Deprecated: Assigning the return value of new by reference is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/administrator/components/com_joomfish/classes/JoomfishManager.class.php on line 221 Deprecated: Assigning the return value of new by reference is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/administrator/components/com_joomfish/classes/JoomfishManager.class.php on line 230 Deprecated: Assigning the return value of new by reference is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/administrator/components/com_joomfish/classes/JoomfishManager.class.php on line 254 Deprecated: Assigning the return value of new by reference is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/administrator/components/com_joomfish/classes/JoomfishManager.class.php on line 263 Deprecated: Function split() is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/plugins/system/jfrouter.php on line 456 Deprecated: Function split() is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/plugins/system/jfrouter.php on line 456 Deprecated: Function split() is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/plugins/system/jfrouter.php on line 456 Deprecated: Function split() is deprecated in /home/np38158/domains/teatrireisid.com/public_html/templates/siteground101/index.php on line 4 UUDISED 2011 I
UUDISED 2011 I

 

Vanemuises alustab tööd uus draamajuht

Alates 1. augustist 2011 asub Vanemuise draamajuhi ametikohale Urmas Lennuk. Urmas Lennuk lĂ”petas aastal 1990 Tamsalu Keskkooli ja aastal 2000 EMA KĂ”rgemas Lavakunstikoolis lavastaja eriala. Ta on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse Ă”petajana. Alates aastast 2000 on Urmas Lennuk olnud Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Ta on töötanud ka EMA KĂ”rgema Lavakunstikooli dramaturgia Ă”ppejĂ”una. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti NĂ€itemĂ€nguagentuuri (ENA) nĂ€idendivĂ”istluse vĂ”itja. Tema nĂ€idenditest on lavale jĂ”udnud "Kadrioru vanad", "Rongid siin enam ei 
", "EllumĂ”istetud", "Taksitrallitajad", "Boob teab", "Jumalaema kiriku kellamees", "Igavene kapten", "Frankenstein – mĂ€ng elu ja surmaga", „Muinasjutumees", „Koidula“, „Casanova“, „PĂ€eva lĂ”pus“, „Kadunud tsirkus".

„Julgen ausalt öelda, et ma ei tea, milliseks peaks kujunema Vanemuise draama. Ma vĂ”in teada ja nimetada mĂ”ningaid sĂ”nu, mis seda ligilĂ€hedaselt kirjeldavad. Aga see-eest tean vĂ€ga tĂ€pselt, milliseks ta kujuneda ei tohi - Vanemuise draama ei tohi kujuneda selliseks teatriks, mis vaatajatega ei suhtleks. Arvan, et praegu on eestlaste jaoks rasked ajad, mis soodustavad pĂŒsivÀÀrtuste devalveerumist. Teater peab inimesi aitama neist aegadest auga vĂ€lja tulla,“ rÀÀkis Urmas Lennuk.

„Iga organisatsioon ja iga loominguline meeskond vajab aeg-ajalt vĂ€rsket verd vereringesse. Urmas Lennuk on viimastel aastatel nii nĂ€itekirjaniku, lavastaja kui stsenaristina palju tunnustust kogunud. Loodame, et koos temaga saab Vanemuise draamatrupp uue hingamise ning nii truppi kui publikut ootavad ees pĂ”nevad ja elamusterohked teatrihooajad. Ootame kĂ”iki vaatama Vanemuise draama uuslavastusi algaval hooajal,“ ĂŒtles teatri juht Paavo NĂ”gene.

 

2 suvekontserti Vanemuise SĂŒmfooniaorkestrilt

31. juulil kl 20 annab Vanemuise SĂŒmfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi. Ettekandele tulevad - Rossini „Sevilla habemeajaja“- AvamĂ€ng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; JosĂ© Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet - Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo MĐ°rquez „Danzon No. 2“. Dirigent on Mihkel KĂŒtson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt.

Denis Goldfeld on paljude rahvusvaheliste konkursside vĂ”itja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, kes on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta ĂŒles astunud mitmete tuntud orkestritega: Moskva Filharmoonikud, Peterburi SO, Juri Bashmet ja Moskva Solistid, Singapuri SO jt. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis. Kontserti konfereerib Vanemuise nĂ€itleja Hannes KaljujĂ€rv, kes tutvustab vahetekstides Tartu ToomemĂ€e lindude liigirikkust ja ka muud pĂ”nevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

„Kassitoome org on looduslikult vĂ€ga huvitav paik, kus meile teadaolevalt ei ole kunagi esinenud tĂ€iskoosseisus sĂŒmfooniaorkester. Soovime selle kontserdiga tĂ€nada kĂ”iki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja kĂŒlastavad meie etendusi ning kontserte,“ ĂŒtles teatri juht Paavo NĂ”gene.

Etenduspaigana on Kassitoome orgu kasutatud ka varem – Vanemuise teater on just seal mĂ€nginud Evald Aava ooperit „Vikerlased“. PĂŒhapĂ€evase 90-minutilise tasuta kontserdi tarbeks ehitatakse Kassitoome orgu suur lava. Teater soovitab kontserdile tulijatel kaasa vĂ”tta sobiva istumisaluse, et ennast Kassitoome nĂ”lvadel mugavalt tunda. Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise SĂŒmfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all. Kavades oli esikohal klassikaline muusika.

Pikalt Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel KĂŒtsonile jÀÀb pĂŒhapĂ€evane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul MĂ€gi.

Veel enne tasuta suvekontserti Tartus saab Vanemuise SĂŒmfooniaorkestrit kuulata 30. juulil kell 20 PĂ”ltsamaa lossihoovis toimuval Ooperigalal. Solistidena esinevad Vassili Ladjuk (bariton, Venemaa, Metropolitan Opera), Galina Koroleva (sopran, Moskva Novaja Opera), Aleksei Tatarintsev (tenor, Moskva Novaja Opera), Valentina Kremen (metsosopran, Vanemuine), Carmen Puis (metsosopran, Vanemuine), Atlan Karp (bariton, Vanemuine). Lisaks astub ĂŒles Eesti Rahvusmeeskoor. Dirigendid ERI KLAS ja MIHKEL KÜTSON, kunstiline juht Arne Mikk. KĂ”lavad Bizet, Donizetti, Rossini, Aava, Mascagni, Wagneri, TĆĄaikovski, Verdi, Gounod' teosed.

 

PĂ€rnu Rahvusvaheline Monoteatrite festival MONOMAFFIA

Kallis kuurortlinn PĂ€rnu oli omal ajal, kui Eestis veel suveteatri traditsiooni ei tuntud, hea pelgupaik teatrinĂ€ljas inimestele – ainus Eesti teater oma suvehooajaga. Suvehooaeg on Endlal Eesti teatritest sĂ€ilinud siiamaani ainsana, kuid sellele teatrile, mida tehakse suvel Endla teatrimajas on lisandunud hulgaliselt konkurentsi arvukate suvelavastuste nĂ€ol. Sel suvel ĂŒllatab aga PĂ€rnu uue teatrifestivaliga – Rahvusvahelise Monoteatrite festival MONOMAFFIA toimub PĂ€rnus 11.-13. augustil.

Kolme pĂ€eva jooksul saab PĂ€rnus nĂ€ha 9 monolavastust nii Eesti kui ka naaberriikide truppidelt. Programm koondab erinevate ĆŸanrite monolavastusi, pakkudes huvitavat vaatamist erinevatele vanusegruppidele. On noori ja kogenud teatritegijaid, saab naerda ja nutta.

Monoteatrite festivali programmi kuuluvad jÀrgmised lavastused:

Eesti Draamateatri „Aabitsakukk“ (TĂ”nu Oja)

Vanemuise „Rumm ja viin“ (Ott Sepp)

VAT Teatri „Nisa“ (Katariina Unt)

Tallinna Linnateatri „Suur mees juba“ (Priit Pius)

ĂŒhenduse R.A.A.A.M. „Kuues maitse“ (Indrek Taalmaa)

Helsingi Linnateatri „Liftieitaja“

Boulevardteaterni "Hamlet - A Stand up"

Visjoner Teateri „Ibseni naised – kuidas vangistada kotkast“

Peterburi Riikliku PuĆĄkini teatrikeskuse „Gorjuhhino kĂŒla ajalugu“

TĂ€pne festivali ajakava ja muud huvitavat MONOMAFFIA kohta http://www.reiser.ee/fringe/monomaffia.html  

Festivalilavastusi hindab ĆŸĂŒrii koosseisus Sven Karja, Mari-Liis KĂŒla, Mladen Kiselov, Pille-Riin Purje, Margus MikomĂ€gi. VÔÔrkeelsed etendused tĂ”lkega eesti keelde. Piletid Piletimaailmast.

 

Tartu MÀnguasjamuuseum tervitab hansapÀevi pikema lahtiolekuaja ja uue nÀitusega

20.- 23. juulini on nii Tartu MĂ€nguasjamuuseumi pĂ”himaja kui Teatri Kodus asuv teatrinukkude muuseum avatud kella seitsmeni Ă”htul, et igaĂŒhel, kes osaleb Tantsivatel HansapĂ€evadel ning Europeade 2011 festivalil, oleks aega Tartut kĂŒlastades ĂŒles leida oma lapsepĂ”lve Ă”nnekild.

Alates 20. juulist on Ă”uemaja galeriis avatud uus nĂ€itus MUSTRIKEELES MÄNGUD JA MÄNGUASJAD. NĂ€ha saab Eesti rahvakunstist ja rahvuslikest mustritest inspireeritud lauamĂ€nge, kĂ€piknukke, kaltsutittesid ja puuhobuseid. Algselt rĂ€ndnĂ€itusena seigelnud ja pealkirja „Eesti rahvuslik mĂ€nguasi-traditsioon ja tĂ€napĂ€ev“ kandnud nĂ€itus on valminud Tartu MĂ€nguasjamuuseumi ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku kĂ€sitöö osakonna koostööna. Selle nĂ€ituse eksponaate olnud vĂ”imalik vaadata Ungaris Kecskemeti mĂ€nguasjamuuseumis ja Belgias BrĂŒsseli mĂ€nguasjamuuseumis, Eestis on need vĂ€ljas esmakordselt. NĂ€itus jÀÀb avatuks oktoobri esimese nĂ€dalani.

23. juulil kell 11-16 on Teatri Kodu hoovil avatud HANSAMÄNGUDE ÕU. Lisaks juba varasematel aastatel armsaks saanud keskaegsetele osavus- ja lauamĂ€ngudele saab seekord mĂ€ngimise vaheajal pĂ”hjatusse kaevu piiluda ja sinna salasoove sosistada, keskaja-uurijaks kehastudes pĂ€rlite vĂ€ljakaevamisel osaleda ja vapra rĂŒĂŒtlina sĂ”jahobusel kapata.

Muuseum pakub Ă€ratundmis- ja avastamisrÔÔmu ka hansapĂ€evade jĂ€rgselt, olles ikka aastaringi avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Muuseumi mĂ€ngutuba on avatud kell 11-16. Lisainfo www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777. Teatri Kodu etenduste mĂ€ngukava on veebis leitav aadressil www.teatrikodu.ee, lisainfo telefonil 7461 060.

 

Avignoni Teatrifestivalil esietendub “Cesena” Theatrumi nĂ€itleja Marius Petersoni osalusel

LaupĂ€eva (16. juuli) pĂ€ikesetĂ”usul esietendub Avignoni Paavstidepalee hoovis (Cour d'Honneur) Anne Teresa de Keersmaekeri ja Björn Schmelzeri uus lavastus "Cesena", milles osaleb ka Theatrumi nĂ€itleja Marius Peterson. Lavastus, mis valmib teatri Rosas ja ansambli Graindelavoix koostööna, kuulub Avignoni teatrifestivali pĂ”hiprogrammi, on sĂŒndinud festivali tellimusel. Maailma ĂŒks olulisemaid teatrifestivale, mis Eesti teatrihuvilistegi seas tuntud, toimub Avignonis (6.-26. juulil) juba 65-ndat korda. "Cesena" on 2000 vaatajat mahutavas Avignoni Paavstidepalee hoovis kavas 4 varahommikul – 16., 17., 18. ja 19. juulil kell 4.30. Laval on 19 inimest.

Tantsijad laulavad ja lauljad tantsivad. Linn magab, puhkab eelmisest festivalipĂ€evast. Lavastus algab pimedas ja lĂ”ppeb esimeste pĂ€ikesekiirtega. Ei ole kasutatud kunstlikku valgust, valgustab lavastuse ĂŒks keskseid kujundeid – pĂ€ike. Lavakujundus pĂ”hineb peamiselt kohapeal olemasoleval (stsenograaf Ann Veronica Jansens, kostĂŒĂŒmid Anne-Catherine Kunz). JÀÀvad vaid lavalolijate hÀÀled ja kehad, see, mis neid juhib ning Ă€rkav hommik, mis vahel on vaikne, vahel tĂ€idetud pÀÀsukeste kisaga, vahel mistraali meelevallas.

Kui Jean Vilar 1947. aastal festivali esimest korda ette valmistas, kĂ”hkles ta, kas nĂŒĂŒdseks festivali pealavaks kujunenud Paavstidepalee ĂŒldse sobib teatritegemise paigaks. Tuues esile tehnilised keerukused, lisas ta: "Ajalugu on siin liiga kohal" (L'histore y est trop prĂ©sente"). LaupĂ€eval esietenduv "Cesena" astub selle ajalooga mĂ”neti dialoogi, on tihedalt seotud paigaga, milles maailmaesiettekanne aset leiab – Avignoni Paavstidepaleega.

Lavastuse muusika, mis pĂ€rineb XIV sajandi teisest poolest, on valdavalt loodud just Avignoni paavstide Ă”ukonnas – Avignonist Rooma tagasi lĂ€inud Gregorius XI ning Avignoni tagasi tulnud antipaavsti Clement VII Ă”ukonnas. Avignon oli XIV sajandil, mil selles linnas resideerisid paavstid ja hiljem ka anti-paavstid, kelle seaduslikkust tunnistas vaid osa kristlaskonnast, ĂŒks tĂ€htsamaid kultuuri- ja hariduselu keskusi Euroopas. Cesena on linn PĂ”hja-Itaalias, kus 1377. aastal viidi lĂ€bi kohutav veresaun, tapeti mitu tuhat linnaelanikku, lastest raukadeni. Omamoodi oli see ĂŒks LÀÀne Kiriku suure skisma eelsĂŒndmusi - selle korraldajast, Robert de GenĂšve'ist (Robert Genfist), sai aasta hiljem esimene Avignonis resideerinud antipaavst Clemens VII. XIV sajandil Euroopat rĂ€sinud hĂ€dadele – Saja-aastane sĂ”da, suur katk – lisandus lĂ”henemine kristlaskonnas, paavst Roomas (Urbanus VI) ja antipaavst Avignonis, kulminatsioon ilmaliku ja vaimuliku vĂ”imu vahelistele segadustele. Paljud inimesed on kui peata. Meenuvad Anne Vercorsi sĂ”nad Theatrumi repertuaaris olevast Paul Claudeli nĂ€idendist “Maarja kuulutamine”: “KĂ”ik tungleb liikumisse ja sĂ”tta, sest puudub ĂŒlim jĂ”ud, mis kĂ”ike koos hoiaks.”

Samal ajal luuakse Ă”ukondades (sh. Avignonis) peent ja vahel ka maneerlikuks peetud kunsti, mis muusikas on tuntud kui "ars subtilior" (lad. k. subtilis – peen, maitsekas, teravmeelne, tĂ€pne). Seda iseloomustavad keerukad rĂŒtmikombinatsioonid, kĂ”rvalekalded traditsioonilisest laadisĂŒsteemist, st helide kĂ”rgendamine ja madaldamine, mis kohati mĂ”jub koguni atonaalsusena, kĂ”lab meie kĂ”rvale vĂ€ga tĂ€napĂ€evaselt. Suurem osa lavastuses kĂ”lavaid teoseid pĂ€rineb Chantilly kogumikust (Codex Chantilly), kuid esindatud on ka KĂŒprose kĂ€sikiri ning kĂ”lab Avignonis paavstlikke liturgiaid ehtinud Kyrie nn. Toulouse’i missast. Muusika autoritest on peamiselt teada vaid nende nimed vĂ”i varjunimed – Solage, Philppot de Caserta, Guido, Galiot. Teoste seas on poliitilisi kompositsioone, millega soovitakse pĂ”hjendada Gregorius XI Rooma naasmise vajalikkust vĂ”i ka Clemens VII legitiimsust; on laule igatsusest, lootusest ja armastusest, hullumeelsusest ja valgusest.

Ansambli "Graindelavoix" juhi Björn Schmelzeri poolt valitud teostest inspireerituna, lugude muusikalisele kompositsioonitehnikale toetudes, on tantsijad, lauljad ja koreograaf Anne Teresa de Keersmaeker loonud “Cesena” piltiderea. Proovid on toimunud tsĂŒklitena alates möödunud aasta septembrist BrĂŒsselis ja Avignonis.

"Cesena" on 2000 vaatajat mahutavas Avignoni Paavstidepalee hoovis kavas 4 varahommikul - 16., 17., 18. ja 19. juulil kell 4.30. Hiljem saab lavastust nĂ€ha mitmetel teatri-, tantsu- ja muusikafestivalidel ĂŒle maailma. Juba augusti lĂ”pus on lavastus Utrechti varajase muusika festivali kavas. Lavastusest valmib televersioon, mille annab eetrisse prantsuse telekanal "France 2". Augustikuus salvestatakse ka lavastuses kĂ”lav muusika, mis ilmub plaadina septembris, Hispaania plaadimaja "Glossa" vĂ€ljaandena.

 

Varsti algavad Saaremaa ooperipÀevad

Saaremaa ooperipĂ€evad on kasvamas olulise tĂ€htsusega ooperifestivaliks kogu LÀÀnemere regioonis ning saavutanud keskse koha Saaremaa kultuuri- ja turismielus. 2011. aasta suvine ooperipidu toob Kuresaare lossi ooperimajja festivali peakĂŒlaliseks Ankara riikliku ooperi- ja balletiteatri. TĂŒrgi mainekaima ooperimaja esituses jĂ”uab kahel Ă”htul publikuni nende uuslavastus Mozarti „Haaremirööv“. Taas kord on kohal Rahvusooper Estonia, kelle seekordseks lavastuseks on Puccini „Boheem“.

Lisaks traditsiooniline ooperigala ning kirsiks tordil maailma tenorite absoluutsesse tippu kuuluva JosĂ© Cura soolokontsert koos Rahvusooper Estonia koori ja orkestriga. Arvukatel kontsertidel Kuressaares ja kogu Saaremaal jĂ”uavad solistidena publiku ette sĂ€ravad oopertĂ€hed Aile Asszonyi, Tommi Hakala, Soile Isokoski, Helen Lokuta, Kai RĂŒĂŒtel, Jaakko RyhĂ€nen, RenĂ© Soom, Janne Ć evtĆĄenko, Priit Volmer jpt. Jose Cura kontserdile viib Tallinnast eribuss.

Kultuuripealinn

 

Nargenfestivalil naerutab publikut maskiteater ja kÔlab flöödimuusika Palestrinast PÀrdini

15. juulil ning 16. juulil Naissaarel etendustega alustav Pantakini teatritrupp hakkab Eesti publikut naerutama tuntud looga legendaarsest vĂ”rgutajast don Juanist (itaalia keeles don Giovanni), mis on jutustatud lĂ€bi tema teenri Arlekiini (Arlecchino) silmade.  Pantakin on teatritrupp, mis loodi Veneetsias 1995. aastal hoidmaks elavana commedia dell'arte ja maskiteatri traditsioone. Rahvateatri pĂ”hiĆŸanride arendamine ja uurimine on teinud Pantakinist olulise organisatsiooni commedia dell'arte ja nouveau cirque ĆŸanrides nĂ€idendite lavastamisel ja levitamisel. OmapĂ€raste etendustega on nad saavutanud tunnustust mitmete Itaalia teatriauhindade nĂ€ol, nagu Veneetsia biennaali rahvusvahelise teatrifestivali parima lavastuse (2006) ja parima draama (2007) preemia, aga ka Hispaanias festivali Fira TĂ rrega preemia. Nende etendus "Ombra di luna" (2001) oli ĂŒks esimestest Itaalia nouveau cirque'i ĆĄĂ”udest ĂŒldse.

Pantakini eesmĂ€rgiks on arendada uut teatrikeelt ning tekitada dialoogi ja sĂŒnergiat vaatajatega. Nende tegevuse oluline osa on suvefestival "Teatro in campo", mida nad korraldavad 1995. aastast alates. VĂ€ga töine on Pantakini jaoks igal aastal Veneetsia karnevalide aeg, mil nad organiseerivad ĂŒritusi ja annavad etendusi. "Mind on maskiteater alati paelunud, kindlasti on Pantakin ĂŒks selle ĆŸanri kĂ”ige vĂ€ljapaistvamaid viljelejaid," rĂ”hutas Nargenfestivali kunstiline juht TĂ”nu Kaljuste.

15. ja 16. juulil annab Itaalia Maskiteater etendusi Naissaarel Omari kĂŒĂŒnis kell 19.30 ning 17. juulil vĂ”ib aga maskiteatri nĂ€itlejaid kohata ka Tallinna MerepĂ€evade rongkĂ€igus, mis algab kell 14 Raekoja platsilt. PĂ€rast selle lĂ”ppu kell 15 annavad nad etenduse Tallinna MerepĂ€evadel Admiraliteedi basseini juures asuval pealaval.

Ainulaadne Hollandi flöödiorkester alustab esinemisi tasuta heategevuskontserdiga Viimsi kirikus 15. juulil kell 19, jĂ€rgeb ĂŒlesastumine Noblessneri valukojas 16.juulil kell 19.30 ning 17. juulil kl 19.30 saab neid kuulata Naissaarel. Hollandi Flöödiorkestri ja Nargenfestivali koori koostöös sĂŒndinud kava koosneb teostest, mis nĂ€itavad nii pĂŒhendumust, kirge ja joovastust kui ka kontrastina vaoshoitumaid emotsioone. Valides teemaks inimkonna vaimse kogemuse, vĂ”ib seda kava nĂ€ha uusspirituaalse muusikana, kus aga vaimsus seisab lahus religiooni vĂ”i usu mĂ”istest.

Kavasse mahtunud teoseid eri ajastutest, Giovanni Pierluigi da Palestrinast Arvo PĂ€rdi ja Erkki-Sven TĂŒĂŒri loominguni. Koos orkestriga astub ĂŒles ka Nargenfestivali koor. Itaalia maskiteatri etendused ning Hollandi flöödiorkestri kontserdid on osa  Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Tallinna MerepĂ€evade programmist 

Kultuuripealinn 

 

Ainult 6 etendust Kuressaare Sadamaaidas, Kuressaare Teatri ja VAT Teatri „Morten lollide laeval“

Poiss nimega Morten Viks unistab isa eeskujul olla kapten oma laeval. Mortenil ongi vĂ€ike mĂ€ngulaev, millel meeskonnaks erinevad putukad. Korraga ilmub lagedale kummaline tarakani meenutav vĂ”lur, kes muundab end pisikeseks ja sibab laevale, jĂ€ttes oma vĂ”lujoogipudeli ojakaldale lebama. Morten maitseb uudishimust kummaliselt mulisevat vĂ”lujooki ning korraga on ta samuti pisike kui putukas ja astub ise oma laevale
 JĂ€rgneb seikluslik lugu, mille kĂ€igus peab Morten ennastsalgavalt tegutsedes pÀÀstma oma laeva.

Autor: Kaspar Jancis, lavastaja: Aare Toikka, kunstnik ja muusika autor: Kaspar Jancis, koreograaf: Kaja Kann. Muusikat teeb ansambel Kriminaalne Elevant. MĂ€ngivad: Ott Sepp, Liisa Pulk, Juss Haasma, Aarne MĂ€gi, Jörgen Liik. Tsirkuseartistid: akrobaat Lisa Angberg (Rootsi) ja ĆŸonglöör Kaj-Mikael SchĂŒtt (Soome).

Koguperelavastuse „Morten lollide laeval“ aluseks on vĂ”etud 2010. aasta kevadel ilmunud Kaspar Jancise lasteraamat „Seiklus Salamandril“. Lavastus, milles keelelisel osal on tĂ€ita minimaalne roll, ĂŒhendab endas erinevaid meediumeid - teatrit, tsirkust, mustkunsti ja animatsiooni. Lavastus rĂ€ndab augustis 2011 laeval Runbjarn mööda LÀÀnemerd, viies etendused Saaremaale, Hiiumaale, Mariehamni ning Euroopa kultuuripealinnadesse Turusse ja Tallinna. Lavastust valmib Kuressaare Linnateatri koostöös VAT Teatriga.

Etendused Kuressaare Sadamaaidas Veski tÀnaval: 1.-5. august kl 19 ja 6. august kl 18

Etendus Hiiumaal, SÔru paadikuuris 7. august kl 19

Etendus Mariehamnis, Alandica Kultuuri- ja Kongressikeskuses 10. august kl 19

Etendus Turus, Manilla keskuses, Aurinkoballetti saalis 13. august kl 18 E

tendused Tallinnas, KUMU auditooriumis: 17.-19. august kl 18

Piletid teatri kassast, www.piletimaailm.com, www.piletilevi.ee

  

SĂ”ltumatu Tantsu Ühenduse tantsufilmikonkurss

15. juunil algas tantsufilmikonkurss, mis on mĂ”eldud noortele, kes on huvitatud enesevĂ€ljendusest lĂ€bi liikumise. Konkursil osalema oodatakse lĂŒhifilme, kus liikumine on loodud spetsiaalselt kaamerale. Huvitavamate tööde autorid saavad auhinnatud vabapÀÀsmega nĂŒĂŒdistantsufestivalile HOMMIK, mis toimub 20. oktoobrist 2. novembrini Tallinnas, Tartus ja Rakveres.

Filmikonkursist: Tantsufilmide konkursi HOMMIK ideeks on anda igale inimesele vĂ”imalus luua ja levitada omaloodud tantsufilmi. Konkurss pakub vĂ”imalust teha oma film nĂ€htavaks SĂ”ltumatu Tantsu Ühenduse poolt loodud veebiplatvormi kaudu ning saada tagasisidet professionaalide poolt. Tantsufilmi eesmĂ€rgiks on nĂ€idata, kuidas on mĂ”testatud liikumist vĂ”imalik lĂ€bi kaamerasilma tabada. KĂ”ige olulisem on loovus ja originaalsus. Filmi ĂŒleslaadimise tĂ€htaeg on 1. oktoober 2011. Filmi maksimaalne pikkus on 5 minutit. Lisainfo ja konkursi reeglid: www.stu.ee/hommik.

 

Teatrikool TeatriPolygon ja Kiisatamme Kultuuritalu suvelavastus "PEIARITE ÕHTUNÄITUS"

Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis KĂ”ivu "Peiarite Ă”htunĂ€itus" nĂ€eb Ă”htuvalgust 22. ja 23.juulil kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus, OtepÀÀ looduspargis. Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jÀÀvad pidamata. Pealt ei vaata ja kĂ”rvalseisjaks ei jÀÀ. Vaid vĂ€heseid kordi eesti teatrilavale jĂ”udnud kĂ”ivuliku maailmaĂŒldistusega nĂ€htud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jĂ”u Kiistamme 300-aastane tamm- kes ĂŒmber enda nĂ€inud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sĂ”ja aegadel.

"Peiarite Ă”htunĂ€itust" nĂ€evad ja nĂ€itavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanĂ€itlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli RĂŒĂŒtli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver. Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus, Restu kĂŒla, Sangaste vald.

 

Muudatused EmajÔe Suveatetri augustikuu kavas

6.-19. augustil Tartu Toomkiriku varemetes EmajĂ”e Suveteatri "Dracula" etendused jÀÀvad Ă€ra. Augustikuu Ă”htutel toimuvad Tartu Toomkiriku varemetes EmajĂ”e Suveteatri kogupereetendus "Toomkiriku mĂŒĂŒrivaim Volk ja keelatud vili" ning kontsertetendus "Suveteater laulab".

"Suveteater laulab" on kontsertetendus EmajĂ”e Suveteatri viieteistkĂŒmne suve lugude ja lauludega. Lavale astuvad Hannes KaljujĂ€rv, JĂŒri Lumiste, Toomas Lunge, Indrek Kalda, Andres Dvinjaninov, Rain Simmul, Claudia Ć evtĆĄenko, Elina Reinold, Peeter Volkonski jt. Esinejate koosseis vĂ”ib etendustes olla erinev.

17.; 18.; 19. augustil kell 20.00 "Toomkiriku mĂŒĂŒrivaim Volk ja keelatud vili". 4.; 5.; 7.; 9.; 14. augustil kell 20.00 ja 06. augustil kell 18.00"Suveteater laulab".

"Dracula" etenduse pileteid ostetakse tagasi 31. augustini kĂ”igis Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides v.a. Statoilid. Juba ostetud piletid kehtivad sama kuupĂ€eva EmajĂ”e Suveteatri etendustele ja kontserditele. Piletihinna erinevuse korral kompenseeritakse vastav hinnavahe kohapeal. EmajĂ”e Suveteater vabandab kĂ”igi teatrisĂ”prade ees ebameeldivuste pĂ€rast.

Varem teadaolnud lavastuste kĂ”rval lubab EmajĂ”e Suveteater mĂ€ngida suve lĂ”pus ka Viimsis, kus Viimsi Suveteatris etendub lastelavastus „Limpa ja mereröövlid“. Etendused 22.-28. augustil, lavastab Andres Dvinjaninov, helilooja Tauno Aints, mĂ€ngivad: Tiina TĂ”nis, Ingrid Isotamm, Lee Trei, Taavi TĂ”nisson, Anti Kobin, Andres Roosileht, Andres Dvinjaninov, Alo Kurvits ja Agnes Aaliste.

 

Endlas esietendub Jaan TĂ€tte „Palju Ă”nne argipĂ€evaks!“

Endla teatri suvehooaja teise esietendusena jĂ”uab 9. juulil kell 19 Suures saalis lavale Jaan TĂ€tte komöödia „Palju Ă”nne argipĂ€evaks!“, lavastajaks Enn Keerd. Jaan TĂ€tte populaarne situatsioonikomöödia pikka tutvustust ei vaja. Lugu mĂ€ngib komöödia, fantaasia ja absurdi piiril ning lĂ€heb lahti olukorrast, kus seitseteist aastat abielus olnud Anett saabub tööreisilt koju, teatades abikaasale, et on armunud – mehesse, kes juba ootabki ukse taga, et asuda nende juurde elama.

„Tegemist on vĂ€ga hea teksti ning ajatu teemaga. Keskeale lĂ€henedes tekivad inimestel Ă€kki mitmed kĂŒsimused: kas ma olen elus kĂ”ik kĂ€tte saanud, mida kunagi soovisin? Kas olen kĂ”ike kogenud, mida tahtsin? Kas tahangi, et mu elu just selline oleks? Kui soovitakse muutuseid, hakatakse neid sageli otsima vĂ€lisest,“ rÀÀkis lavastaja Enn Keerd.

Lavastuses mĂ€ngivad Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Ago Anderson ja Indrek Taalmaa. Kunstnikuks on Silver Vahtre, valguskujundaja Karmen Tellisaar ning muusikaline kujundaja Feliks KĂŒtt.

 

Vanemuine annab pĂŒhapĂ€eval „Peko“ lisaetenduse

Suure publikuhuvi tĂ”ttu annab Vanemuise teater sellel pĂŒhapĂ€eval kl 20 VĂ€rska Laululaval „Peko“ lisaetenduse! Lisaetenduse piletid on alates tĂ€nasest mĂŒĂŒgil Vanemuise teatri kassas, Piletilevis ja Piletimaailmas. Kokku toimub sellel nĂ€dalal neljapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani veel viis „Peko“ etendust. Seto ajaloo ja seto pĂ€rimuse teemaline muistne muinasrokk „Peko“ jutustab ĂŒhe seto mehe loo lĂ€bi pisikesest rahvakillust ja nende ellujÀÀmispĂŒĂŒdlustest.

„Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain MĂ€eots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane, lavastaja Ain MĂ€eots, kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen. Lavastuse nimiosa mĂ€ngib juunis taas Vanemuise teatriga liitunud Andres MĂ€har. Teistes osades astuvad ĂŒles Raivo E. Tamm, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Maarja Mitt, Juss Haasma, Merle JÀÀger, Marje Metsur, Riho KĂŒtsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Tarmo Tagamets (VĂ”ru Linnateater) ja Artur Linnus (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).

 

Endla suvehooaja avab monolavastus eesti mehest

7. juulil algab Endla teatri tĂ€navune suvehooaeg, mil kuu aja jooksul mĂ€ngitakse kogu olemasolevat repertuaari ning lisaks jĂ”uab lavale kaks uuslavastust. Suvehooaja avab 7. juulil kell 19 KĂŒĂŒnis esietenduv Peep Pedmansoni monokomöödia „Eesti mees ja tema poeg“, lavastajaks Tiit Palu, mĂ€ngib Sepo Seeman. MononĂ€idendi „Eesti mees ja tema poeg“ on Peep Pedmanson kirjutanud spetsiaalselt Sepo Seemanile. Lavastus rÀÀgib meheks, isaks ja pojaks olemisest ning seda inimeselt inimesele.

„Kuigi lavastus puudutab ĂŒldisemalt kuvandit eesti mehest, on eelkĂ”ige oluline, et tegemist on just Sepo Seemani jaoks kirjutatud nĂ€idendiga. SeetĂ”ttu on lavastuse rĂ”huasetused sellised, millega ka Sepo ise nĂ”us oleks, teema ĂŒle vindi keeramist ei ole. Arvan, et lavastus on seetĂ”ttu kindlasti aus ja otsekohene,“ rÀÀkis lavastaja Tiit Palu.

„Loomulikult esinen ikkagi rollis, mitte iseendana, aga midagi minu jaoks tĂ€iesti valet lavastus ei ĂŒtle. Kindlasti on seal olemas ka annus eneseirooniat,“ lisas Sepo Seeman.

Endla suvehooaja teine esietendus, Jaan TĂ€tte „Palju Ă”nne argipĂ€evaks!“, jĂ”uab lavale 9. juulil Suures saalis. Suvehooaeg on Endla teatri jĂ€rjepidev traditsioon alates 1969. aastast.

 

Endla Teatrigaleriis avatakse Mati LuhtjÀrve juubelinÀitus

5. juulil kell 17 avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis Mati LuhtjĂ€rve maalinĂ€itus „Tagasi lapsepĂ”lve“. NĂ€itusega tĂ€histab Mati LuhtjĂ€rv oma 65. juubelit ning ĂŒhtlasi kolmekĂŒmne aasta tĂ€itumist Ă”limaaliga tegelemisest. NĂ€itusel „Tagasi lapsepĂ”lve“ on vĂ€ljas lĂ€bilĂ”ige Mati LuhtjĂ€rve aastate jooksul tehtud Ă”limaalidest, mida seob laste ja lapsepĂ”lve temaatika. Vanim maal nĂ€itusel pĂ€rineb tĂ€pselt kolmekĂŒmne aasta tagusest ajast, aastast 1981.

„Minu lapsepĂ”lv jĂ€i vĂ”rdlemisi keerulisse aega, aga sellele vaatamata oli see lapsepĂ”lv, mis on tagasi vaadatuna alati helge. Maalidel on mĂ€lestusi nii minu enda lapsepĂ”lvest kui ka minu lapsest ja lapselastest,“ rÀÀkis juubilar. Erinevatel perioodidel tehtud maalidel on nĂ€ha ka kunstniku kĂ€ekirja muutumist, alates varasematest slaidilikest Ă”limaalidest, vahepealsetest naivismi mĂ”jutustest kuni tĂ€naseks vĂ€lja kujunenud stiilini. „Maalimise vĂ”i tĂ€psemalt Ă”limaalini jĂ”udsin vĂ”rdlemisi hilja – 35-aastaselt – ja vĂ”rdlemisi juhuslikult. Aga nĂŒĂŒd on see vĂ”iks öelda, et minu elustiil,“ tunnistas LuhtjĂ€rv.

NĂ€itus „Tagasi lapsepĂ”lve“ jÀÀb Endla teatri Sammassaalis avatuks kuni 5. augustini.

 

Esietendub Vanemuise selle suve suurprojekt „Peko“

1. juulil kl 20 jĂ”uab VĂ€rska Laululava kĂ”rval vaatajate ette seto ajaloo ja seto pĂ€rimuse teemaline muistne muinasrokk „Peko“. Ühe seto mehe loo lĂ€bi jutustab lavastus pisikesest rahvakillust ja nende ellujÀÀmispĂŒĂŒdlustest. „Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain MĂ€eots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastab Ain MĂ€eots, kunstnikutöö teeb Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja on Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen.

Lavastuse nimiosa mĂ€ngib juunis taas Vanemuise teatriga liitunud Andres MĂ€har. Teistes osades astuvad ĂŒles Raivo E. Tamm, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Juss Haasma, Merle JÀÀger, Marje Metsur, Riho KĂŒtsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Maarja Mitt, Tarmo Tagamets (VĂ”ru Linnateater) ja Artur Linnus (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia). Lavastuses osalevad ka ansambel Zetod, PĂ€rimusteater "Taarka" noortestuudio ja laulukoorid. Kokku teeb lavastuses kaasa ligi 70 inimest. „Peko“ ainulaadse lavakujunduse jaoks, mis koosneb puuriitadest, on kohale veetud ning riita laotud ca 800 ruumi lĂ”hutud kĂŒttepuid.

„Seto pĂ€rimuse jĂ€rgi on Peko viljakusjumal. Meie lavastuses sĂŒnnib Peko inimesena - kelleks ja kuidas ta saab ning mis asjaoludel, seda ei tahaks ette Ă€ra rÀÀkida. Kuigi ĆŸanr kannab nime muistne muinasrokk, ei ole tegemist ainult muusikalise ettekandega, vaid ikkagi nĂ€idendi lavastusega. Muusika poole pealt kuuleb nii uuemaid kui vanemaid seto laule, aga ka poplugusid. Poliitiliselt on see absoluutselt ebakorrektne tĂŒkk, ĂŒmbernurga juttu me ei aja ja igav siin kindlasti ei hakka,“ tutvustas lavastust Ain MĂ€eots.

Ajavahemikus 1. juulist kuni 10. juulini antakse VĂ€rskas kokku kaheksa etendust. 3. ja 10. juulil toimuvad etendused ka kl 15. Vanemuise teater on etenduste ajaks Tartu ja VĂ€rska vahele sĂ”itma pannud teatribussi. Buss vĂ€ljub kaks tundi enne etendust Vanemuise teatri suure maja kassa eest. Tartu - VĂ€rska - Tartu bussipilet maksab 4,8 €. Bussipileti saab osta Vanemuise teatri kassast ja Piletimaailma mĂŒĂŒgikohtadest.

„Peko“ etenduse eel ning vaheajal toimub laat, kus saab nautida seto toitu ja rahvuslikku muusikat ning osta kohalikku kĂ€sitööd. Teater ei soovita „Pekot“ lastele – lavastuses on vĂ€givaldseid stseene ning kasutatakse sĂ”ja- ja pĂŒrotehnikat.

 

Tartu MÀnguasjamuuseumi fuajees on avatud rahvusvaheline nukukunstinÀitus

MĂ€nguasjamuuseumis saab veel vaid kahe nĂ€dala jooksul imetleda kunstnikunukke, mis on valminud Hans Christian Anderseni tuntud muinasjuttude ainetel. Tegelased muinaslugudest Kuningas on alasti, VĂ€ike merineitsi, Pöial-Liisi ning Printsess herneteral on nii suurele kui vĂ€ikesele vaatajale Ă€ratuntavad ning Ă€rgitavad taas muinasjuturaamatut lehitsema. Silmailu pakuvad kindlasti ka Kapriisne printsess, VĂ€ike röövlitĂŒdruk ning valges sĂ€deluses uhkeldav Lumekuninganna.

Rahvusvahelisel nĂ€itusel osalevad nukukunstnikud LĂ€tist, Leedust ja Venemaalt: Tamāra Čudnovska, Firuza Ignatova, Kristina Venslauskiene, Anna Potehina, JĆ«ratė Dovydėnaitė, Jeva Urbonavicienė, Dala GraĆŸienė, Marina Ustrova, Inga Abola-Adsone, Violeta Ozuna, Anastassia Fomina ja Irina Hriplivaja. NĂ€itus jĂ”udis Tartusse Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu ning jÀÀb mĂ€nguasjamuuseumis avatuks kuni 10. juulini 2011.

Tartu MĂ€nguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Muuseumi mĂ€ngutuba on avatud kell 11-16. LĂ€hem teave www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777. Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee vĂ”i telefonil 7461 061.

 

Esietendub Moliere’i komöödia „Ebahaige“

29. juunil kl 20 toob Vanemuise teater Tartus Laulupeomuuseumi pargis vaatajate ette Moliere’i komöödia „Ebahaige“. Maailma suurima komödiograafi Moliere’i ĂŒks tuntumaid teoseid jĂ”udis esmakordselt publiku ette 1673. aastal Palais-RoyalÂŽis. Peategelane, hĂ€rra Argan, on vĂ”tnud pĂ€he, et ta pĂ”eb korraga kĂ”iki maailma tĂ”besid ning suudab elada vaid mikstuuride, salvide ja tervendavate loputiste toel. Tema ĂŒmber keerleb terve galerii kodakondseid, kes ĂŒritavad hĂ€rra Argani veidrast foobiast kasu lĂ”igata. MĂ”istagi saabuvad „haiget” ravima mitu meedikut, kes olidki Moliere’ile selle komöödia puhul pilkeobjektiks. Kuna hĂ€rra Arganil on juhtumisi kaks meheleminekueas tĂŒtart, ei puudu sellest loost ka romantilised tundetoonid.

„Ebahaige“ lavastab Ago-Endrik Kerge, kunstnik on Liina Pihlak, muusikalise kujunduse autor Viive Ernesaks ja tantsude repetiitor Rufina Noor. Nimiosas astub lavale hiljutine riigi kultuuripreemia laureaat Aivar Tommingas, teistes osades mĂ€ngivad Kais Adlas, Liisa Pulk, Pirjo PĂŒvi, Kati Ong, Robert Annus, Raivo Adlas, Tiit Lilleorg, Markus Luik, Martin KĂ”iv ja TĂ”nu Kattai.

„Klassika, nagu seegi Moliere’i nĂ€idend, on igikestev - seda vĂ”ib lavastada ĂŒkskĂ”ik millal, see on elanud ĂŒle 300 aastat ja elab kindlasti elab veel sadu aastaid. TĂ€napĂ€eval on ĂŒmberringi nĂ”nda palju rumalust, igaĂŒks vĂ”ib teha, mis pĂ€he tuleb – Ă€ris, elus, kunstis. Selles lavastuses nĂ€eme kampa asjatundmatuid arste, kes on leidnud endale patsiendi, kellele kohe meeldib haige olla ning kes seetĂ”ttu on nendele soolapuhujatele heaks sissetulekuallikaks,“ rÀÀkis lavastusest Ago-Endrik Kerge.

Suvelavastus „Ebahaige” etendub Tartu Laulupeomuuseumi pargis. Muuseum ise asub majas, kust 1870. aastal hakkas peale Vanemuise ja kogu eesti rahvusliku teatri ajalugu. Ja selles majas, tĂ€pselt 125 aastat tagasi mĂ€ngiti esimest korda eesti keeles ka MoliereÂŽi loomingut (nĂ€idendit „Ihnuskael”, mis uuemal ajal tuntud „Ihnuri” nime all). Vanemuine lahkus sellelt aadressilt pĂ€rast 1903. aasta pĂ”lengut. PĂ€rast seda on selles majas ning pargis mĂ€nginud mitmed teatritrupid, pĂŒsivamalt Tartu Lasteteater ja EmajĂ”e Suveteater. NĂŒĂŒd siis siirdub ka Vanemuine tagasi oma „pĂ€riskoju”, kaasas surematu MoliereÂŽi igihaljas lustmĂ€ng.

Ajavahemikus 29. juunist kuni 10. juulini antakse kokku kĂŒmme „Ebahaige“ etendust, neist kaks on pĂ€evased etendused algusega kl 15. PÀÀsmed hinnaga 13-16 eurot on mĂŒĂŒgil Vanemuise teatri kassas, Piletilevis, Piletimaailmas ning tund enne algust kohapeal.

 

Teatribussiga „Pekot“ vaatama

Nagu varasematelgi suvedel, nii on ka sel suvel Vanemuine ainus teater, kes oma suveetendustele transporti pakub. Teatribuss VĂ€rskasse vĂ€ljub iga etenduse pĂ€eval kaks tundi enne etendust Vanemuise teatri suure maja kassa eest. Tartu - VĂ€rska - Tartu bussipilet maksab 4,8 €. Buss vĂ€ljub VĂ€rskast 15 minutit pĂ€rast etenduse lĂ”ppu. Bussipileti saab osta Vanemuise teatri kassadest ja Piletimaailma mĂŒĂŒgikohtadest. Teatribussiga sĂ”ita soovijail palutakse piletid vĂ€lja osta hiljemalt etendusele eelneval pĂ€eval. Pileteid ei osteta tagasi ega vahetata ĂŒmber. Muistset muinasrokki „Peko“ saab VĂ€rskas vaadata vaid loetud korrad 1.-10. juuli.

 

Laste teatrilaager

10.-15. juuli ja 7.-12. august toimub Viljandimaal Sammuli PuhkekĂŒlas Laste teatrilaager. Oodatud on lapsed vanuses 8-13 eluaastat; lapsed, kes tahavad puhata ja mĂ€ngida ning lapsed, kes tahavad teha nĂ€itemĂ€ngu. Hind ĂŒhele lapsele 120 eurot. Vaata lĂ€hemalt: www.sammuli.ee. Registreerumine See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , info telefonil 5277567.

 

VĂ€ljapaistvad Poola monolavastused 1. ja 2. juulil Tallinnas

Tallinn Treff Festival alustab sellest suvest aastaringset tegutsemist. Festivali eesmĂ€rgiks on pakkuda Eesti publikule maailma nuku- ja visuaalteatri tipplavastusi ka festivalinĂ€dala vĂ€lisel ajal. Esimese koostööprojektina jĂ”uab Tallinna teatrilavadele neli vĂ€ljapaistvat Poola monolavastust. Projekti toetab Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Wroclaw – Euroopa kultuuripealinna kandidaat 2016 ning Wroclawi kultuuri- ja kunstikeskus.

1. juulil kell 18.00 etendub Dominiiklaste kloostri hoovis William Shakespeare’i-Piotr Kondrati “HAMLET 24:00” ja kell 20.00 MichaƂ Walczak-Krzysztof Grabowski „MIƁKA” Ukraina Kultuuri Instituudi hoovis, Laboratooriumi tn 22.

2. juulil saab nĂ€ha Eesti Nuku- ja Noorsooteatri vĂ€ikeses saalis kell 18.00 Adam Mickiewicz-BogusƂaw Kierc etendust „MINU LAIP“ ja ovaalsaalis Kell 19.30 Friedrich Nietzsche-Janusz Stolarski “ECCE HOMO”. Etendused on poola ja inglise keeles.

Piletid on mĂŒĂŒgil Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides ja kodulehel ning tund enne algust kohapeal.

 

Kontsertlavastus SUURE MÄE VÄGISED

Juuli keskel toimub Haanjas, Suurel MunamĂ€el tore sĂŒndmus. Kontsertlavastus " SUURE MÄE VÄGISED" keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas. Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele "Viimane mĂ€gi" 2009 ja "Kalevipoeg kuningaks" 2010 . Need lihtsad, sĂŒdamlikud, hoogsad ning meeldejÀÀvad laulud on vĂ”itnud rohkelt publiku sĂŒdameid. Soovime need uues kontekstis vaatajate ette tuua ja sealsamas helikandjale salvestada.

Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, antud lavastustele muusikat luues, senisest erineva kĂŒlje pealt ja sĂŒndis ĂŒsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest - kui looduse ja universumi terviku osakesest - leidub neis lauludes tĂ€napĂ€eva muusika ĆŸanrite mitmekesisust, nii rokkballaadi, rĂ€ppi kui ka rahvaviisi. Aasatal 2011 pĂ€lvis Urmas Sisask Eesti RahvusringhÀÀlingu Aasta Muusiku tiitli ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest. Urmas Sisask on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1986. aastast, Eesti Astromuusika Ühingu (1993) ja Eesti Astronoomiahuviliste Ühenduse Ridamus (2003) asutajaliige.

Kontsertlavastus valmib Suure MunamĂ€e torni sĂŒnnipĂ€eva eelĂ”htul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16.00 ja 17. juulil 2011 kell 13.00. Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid - Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester ReaalmaĆŸoor koos ansambliga The Blinking Lights.

 

Vene Teatri kunstinile juht ikkagi ei lahku ametist

Veel kuu aega tagasi sai teatavaks informatsioon Vene Teatri kunstilise juhi Natalja Lapina lahkumise kohta, kellele teatri kunstiline kollektiiv, eesotsas nĂ€itlejatega umbusaldust avaldas. Aprillis, peale nĂ€itleja Andrei Zubkovi surma, nĂ”ustus Lapina, et tal tuleb teatrist lahkuda, kui kollektiiv seda soovib. NĂŒĂŒd teatab aga ajaleht Den za Dnjom, tuues Ă€ra pika intervjuu Natalja Lapinaga, et Lapina jÀÀb siiski edasi Vene Teatri kunstiliseks juhiks. Intervjuust vĂ”ib aru saada, et kĂ”igi nĂ€itlejatega peetakse vestlus, kas nad soovivad teatris edasi töötada, kui selle juhiks on Natalja Lapina, ja kui nĂ€itleja leiab, et sellise kunstilise juhi kĂ€e all töötamine on talle vastuvĂ”etamatu, peab nĂ€itleja teatrist lahkuma. Sellega leitakse, et Vene Teatrit ootavad muudatused. Natalja Lapina jÀÀmise otsustas Vene Teatri nĂ”ukogu, Lapinal on Vene Teatri direktori toetus. Kultuuriministeerium tekkinud olukorda sekkuda ei soovi ja ei soovi seda ka kommenteerida.

 Intervjuu Natalja Lapinaga ajalehes Den za Dnjom

 

Vanemuise Kollase Kassi Suvekool jÔuab lÔpulavastuseni

10. juunil alustas Vanemuise suures majas tööd noortele suunatud Kollase Kassi Suvekool. Esimesel pĂ€eval kogunesid kuus eelmise aasta vilistlast ja 13. juunil liitusid nendega 20 uut Ă”pilast. KĂŒmne aktiivse koolipĂ€eva jooksul said noored ĂŒlevaate sellest, kuidas sĂŒnnib teatris ĂŒks lavastus. Suvekooli lĂ”pulavastus, Oskar Lutsu „Kevade“ aineline muusikal, etendub 19. juunil kl 16 Sadamateatris.

Muusika autor on Ülo Vinter, lavastajad Katrin Luts ja Jaan Willem Sibul, koreograaf Aivar Kallaste, lavavĂ”itluse seadja Madis Milling. Lavastajaid assisteerisid Maarja Johanna MĂ€gi, Isabel Mari Jezierska, Meel Paliale, Saara VĂ€llik, Laura Annast, Liina Anette PĂ€rtel. Lavale astuvad Krister Kasemaa, Martin PĂ”llusaar, Georg Jalas, Elli-Maria Luud, Tiina Dieves, Johanna-Maria LeetmĂ€e, Gevin Niglas, Johann Erik Kukk, Miia Nummert, Annika Talvis, Kai-Ly Remmelkoor, Rahel Parm, Diana Lodeikin, Mihkel KĂ€nd, Susi Ann Kaljas, Marta-Liisa Talvet, Carmen Kukk, Carola Kukk, Piibe Vill, Hermine Saul.

Suvekooli lĂ”pulavastuse piletid hinnaga 3 € on saadaval Vanemuise teatri kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

 

Eesti ja ungari nÀitleja kohtuvad VAT Teatri lavastuses "Help!" teatrifestivalil Dresdenis

VAT Teater annab 17. ja 18. juunil Saksamaal Dresdeni teatris Theater Junge Generation Aare Toikka ja PĂ©ter HorvĂĄthi kirjutatud nĂ€itemĂ€nguga "Help!" kaks etendust. Omalaadse eksperimendina saavad VAT Teatri festivalietendustel lava peal kokku ungari nĂ€itlejanna NĂłra Sallai ja eesti nĂ€itleja Meelis PĂ”dersoo, kes mĂ”lemad oma koduteatrites sama nĂ€idendi eri lavastustes mĂ€ngivad. Budapestis esietendus "Help!" mĂ€rtsikuus, Tallinnas mais. NĂłra Sallai partneriks Ungaris on Attila PomlĂ©nyi, Meelis PĂ”dersoo mĂ€ngib Eestis "Helpi" koos Marilyn Jurmaniga. NĂŒĂŒd jĂ”uab vaatajate ette lavaloo rahvusvaheline versioon, mis baseerub VAT Teatri lavastusel ja mille proovid lĂ”ppesid Ă€sja Rahvusraamatukogu teatrisaalis. Dresdenis toimuvale rahvusvahelisele teatriestivalile tulevad kokku mitmed eri maade koostöölavastused, mis saanud teoks ĂŒle-euroopalise teatriprogrammi Platform11+ raames. Peale eestlaste osalevad festivalil teatrid Suurbritanniast, Norrast, Ungarist, Itaaliast, Portugalist, TĆĄehhi Vabariigist, Slovakkiast, Soomest, Saksamaalt ja isegi TĆĄiilist.

Lisaks "Helpile" tuleb Dresdenis rahvusvahelise publiku ette ka Bratislava Teatriinstituudi versioon Kristiina Jalasto ja Michaela Zakutanska koostöönĂ€idendist "Salto Mortale Kombat", mille tĂ”i Bratislavas lavale eesti lavastaja Kati Kivitar. Kristiina Jalasto nĂ€idend "Salto Mortale" jĂ”uab VAT Teatris lavale sĂŒgisel. Euroopa TeatrivĂ”rgustiku Platform 11+ raames toimuvat rahvusvahelist teatrite koostööd rahastab Euroopa Komisjon.

Etendused teatrifestivalil Dresdenis lÔpetavad VAT Teatri hooaja, mis on olnud Eesti vanimale vabateatrile vÀga töine. Esietendunud on 6 uuslavastust, teater on osalenud teatrifestivalidel Venemaal ja Suurbritannias ning Àsja Tallinnas, NO99 teatri ruumes lÔppenud rahvusvahelise "NB Festivali" peakorraldajaks oli samuti VAT Teater koos ASSITEJ Eesti Keskusega.

Ka eelolev suvi tuleb teatrile tegemisterohke. Juba 1. augustil esietendub Kuressaare Sadamaaidas Kaspar Jancise ja Aare Toikka koguperelavastus tsirkuse ja muusikaga "Morten Lollide Laeval". Koostöös Kuressaare Linnateatriga valmiv Àge suvelavastus kuulub Tallinn 2011 programmi ja selles teevad kaasa nÀitlejad mitmest teatrist, tsirkuseartistid Soomest ja Rootsist, muusikat teeb ansambel Kriminaalne Elevant, peaosas astub publiku ette Ott Sepp.

Uus, VAT teatri 25. hooaeg saab teatrile olema juubelimaiguline ja selle avapauk antakse juba 8. septembril Tallinnas, Kultuurikatla katelde ruumis, kus esietendub Tom Waitsi pĂ”rgulik muusikaline lavalugu "The Black Rider". Kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluva eksklusiivse loo lavastab Christian Römer Berliini kuulsast alternatiivsest muusikateatrist Neukölln Opera, spetsiaalselt lavastuse jaoks taasĂŒhineb legendaarne muusikakollektiiv "TunnetusĂŒksus", koosseisus Rivo Laasi, Mart Soo, Mart SĂŒda, Tanel Ruben, Eduard Akulin, Eve PĂŒtsepp. Ka taskuooperi kunstnik Kathrin HegedĂŒsch ja videokunstnik Assaf Etiel on Saksamaalt. Nii nĂ€itlejate kui lauljatena astuvad ses raputavas lavaloos publiku ette Katariina Unt, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateatrist), Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Ago Soots, Margo Teder, Meelis PĂ”dersoo, Tanel Saar. Harukordset lavastust etendatakse Kultuurikatlas vaid 17 korda.

 

Ka Tahkunal saab teatrit nÀha

Meil on heameel teatada, et “Tuulesaared” on Tahkuna tuletorni all ka sel suvel. Augusti alguses toob Theatrum Hiiumaale Tahkuna tuletorni alla taas kord “Tuulesaared” ja Marseille sadamalinna Ă”hustiku, kus merelemineku igatsust, huumorit ja muud. “Tuulesaared” etenduvad kuuel Ă”htul. „Tuulesaared“ rÀÀgib loo noorest mehest Marius'ist, kelle sĂŒdant tĂ€idab armastus vĂ€ikese karploomademĂŒĂŒjanna Fanny vastu ja tohutu igatsus sĂ”ita laevaga kaugete maade taha...

Prantsuse teatriklassikasse kuuluv ja sealmail vĂ€ga armastatud Marcel Pagnoli “Tuulesaared” (originaalpealkirjaga “Marius”) tuli Tahkunas lavale möödunud suvel. Etendusi saatis suur menu, “Tuulesaari” on nimetatud 2010. aasta suve “kĂ”ige kĂŒpsemaks teatrisĂŒndmuseks” (Sirp, 17.09.2010), tĂ”stetud esile mĂ€ngupaiga erilisust, lavastuse sobivust sinna: “"Tuulesaared" Hiiumaal Theatrumi egiidi all on ĂŒks neist vĂ€hestest suvelavastustest, kus keskkond, tekst ja nĂ€itetrupp tĂ€ieliku sĂŒnergia saavutavad ja sellest tulenev lumm ei jĂ€ta ka kĂ”ige kĂŒĂŒnilisemat sĂŒdant puudutamata. Marcel Pagnoli "Tuulesaared" on nÀÀgutamisest ja unistamise naeruvÀÀristamisest prii. Elutervet lÔÔpi lubatakse endale kĂŒll, isegi solvutakse vahel ja vihastatakse, aga antakse siis jĂ€lle andeks ja lĂŒĂŒakse klaasid kokku. Igatsus on siin, plinkiva tuletorni all, inimese pĂ€risosa. See ei ole haigus, millest inimese peab iga hinna eest terveks ravima..." (Margit TĂ”nson, Eesti Ekspress, 22.07.2010).

Lembit Petersoni kandideeris “Tuulesaarte” kĂ”rtsmik Cesari rolliga 2010. aasta parima meesosatĂ€itja preemiale. „Tuulesaari“ saab Tahkunal vaadata kuuel korral, 04.-13. augustil algusega kell 20.00.

 

Rahvusooper Estonia 105. hooaeg tĂ”i teatrisse ĂŒle 140 000 inimese

Äsja lĂ”ppenud 105. hooaeg oli rahvusooperile edukas – hooaja lĂ”puks anti kokku 354 etendust ja kontserti, mida kĂŒlastas veidi ĂŒle 140 000 inimese. Hooaja keskmine tĂ€ituvus statsionaaris tĂ”usis ĂŒle 80%, ĂŒletades mitmel kuul 90%. Möödunud hooaja kĂ”ige edukamad lavastused olid ooperid „Carmen“ (100%), „Tosca“ (90%), „Boheem“ (81%); balletid „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „PĂ€hklipureja“ ja „Manon“ (kĂ”ik 100%); operettidest/muusikalidest „Pipi Pikksukk“,„Silva“ ja „MĂ”mmi jĂ”uluaabits“ (kĂ”ik 100%) ning „Minu veetlev leedi“ (89%).

Eeloleval suvel jĂ”uab Rahvusooper Estonia ettekandes lavale Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 suurim sĂŒvamuusikaprojekt - Wagneri ooper „Parsifal“, mida esitatakse Eestis esmakordselt. 25.-28. augustini Noblessneri valukojas kĂ”lav ooper toob publiku ette erakordse valiku hĂ€id soliste kogu maailmast. Hooaeg statsionaaris algab 9. septembril „Carmeni“ etendusega.

 

Kuldpilet Estoniasse

Ooper ja ballett viivad tunderÀnnakule - armastusest vihkamiseni, meeleheitest vÔidurÔÔmuni. Rahvusooperi kuldpilet annab teatrisÔpradele, kes armastavad kÀia esietendustel ja soovivad esimesena kogeda kÔike uut, vÔimaluse leida end mitmel Ôhtul aastas eriliste meeleolude keskelt. Isiklik nummerdatud kuldpilet tagab parima istekoha, vaheajavastuvÔtu ja kavaraamatu.

Kuldpilet I: ooperigala "Tiit Kuusik 100" 17. septembril, rahvusvahelise muusikapĂ€eva ooperigala 2. oktoobril, ooperi "Manon Lescaut" esietendus 4. novembril, ooperi "Julius Caesar" esietendus 27. jaanuaril, ooperi "Norma" kontsertettekanne 11. veebruaril Estonia kontserdisaalis ning muusikali "Mees La Manchast" esietendus 22. mĂ€rtsil. Hind ĂŒhele 230 EUR, hind kahele 414 EUR.

Kuldpilet II: ooperigala "Tiit Kuusik 100" 17. septembril, rahvusvahelise muusikapĂ€eva ooperigala 2. oktoobril, ooperi "Manon Lescaut" esietendus 4. novembril, balleti "Rosalinde" esietendus 2. detsembril, ooperi "Julius Caesar" esietendus 27. jaanuaril, ooperi "Norma" kontsertettekanne 11. veebruaril Estonia kontserdisaalis, muusikali "Mees La Manchast" esietendus 22. mĂ€rtsil, rahvusvahelise tantsupĂ€eva balletigala 28. aprillil ning balleti "Modigliani - neetud kunstnik" maailmaesietendus 11. mail. Hind ĂŒhele 350 EUR, hind kahele 630 EUR.

Kuldpiletid on mĂŒĂŒgil kuni 31. juulini vĂ”i kuni kohti jĂ€tkub. Ostetud kuldpileti saab teatri kassast kĂ€tte augustikuu jooksul. Lisainfo: www.opera.ee/31618, See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , 683 1210.

 

Vanemuine teeb „Rehepapist“ ooperi

Vanemuise teater allkirjastas möödunud nĂ€dalal lepingu helilooja Tauno Aintsiga, mille alusel kirjutab Tauno Aints muusika ooperile „Rehepapp“. TĂ€ispikk ooper luuakse Andrus KivirĂ€hki romaani ainetel. „Kindlasti on mul suur au saada Vanemuise teatri poolt sellise usalduse osaliseks, samuti on mul hea meel, et minu esimene ooper nĂ€eb ilmavalgust just minu sĂŒnnilinnas,“ ĂŒtles Tauno Aints.

Tauno Aints annab ooperi "Rehepapp" muusikalised materjalid teatrile ĂŒle 2012. aasta detsembris. Ooperi esietendus on planeeritud 2013. aasta sĂŒgisesse. Ooperi muusikaline juht on Paul MĂ€gi, osalevad Vanemuise sĂŒmfooniaorkester, solistid ja ooperikoor.

Vanemuine on viimastel aastatel kujunenud enim originaalmuusikateoseid tellivaks teatriks Eestis. Lavale on jĂ”udnud Priit Pajusaare lastemuusikal "Detektiiv Lotte", Ardo Ran Varrese muusikale loodud tantsulavastus "Kevade" ning Tauno Aints muusikale loodud tantsulavastus "Mowgli". JĂ€rgmisel hooajal jĂ”uavad lavale Priit Pajusaare peremuusikal "Kosmonaut Lotte" ning Ardo Ran Varrese ja Ruslan Stepanovi koostöös sĂŒndiv tantsulavastus "Carrrmen".

„Vanemuisel, kui kutselise teatri hĂ€llil, on rÔÔm, aga ka teatav kohustus olla originaalmuusika tellimise lipulaev Eestis ja me loodame, et suudame teisi teatreid innustada seda tendentsi jĂ€rgima,“ ĂŒtles Paavo NĂ”gene.

Kirjanik Andrus KivirĂ€hk kommenteeris oma romaani pĂ”hjal sĂŒndivat ooperit nĂ”nda: „Mul on ainult hea meel, kui minu kirjutatud raamat teisi inimesi inspireerib ja nad „Rehepapi” kosilastena minu ukse taga tunglevad. Mina lasen nad ĂŒldiselt kĂ”ik sisse ka, sest on ju huvitav nĂ€ha, mida nemad „Rehepapis” nĂ€evad ja mida nad sellega teevad. Olen siiani nĂ€inud nelja erinevat sĂ”nalavastust, nĂŒĂŒd siis tuleb ooper ka – ootan pĂ”nevusega!“

 

NUKU muuseum ĂŒllatab suvel kĂŒlastajaid tasuta etendusega

Eesti Nuku- ja Noorsooteater kutsub suvel kĂ”iki kĂŒlastama NUKU muuseumi. Koos muuseumipiletiga saab vaadata lisaks lĂ”busat etendust, kus lihtsad esemed justkui vĂ”luvĂ€el ellu Ă€rkavad ning tantsima ja laulma hakkavad. Suvelavastus „NukumĂ€ng on imelihtne“ pĂ”hineb mitmeid aastaid repertuaaris olnud menutĂŒkil „NukumĂ€ngu ABC“.

Lavastus on tĂ”estus sellest, et nukuteater ei ole ainult sirm ja kĂ€piknukk, vaid mÀÀratult lai ja tohutult vĂ”imalusi pakkuv kunstiala. Ja peale traditsiooniliste teatrinukkude on nukke vĂ”imalik teha kĂ”ikvĂ”imalikest materjalidest, nĂ€iteks poroloonitĂŒkist vĂ”i miks mitte ka lihapirukast! KĂ”ik sĂ”ltub sellest, kas osatakse need esemed elustada, tunnetada materjali ja panna see liikuma, kĂ”nelema, tundma ning mĂ”tlema. Seda, kuidas lĂ€bi rĂŒtmide ja liikumiste saab peaaegu eimillestki luua erinevaid karaktereid ja nukke, Nuku- ja Noorsooteatri nĂ€itlejad nĂ€itavadki. Esitusele tulevad sellised nukumĂ€ngutehnikad, mida vaatajad saavad kodus ise jĂ€rele teha ning veenduda, et nukumĂ€ng on imelihtne!

SUVELAVASTUS "NukumÀng on imelihtne". MÀngivad Taavi TÔnisson, Mirko Rajas, Mihkel Tikerpalu ja Kaisa Selde vÔi Riho Rosberg, Anti Kobin, Jevgeni Moiseenko ja Liivika Hanstin

MÀngukoht: NUKU vÀike saal

SissepÀÀs: muuseumipiletiga.

 

Vanemuises alustab tööd Kollase Kassi Suvekool

10. juunil alustab Vanemuise suures majas tööd noortele suunatud Kollase Kassi Suvekool. TĂ€na kogunevad kuus eelmise aasta vilistlast ja 13. juunil liituvad nendega 20 uut Ă”pilast. Seitsme aktiivse koolipĂ€eva jooksul saavad noored ĂŒlevaate sellest, kuidas sĂŒnnib teatris ĂŒks lavastus. Suvekooli Ă”pilased: valivad ise kostĂŒĂŒmid, dekoratsioonid ja rekvisiidid; teevad ise lavastusele liikumise, heli- ja valguskujunduse; teevad ise turundusplaani ja viivad selle ellu; osalevad ise lavastuse valmimisel. Noori koolitavad ning abistavad Sven Karja, Jaan-Willem Sibul, Aivar Kallaste, Madis Milling, Katrin Luts ja Kollased Kassid. Oskar Lutsu „Kevade“ aineline suvekooli lĂ”pulavastus etendub 19. juunil kl 16 Sadamateatris.

 

Maestro Paul MÀgi meistrikursuste lÔppkontsert Jaani kirikus

Vanemuises on kĂ€imas maestro Paul MĂ€gi meistrikursused, mis lĂ”pevad reedel, 10. juunil kl 19 Tartu Jaani kirikus toimuva kontserdiga. Vanemuise SĂŒmfooniaorkestrit juhatavad Ivo Hentschel, Seokwon Hong, AurĂ©lien Bello, Priit Aimla ja Martin Sildos. Kavas on Edvard Griegi Peer Gyndi sĂŒidid nr 1 op. 46 ja nr 2 op. 55 ja Antonin Dvoraki SĂŒmfoonia nr 8 G-duur op. 88.

Meistrikursused toimuvad Tartus juba kuuendat aastat jÀrjest Saksa MuusikanÔukogu dirigentide foorumi (Dirigentenforum des Deutschen Musikrates) raames. Viimased viis aastat on meistrikursusi juhendanud maestro Eri Klas. Seoses Eri Klasi haigestumisega asendab teda tÀnavu maestro Paul MÀgi. Dirigentide foorum on dirigentide jÀrelkasvu toetamiseks mÔeldud Saksa MuusikanÔukogu avatud rahvuslik programm. Selle eesmÀrgiks on toetada andekaid noordirigente orkestriga dirigeerimiskursustel selleks mÀÀratud mentorite juhendamisel.

 

Kooriooper „LabĂŒrint ehk Eestimaa pĂŒhakud“

Urmas Sisaski kooriooper rÀÀgib Ă”igeusu pĂŒhakutest, kelle elu on lahutamatult seotud Tallinna ja Eestiga. Tegevuskohaks on Tallinna vanalinna tĂ€navate labĂŒrint – meenutades labĂŒrinti inimhinges, kus pĂ”imuvad kired, tahtmised, kiusatused, kannatused ja mĂ”tted. EripĂ€rane lugu Tallinnast, selle ajaloost ja saladustest, headusest ja kurjusest inimhinges, kiusatustest ja pattudest vabastamisest.

Teose muusika kirjutas Urmas Sisask, libreto Ilja Nikiforov, libreto tĂ”lge Loone Ots, esitavad ansambel Orthodox Singers Valeri Petrovi juhatusel, keelpilliansambel, kunstiline juht Galina Filimonova (Venemaa), Igor Jermakov – bajaan, JĂŒri Monchak (Peterburi Mihhailovski teater, Venemaa) – bass, Natalia Birjukova (Peterburi Mihhailovski teater, Venemaa) – metsosopran. Urmas Sisaski kooriooper kĂ”lab 15. juunil kell 19.00 Tallinna Jaani kirikus.

 Tallinn 2011

 

Timo Steineri ooper nÀitab revolutsioonilise kutsika ja vana stagnakoera vÔitlust

Ooperi libreto autor on Maarja Kangro, teos on kirjutatud Nargenfestivali kunstilise juhi TÔnu Kaljuste tellimusel ning seda mÀngitakse ainult kolmel korral: 10., 11., 12. juunil Noblessneri valukojas.

Lugu lĂ€htub tĂ”estisĂŒndinud eksperimentidest, mille kĂ€igus vene teadlane Vladimir Demihhov siirdas 1954. aastal kirurgia vĂ”imaluste uurimiseks suurele koerale kutsika pea koos esikĂ€ppadega. KahepĂ€ine koer elas ligi kuu aega. Kokku tekitas Demihhov 20 kahepĂ€ist koera. Esimese inimsĂŒdame siirdamisega (mis olevat olnud Demihhovi eksperimentide ĂŒks sihte) jĂ”udis lĂ”una-aafriklane Christiaan Barnard temast 1967. aastal sellegipoolest ette.

Nargenfestivali kunstilise juhi  ja lavastuse muusikajuhi TĂ”nu Kaljuste sĂ”nul on Nargenfestival alati tegelenud mere ja loodusega, mistap Timo Steineri ooperi „Kaks pead“ nĂ€ol on tegemist loogilise jĂ€tkuga teemale, millega alustati kolme aasta eest, kui Tallinna Loomaaias toimunud kontserdil tuli ettekandele Steineri uudisteos „Kuked ja kanad“. „Timo Steiner on vĂ€ga nutikas helilooja, kes kĂ€sitleb neid kĂ”lasid ja rĂŒtme, mis meid ĂŒmbritsevad, vĂ€ga huvitavas kontekstis. Ta ehitab oma kompositsiooni ĂŒles meile arusaadavas keeles, suudab muusikas alati ĂŒllatusi luua ning see teeb temast hea teatrimuusika looja,“ kĂ”neles Kaljuste.

Dirigendi hinnangul vĂ”ib uudisteoses, kus ambitsioonika ja vĂ”imuihas doktori kĂ€e all peaks hukule mÀÀratuks kehaks ĂŒhinema revolutsiooniline kutsikas Ć arik ning lĂŒĂŒriline tenor, vana stagnakoer Sultan, selgelt nĂ€ha ka paralleeli ĂŒhiskonnas toimuvaga. „Eks valitsemise juures ole ikka nii, et stagnatsioon ja revolutsioon omavahel vĂ”itlevad,“ selgitas ta. „Esmatasandil on ju tegemist lihtsa looga loomadest, kes oma saatust ise mÀÀrata ei saa, vaid kelle elu sĂ”ltub inimese tahtest. Teisalt on see lugu, mis nĂ€itab nende kahe karakteri peidusolekut iga inimese sees. Kolmandaks vĂ”ib aga öelda, et see on ka vĂ”imu lugu,“ rÀÀkis helilooja Timo Steiner.

Lavastuse muusikajuht ja dirigent on TĂ”nu Kaljuste, lavastaja Mart Koldits (Von Krahli Teater), kunstnik Pille JĂ€nes, koreograaf Renate Valme, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). OsatĂ€itjad: Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia),  Oliver Kuusik (tenor, Rahvusooper Estonia), RenĂ© Soom (bariton, Rahvusooper Estonia), Olari Viikholm (bass, Eesti Rahvusmeeskoor) ning tantsijad Maarja Roolaht ja Ahti Sepsivart (Dreek Stuudio). Kaasa  teevad Nargenfestivali koor ja Eesti Riiklik SĂŒmfooniaorkester.

 Tallinn 2011

 

NO99 PÔhuteatris mÀngib tÀnavuse Avignoni festivali peaprogrammi kuuluv teatritrupp

Nature Theatre of Oklahoma vĂ€ga humoorikas, omapĂ€rane, muusikaline, hoogne ja nĂ€itlejale fokusseerunud laad on Ă€ratanud imetlust nii New York Timesis ("NTO on enim kĂ”neainet pakkuv avangardteater New Yorgis, kelle vabadust armastav vaim ja vanamoeline artistlikkus on mĂ”eldud meelt lahutama"), Village Voice'is ("NTO on  olulisim alternatiivne teatritrupp New Yorgis") kui ka Neue ZĂŒrcher Zeitung'is ("Me jĂ”uame enda parima osani: ĂŒrgsete tunneteni").

Legendaarne ajakiri Bomb kirjutas oma hiljutises kaaneloos: "NTO on ĂŒks maailma parimaid truppe. Nende tööd on veidrad ja ei meenuta midagi, mida te olete kunagi nĂ€inud. Ilmselt vĂ”iks öelda, et tegemist on kategooriaga "eksperimentaalne teater", aga hoolimata selle mĂ”iste kahtlastest tĂ€hendustest on see vĂ€ga meelelahutuslik ja liigutav ning seal ei ole midagi ĂŒleliia pretensioonikat."

NTO kasutab oma lavastuste loomisel enamasti nn tavaliste inimeste vahel sĂŒndivaid dialooge, ja "Life and Times" ei ole erand. Autorite sĂ”nul pĂ”hineb see kĂŒmnel telefonikĂ”nel, mis kestsid kokku 16 tundi ja mille jooksul rÀÀkis ĂŒks vĂ€ga punk vanainimene Ă€ra oma eluloo. Telefonivestlus Kristin Worralliga oli nende jaoks nii inspireeriv, et nad otsustasid teha selle pĂ”hjal kĂŒmneosalise lavastuste sarja, millest praeguseks on valmis kaks esimest osa.

"Life and Times Episode I" keskendub esimestele episoodidele ehk lapsepĂ”lvele. Selle lavastuse jooksul jĂ”uab peategelane saada kaheksa-aastaseks. Nagu autorid ise ĂŒtlevad, ei huvitanud neid traditsiooniline selgepiiriline jutustus, vaid omalaadse Ă€mblikuvĂ”rgu punumine: ĂŒhe tavalise inimese rĂ€nnakud ja otsimised, millest kooruvad vĂ€lja need mĂ€lukatked ja pooleldi unustatud sĂ”prade nĂ€od, kes teevad inimesest selle, kes ta on. Nukk, kelleta sa ei suutnud olla. Naabrimees, kelle maja oli ilusam kui teie oma. Isa, kes oli mĂŒstiliselt vaikne. SĂ”ber, kelle ema lubas sul öö otsa ĂŒleval olla. Vanaema, kes serveeris teed meega kvaliteetsetest hiina tassidest. Õde, kes ei kandnud kunagi kingi...

NTO tegutseb Pavol LiĆĄka ja Kelly Copperi juhtimisel ning nende motoks on teha lavastusi, mille kohta nad ise ka ei tea, kuidas seda teha.

Tallinn 2011

 

Esietendus Theatrumi „Misantroop“

4. juunil esietendus Kadrioru lossis MoliĂšre'i "Misantroop" Lembit Petersoni lavastuses. TĂ€pselt 345 aastat tagasi, 4. juunil 1666 oli "Misantroop" esimest korda laval Palais-Royal'is Pariisis. Lavastuses teevad kaasa Ott Aardam, Laura Peterson, Marius Peterson, Anneli Tuulik, Eva Eensaar, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Mirko Rajas (Eesti Nuku- ja Noorsooteater), Peeter Klaas ja Viola da Gamba. Lavastaja Lembit Peterson, kostĂŒĂŒmikunstnik Laura PĂ€hlapuu, liikumisjuht Tiina Mölder. JĂ€rgmised etendused toimuvad 12., 13., 14., 15., 16. juunil kell 20.00 Kadrioru lossis.

 

Vanemuine pÀlvis laste- ja noortesÔbraliku organisatsiooni tiitli

Möödunud neljapĂ€eval, vaid loetud pĂ€evad enne lastekaitsepĂ€eva, pĂ€lvis Vanemuine Tartu Linnavalitsuse ettevĂ”tlusosakonna konkursil „Parim ettevĂ”te 2010“ laste- ja noortesĂ”bralikuma organisatsiooni tiitli. Tiitlit kĂ€is vastu vĂ”tmas Vanemuise noortetöö juht Mall TĂŒrk, kelle sĂ”nul on Vanemuise teatris tehtav lastele ja noortele suunatud töö aasta-aastalt intensiivsemaks muutunud.

Lisaks tavapĂ€rastele noortele ja lastele suunatud lavastustele on Vanemuise repertuaaris nn teatritunnid, kus lavastuslikud ja harivad elemendid on seotud ĂŒhtseks tervikuks. Vanemuine korraldab igal aastal konkursi „NĂ€gin teatrit“ ja möödunud suvest alates ka Kollase Kassi Suvekooli, kus noored saavad teatripraktikute kĂ€e all ise esimesi teatritegemise kogemusi. IgapĂ€evaselt korraldatakse kooli- ja lasteaiagruppidele giididega ekskursioone Vanemuise majades.

„Lastele ja noortele suunatud tegevusi on meil tĂ”esti palju. KĂ”ike ĂŒles loetleda ei olegi vĂ”imalik. KĂ”ige olulisem seejuures on, et lastel tekkiks teatriga juba varakult hea kontakt ja et see kontakt ka pĂŒsima jÀÀks,“ lisas Vanemuise noortetöö juht Mall TĂŒrk.

Laste- ja noortesĂ”braliku Vanemuise esindajad on kohal ka tĂ€nasel Lille maja poolt korraldataval lastekaitsepĂ€eva ĂŒritusel – kl 14.30-18.00 meisterdatakse KĂŒĂŒni tĂ€naval koos lastega teatrinukke ning butafoorseid roose.

 

Tallinn Treff Festival pÀlvis rahvusvahelist meediakajastust

28. maist 1. juunini kestev Tallinn Treff Festival köitis ĂŒle-Euroopalise uudistekanali Euronews tĂ€helepanu. 28. mail festivali kĂŒlastanud telekanalile jĂ€i Treff silma eelkĂ”ige oma mastaapsuse ning mitmepalgelise programmiga. Tallinn Treff Festival on oma viiendaks tegutsemisaastaks kasvanud Ida-Euroopa suurimaks etenduskunstide festivaliks. Viie festivalipĂ€eva jooksul antakse vanalinna tĂ€navatel ja muuseumihoovides kokku 150 etendust. TĂ€navu on Tallinn Treff Festival valitud ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

1. juunil kell 15.00 toimub Tallinn Treff Festivali ametlik lĂ”petamine. Sel puhul etendub Vabaduse vĂ€ljakul performance „Maailmakaart – naerata“, mis valmib noorte teatritudengite osalusel ning legendaarse kunstniku Joan MirĂł kauaaegse sĂ”bra ja kolleegi Joan Baixase juhendamisel. Performance'i kĂ€igus valmib mastaapne maal, mis tĂ”mmatakse etenduse finaaliks ĂŒles Tallinna Kunstihoone fassaadile.

 

17. augustil esietendub Katlas (PÔhja pst 27A) "Gilgameƥ ehk igaviku nupp"

Kuna maailmalÔpp on tunnustatud paratamatus, otsustas Von Krahli Teater viimase lavastusena kÀsile vÔtta maailma esimese loo Gilgameƥist. See nÀeb ilmavalgust tÀnavuse Euroopa kultuuripealinna aasta hilissuvel Tallinnas Katlas.

„"The Endi“ lavaletuleku ajal tehtud arvutused ilmalĂ”pu kuupĂ€eva osas osutusid ebatĂ€pseteks, nĂŒĂŒd aga on asi kindel", ĂŒtleb nĂ€itleja Erki Laur. "Absoluutselt", lisab Mart Koldits. Juhan Ulfsaki proovipĂ€evikust loeme: "Ideeliselt kĂ€sitleb lavastus kangelase veriseid eksirĂ€nnakuid kui teekonda lĂ€bi mĂ”ttekataklĂŒsmide valgustumiseni." "Mida tĂ€hendab kangelaseks olemine tĂ€na, tsivilisatsiooni loojangul", kĂŒsib kahe poja ema Tiina Tauraite. "KĂŽikide senituntud vÀÀrtuste pĂ”rmustumise eelĂ”htul", tĂ€iendavad Mari Abel, Liina Vahtrik ja Riina Maidre.

"Tegemist on tĂ€iesti uue looga GilgameĆĄi ja teiste kangelaslugude ainetel", selgitab Peeter Jalakas ning lisab: "Elame pĂ”neval ja muutlikul ajal, mil eepiline vorm on omandamas uut sisu ja tĂ€hendust. Meie versioonis kroonib peategelase igavikulisi otsinguid edu, kuid leitav on kaugel sellest, mida kangelane pĂŒĂŒdma lĂ€ks. Nagu elus tihti juhtub."

"GilgameĆĄ ehk igaviku nupp" Von Krahli eepos

Lavastaja: Peeter Jalakas, muusikajuht: Erkki HÔbe, kunstnik: Liisi Eelmaa. Osades: Liina Vahtrik, Mari Abel, Riina Maidre, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Erki Laur, Mart Koldits, Taavi Eelmaa, jt.

Esietendus Katla augus (PĂ”hja pst 27A) 17.augustil kell 19. Etendused: 19., 20., 22., 23., 24., 27.,28., 30., 31. augustil ning 2., 4. ,5. septembril kell 19. Piletid mĂŒĂŒgil alates 1. juunist! Hind kuni 30. juunini 12 €, alates 1. juulist 14 € ning 1. augustist 17 €. Piletid mĂŒĂŒgil Piletilevis, Piletimaailmas, Von Krahli Teatri kassas (iga pĂ€ev 9-23, Rataskaevu 10).

”GilgameĆĄ ehk igaviku nupp” on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 etenduskunstide programmi ĂŒks tĂ€htsĂŒndmusi.

 

Renate Valme lavastus pÀlvis tÀhelepanu rahvusvahelisel festivalil

NĂ€dalavahetusel lĂ”ppes Kopenhaagenis ja Malmös laste- ja noorteteatrite organisatsiooni ASSITEJ maailmakongress, kus Eesti esindajana astus ĂŒles Renate Valme monolavastusega „Second Land“. Renate Valme andis kokku 6 etendust tĂ€issaalidele ning sai festivalipublikult, kelle hulka kuulusid eelkĂ”ige nĂ€itlejad, lavastajad, produtsendid ja kultuurikorraldajad ĂŒle maailma, vĂ€ga head tagasisidet. Ühtekokku oli kongressil esindatud ĂŒle 50 rahvusliku ASSITEJ keskuse, kuid pĂ”hiprogrammi valiti sadade lavastuste hulgast 27 tugevamat. Lisaks etendustele toimus lĂ€bi aegade mastaapseimal laste- ja noorteteatri kogunemisel ĂŒle 200 erineva esitluse, seminari, töötoa, arutelu ja vastuvĂ”tu. ASSITEJ Eesti Keskuse poolt osalesid ĂŒritusel veel keskuse juhatuse esimees Toomas Tross ning liikmed Kirsten Simmo ja Katrin Nielsen.

Renate Valme on vabakutseline koreograaf-lavastaja, kes lĂ”petas 2002. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Ta asutas 2006. a oma tantsustuudio Dreek Stuudio, kus tegeleb fĂŒĂŒsilise teatri Ă”petamise ja lavastamisega. „Second Land“ esietendus 2008. a Homo Alibi festivalil LĂ€tis. PĂ”hjamaade festivalikorraldajatele jĂ€i lavastus silma 2008. a ASSITEJ Eesti Keskuse poolt korraldatud NB Festivalil PĂ€rnus.

PĂŒhapĂ€evast kuni neljapĂ€evani on kĂ€imas jĂ€rjekordne NB Festival, mida ASSITEJ Eesti Keskus korraldab koos VAT Teatriga Tallinnas, Teatris NO99. Osalevaid teatreid on kokku 10 riigist, pileteid hinnaga 3 eurot saab osta Piletimaailma ja Piletilevi kaudu. Programmiga saab tutvuda festivali kodulehel www.assitej.ee.

Renate Valme "Second Land"

 

Lavale jĂ”uab Üllar SaaremĂ€e esimene ooperilavastus

2.-12. juunini toimuva PĂ€rnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PromFest esimese tĂ€htsĂŒndmusena esietendub 4. juunil kell 19 Endla teatri Suures saalis Giuseppe Verdi ooper „Attila“. Ooperi muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, hunnide vĂ€epealiku loo lavastab Üllar SaaremĂ€e. „Attila“ on PromFesti ja Endla teatri viies ĂŒhine ooperiprojekt, esmakordselt teevad sel aastal kaasa Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester. Kokku antakse „Attilaga“ juunis vaid neli etendust PĂ€rnus ja Tartus ning ĂŒks etendus augustis Tallinnas Birgitta Festivalil. Edasi lĂ€heb „Attila“ Kaunase Riikliku Muusikateatri repertuaari.

„Attila“ kuulub Verdi varasemasse loominguperioodi ning jĂ”udis esmakordselt lavale 1846. aastal. Keerukate vokaalpartiide tĂ”ttu nĂ€eb „Attilat“ laval harva. Eestis on „Attila“ varem lavale jĂ”udnud vaid korra, 1976. aastal Estonias, nimiosas Teo Maiste ja Mati Palm. Mati Palm teeb kaasa ka seekordses lavastuses. Ooperi nimitegelaseks on ajalooline hunnide kuningas Attila, kelle juhtimisel see vĂ€ike rĂ€ndhĂ”im saavutas 5. sajandil oma vĂ”imsuse tipu, valitsedes Mustast merest Reini jĂ”eni ning kavatsedes vallutada ka Rooma. Ooper rÀÀgib Attila vallutusretkest Rooma, mille nurjab tema vastu suunatud vandenĂ”u ja hukkumine armastatud naise kĂ€e lĂ€bi.

„Ühest kĂŒljest on “Attila“ traagiline keelatud armastuse lugu, kus vĂ€epealiku tĂŒtar armub oma isa mĂ”rtsukasse ja kodumaa vallutajasse. Samas on „Attilas“ ka sĂŒgav kokkupĂ”rge inimlikul tasandil – Attila kui ĂŒrgjĂ”ulise, loodusliku inimnatuuri ning salakavala ĂŒhiskonna ja sĂŒsteemi vahel. Loo fooniks on kindlasti kultuuride konflikt, milles vĂ”ib nĂ€ha paralleele tĂ€na kristliku ja islami maailma vahel toimuvaga,“ rÀÀkis lavastaja Üllar SaaremĂ€e.

Ooperi nimiosa laulab eelmise PromFesti ajal toimunud Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise ooperilauljate konkursi vĂ”itja Anatoli Siuko Valgevenest. „Tegemist on vĂ€ga huvitava karakteri ja mulle noore lauljana vĂ€ljakutsuva partiiga. Ooperi tegelasena ei ole Attila ĂŒksnes uhke ja vihane vĂ€epealik, vaid oskab olla ka hell ja naerda. Tahan pĂŒĂŒda kĂ”ik need emotsioonid publikuni tuua. Eraldi lisavad pĂ”nevust veel kostĂŒĂŒmid, mis nĂ€evad vĂ€lja otsekui kuskilt tulevikust,“ rÀÀkis Siuko.

Lisaks ooperi esietendusele toimub tĂ€navuse PromFesti raames veel VII rahvusvaheline Klaudia Taevi nimeline ooperilauljate konkurss, Hamburgi Muusika- ja TeatriĂŒlikooli professori Ingrid Kremlini meistriklass, Mati Palmi loominguline Ă”htu, Klaudia Taevi mĂ€lestusĂ”htu, kinoseansid ning nĂ€itus PromFesti ajaloost.

Giuseppe Verdi „Attila“ esietendus 4. juunil Endla teatri Suures saalis, etendused 8. ja 10. juunil Endla teatri Suures saalis, 6. juunil Vanemuise suures majas ja 13. augustil Pirita kloostri varemetes. Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Üllar SaaremĂ€e, kunstnik Madis Nurms, koreograaf Oleg Titov, valguskunstnik Margus Vaigur. Solistid Anatoli Siuko (Valgevene), Sandra JanuĆĄaitė (Leedu), Vladislav Sulimski (Venemaa), Erik Fenton (USA), Mati Palm (Eesti). Kaasa teeb Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester.

 

Muusikateraapia Estonias

27. mail jĂ”uavad mĂŒĂŒki kĂ”ik Rahvusooper Estonia 106. hooaja piletid. Ainult 27. maist kuni 5. juunini kehtivad kĂ”ikidele mai 2011-juuni 2012 etendustele ĂŒllatushinnad kuni -40%. Muusikavitamiine saab osta Estonia teatri kassast, Piletimaailma ja Piletilevi mĂŒĂŒgikohtadest vĂ”i internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee.

Kellel on olemas muusikaretsept, kus vĂ€ljastatud ravimi nimeks VITAMIIN, tooge see Estonia teatri kassasse, lisage retseptile oma nimi ja telefoninumber ning jĂ€tke see kassapidaja kĂ€tte. KĂ”ik tĂ€idetud muusikaretseptid osalevad 6. juunil loosimises. Valime 20 muusikahaiget, kelle nimed avaldame kodulehel ja kellega vĂ”tame ka personaalselt ĂŒhendust, et ta saaks omal valikul veel ĂŒhele Estonia muusikaetendusele koos sĂ”braga ennast ravima tulla. Koosta aasta raviplaan nĂŒĂŒd ja osta kĂŒmne pĂ€eva jooksul soodsalt pileteid! TĂ€psem info www.opera.ee.

 

Tallinnas esinevad Korea ja Brasiilia teatrid

29. mail teatris NO99 algaval NB Festivalil pakuvad eksootilisi teatrielamusi lastele ja noortele LĂ”una-Korea teater Art Stage SAN lavastusega „Dallae lugu“ ning Brasiilia teater Grupo Sobrevento etenduses „Peaaegu mitte midagi“. „Dallae lugu“ etendub pĂŒhapĂ€eval kell 17.30 NO99 suures saalis ning on mĂ”eldud lastele alates 7. eluaastast. SĂ”nadeta lavastus rÀÀgib sĂ”jaraskustega vĂ”itlevast perekonnast, laval on nii nukud kui nĂ€itlejad ning taustaks korea traditsiooniline muusika ja lavakujundus. Lavastus tĂ”stab esile peresidemeid ja pereliikmete vahelist hoolivust elu pĂ”hivÀÀrtustena. Korea teatrit saab nĂ€ha ka vanalinnapĂ€evade teatripĂ€eva programmis 31. mail kell 17 Raekoja platsil.

Brasiilia lavastust „Peaaegu mitte midagi“ mĂ€ngitakse teisipĂ€eval, 31. mail kell 12.00 ja 14.00 NO99 suures saalis ning lavastus sobib lastele alates 12. eluaastast. Nii tantsu, performanceÂŽit kui ka sĂ”na- ja nukuteatrit ĂŒhendav intensiivne ja eksperimentaalne lavastus viib vaatajad Ladina-Ameerika suurlinnade Rio de Janeiro ja Sao Paulo agulitesse ning teadvustab publikule rikka ja vaese maailma erinevusi. Etendus on portugali keeles, kuid teksti kasutatakse vĂ€he ja lavastus mĂ”jub visuaalse tervikuna.

Lisaks Brasiilia ja Korea teatritele astuvad NB Festivalil ĂŒles parimad lastele ja noortele mĂ€ngivad teatrid Eestist ja naaberriikidest – LĂ€tist, Leedust, PĂ”hjamaadest, Venemaalt ja Saksamaalt. Ühtekokku antakse viie pĂ€eva jooksul ĂŒle 20 etenduse, mis toimuvad teatri NO99 kahes saalis ja kohvikus. Pileti hind kĂ”igile etendustele on 3 eurot ning pÀÀsmeid saab soetada Piletilevist ja Piletimaailmast. Grupitellimused: See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , tel 5064169. Festivali programm ja** info: www.assitej.ee.

 

Algab Eesti suurim etenduskunstide festival Tallinn Treff

Festival kutsub 28. maist 1. juunini osa saama Eesti suurimast etenduskunstide festivalist. Oma viiendat juubelit tĂ€histav festival on kultuuripealinna aastal kĂŒlla kutsunud ĂŒle 700 esineja 18 riigist, kes annavad viie festivalipĂ€eva jooksul kokku 150 etendust. Kogu festivali tegevust hoiab koos Eesti Nuku- ja Noorsooteater. Tallinna vanalinna tĂ€navatel ja teatrisaalides saab nĂ€ha visuaal- ja nukuteatrilavastusi, mis on valitud parimatelt festivalidelt ja truppidelt ĂŒle maailma. Selles valikus seguneb tĂ€napĂ€evane visuaalteatrikeel iidsete nukuteatritraditsioonidega, tants draamaga ning maalikunst muusikaga. KĂ”igil kĂŒlastajatel avaneb ka vĂ”imalus tutvuda etenduskunstide teatritudengitega Eestist, Soomest, Iisraelist, Belgiast, Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Saksamaalt ja Inglismaalt.

Igal festivali pĂ€eval valitseb kella 12–16ni Laia tĂ€nava kvartalis vilgas karnevalimelu. Vanalinna tĂ€navatel ja muuseumihoovides saab nĂ€ha teatrietendusi, tantsu, kuulata muusikat, toimuvad nukuetendused lastele, erinevad töötoad ja loengud. NUKU suures saalis linastub Venemaa parimate animafilmide programm. Festivali raames avatakse vanalinna vaateakendel nĂ€itus „Teeme ise 1000 nukku“ ja ĂŒlelinnaline Penosili vahuskulptuuride nĂ€itus, mis koosneb kaheksa kultuuritegelase ĂŒlisuurest kujust. VabaĂ”huetendused on kĂ”igile huvilistele tasuta. Õhtuti toimuvad etendused teatrisaalides. TĂ€navafestivali programmi lĂ”petab 1. juunil kell 15 Vabaduse vĂ€ljakul etenduv performance „Maailmakaart – naerata“, mille tulemusel valmiv mastaapne maal tĂ”mmatakse etenduse finaaliks ĂŒles Tallinna Kunstihoone fassaadile.

Festivali kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Tallinn Treff Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Festivali programmiga saab tutvuda NUKU kodulehel www.nuku.ee.

 

Teater Estonia 106. hooaeg on teie ees

Estonia 106. hooaeg algab Richard Wagneri ooperi "Parsifal" suurejoonelise ettekandega 25.- 28. augustini kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames Noblessneri valukojas. Eestis esmakordselt kĂ”lava "Parsifali" lavastusmeeskonnas on muusikaline juht Arvo Volmer, lavastaja Nicola Raab Saksamaalt ja kaaslavastaja Ran Arthur Braun Iisraelist (tĂ”i Estonias oktoobris vĂ€lja "Boheemi"). Kunstnikutöö teeb Robert Innes Hopkins Inglismaalt ja valguskunstnik on David Cunningham Shotimaalt. Lisaks rahvusooperi solistidele laulavad kĂŒlalistena Richard Decker USAst, Roman Sadnik, Magdalena Anna Hofmann ja Martin Winkler Austriast, Manfred Hemm, Irmgard Vilsmaier ja Eike Wilm Schulte Saksamaalt, Denis Sedov Iisraelist, Richard Wiegold Inglismaalt, Koit Soasepp Soome Rahvusooperist jt.

17. septembril tĂ€histatakse piduliku galakontserdiga Eesti kĂ”igi aegade ĂŒhe silmapaistvama baritoni Tiit Kuusiku 100. sĂŒnniaastapĂ€eva, kus peaesinejaks on tuntuim eestlane maailma ooperilavadelt, bass Ain Anger. Juubeligala kunstiline juht on Arne Mikk. Traditsiooniliselt tĂ€histatakse galakontserdiga ka rahvusvahelist muusikapĂ€eva 2. oktoobril, kava paneb seekord kokku ooperijuht Mart Mikk.

Leedu Rahvusooper on oma etendustega Estonia laval 24.-28. septembrini. Eesti publiku ette jÔuab G. Verdi ooper "Otello", F. Halevy ooper "Juuditar", S. Prokofjevi ballett "Romeo ja Julia", B. Eifmani ballett "Red Giselle".

Esimeseks ooperi uuslavastuseks statsionaaris on Giacomo Puccini ooper "Manon Lescaut'", mille esietendus on 4. novembril. Selle muusikaline juht on Arvo Volmer ja lavastaja Andrejs Zhagars LĂ€ti Rahvusooperist. Lavakujunduse teeb samuti LĂ€tist pĂ€rit Renate Lorence ja kostĂŒĂŒmid Kristina Pasternaka. Sarja "PööningTants" teine lavastus Dmitri Harchenko "OOO / Out Of Opera" etendub Rahvusooper Estonia kammersaalis alates 5. novembrist. Teine kammersaalis toimuv sĂŒndmus on 27. novembril Saima Kranigi balletigala "Elu nagu tants".

2. detsembril jĂ”uab balletisĂ”prade rÔÔmuks lavale Ronald Hyndi ballett "Rosalinde" Johann Straussi muusikale. Hyndi "Coppelia" rÔÔmustab lapsi juba möödunud aasta mĂ€rtsist, nĂŒĂŒd siis kavas lugu tĂ€iskasvanutele. Ballett jĂ€rgib opereti "Nahkhiir" vaimukat sĂŒzheed, viies vaataja glamuurse maskiballi ja pikantsete intriigide maailma. Tunnustatud briti teatrikunstniku Peter Docherty kujundus elustab laval kuldsete kahekĂŒmnendate - muusikalide ja tummfilmide ajastu - muretu elu. Lavastuse muusikaline juht on Mihhail Gerts.

Menukad balletiĂ”htud pakuvad kogu hooajal erinevaid vanu ja uusi kavasid ning detsembris on jĂ€lle kavas laste lemmik "PĂ€hklipureja". Teist hooaega jĂ€tkavad jĂ”ulukuul ka "MĂ”mmi jĂ”uluaabits" ja "KĂ€sikivi kosmosest". 23. detsembril teeb Rahvusooper Estonia tallinlastele jĂ”ulukingituse - Tallinna Metodisti kirikus kĂ”lab kaunis pĂŒhademuusika. Tuntud jĂ”ululugudega esinevad Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester, muusikaline juht ja dirigent on Risto Joost. Aasta lĂ”petab traditsiooniline uusaastaball 31. detsembril.

27. jaanuaril jÔuab esmakordselt Eestisse G. F. HÀndeli ooper "Julius Caesar", mille muusikaline juht ja dirigent on Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering Saksamaalt ja kunstnik Lukas Noll, samuti Saksamaalt. 11. veebruaril olete oodatud Estonia kontserdisaali Vincenzo Bellini ooperi "Norma" kontsertettekandele. Peaosades Virginia Wagner (Argentiina) ja Kaludi Kaludow (Bulgaaria).

OperetisĂ”brad on oodatud Estoniasse 22. mĂ€rtsil, kui lavastaja Neeme Kuninga kĂ€e all jĂ”uab lavale Mitch Leigh' muusikal "Mees La Manchast". Kontsertetendus noortele ooperi- ja balletihuvilistele "Laserharf" esietendub 4. aprillil. Estonia solistide esituses tulevad ettekandele populaarsed lood ooperi- ja balletirepertuaarist ning rÀÀgitakse pĂ”nevaid lugusid, millele on saateks parajal mÀÀral tossu, vĂ€lku ja mĂŒristamist. Lavastaja on Mart Mikk. 28. aprillil tĂ€histame rahvusvahelist tantsupĂ€eva traditsioonilise suurejoonelise galaga, mille kunstiline juht on Toomas Edur.

Maailmaesietendus on Estonias 11. mail, kui lavale jĂ”uab Toomas Eduri lavastajadebĂŒĂŒt Tauno Aintsi muusikale "Modigliani - neetud kunstnik". Ballett jutustab vĂ€rvika loo 20. sajandi ĂŒhe kuulsama boheemlasest kunstniku Amedeo Modigliani (1884-1920) tormilisest elust. 11. ja 13. mail kĂ”lavad Tartu ja Tallinna kirikutes Sergei Rahmaninovi "Vesprid", kus Rahvusooper Estonia koor toob TĂ”nu Kaljuste juhatusel kuulajateni ĂŒhe tuntuma suurteose vene liturgilisest muusikast.

 

Etenduse ''Daami visiit" toimumiskuupÀeva muudatus

Esialgselt 14.06.2011 toimuma pidanud etendus "Daami visiit" lĂŒkkus edasi 15.06.2011 kuupĂ€evale. KĂ”ik ostetud piletid kehtivad uuel kuupĂ€eval. Kui uus kuupĂ€ev ei sobi, ostetakse pileteid kuni 15.06.2011 (k.a.) tagasi kĂ”igis Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides v.a. Statoilid.

 

HĂŒĂŒru mĂ”isa etenduses „Head ööd, ema“ mĂ€ngib Ines Aru asemel Helgi Sallo

HĂŒĂŒru mĂ”isas pidi 01. juunil esietenduma Vilja Palmi lavastatud etendus „Head ööd, ema“, kaheinimesetĂŒkk, milles ema ja tĂŒtart pidid mĂ€ngima Anne Veesaar ja Ines Aru. TĂ€na teatas Anne Veesaar saates Ringvaade, et Ines Aru ĂŒtles vaid loetud pĂ€evad enne esietendust oma rollist lahti. Anne Veesaar leidis kiiresti Ines Aru asemel endale uue ema, kellega ta astub publiku ette mitte plaanitud kuupĂ€eval 01. juunil, vaid alates 05. juunist.

 

Tutvu Vene Teatri kauaoodatud projektiga „Alice“!

Juba praegu saab tutvuda peakangelanna ja projekti teiste osalistega – veebisaidil www.aliceland.net. Siit leiab vastused kĂ”ige tĂ€htsamatele kĂŒsimustele – mida kujutab endast performance ja kuidas kĂ”ik vĂ€lja hakkab nĂ€gema; kes ja kuidas selle loomisel osales, samuti saate vaadata etenduse juurde kuuluvat videot. „Alice“ on omanĂ€oline live performance, mis koosneb moodsast koreograafiast, originaalsest autorimuusikast, kunstilisest videost, traditsioonilisest animatsioonist, VJ-setist ja varjude teatrietendusest.

Lavastus pĂ”hineb Lewis Carrolli menuteosel „Alice Imedemaal" – ent see pole otseselt autori tekstide ĂŒmberjutustus. Alice on ĂŒks uudishimulik neiu, kes sammub Valgele KĂŒĂŒlikule jĂ€rele ning satub Peegelmaailma. Seal ootab kangelannat ees seiklus imede ja muutumiste maailmas, kus ta Ă”pib uuesti mĂ”istma iseend ja teda ĂŒmbritsevat maailma. Etenduses on tegevuskohaks nĂŒĂŒdisaegne linn kĂ”ikide oma eelistega ja puudustega.

Projekti osalejad: MTÜ Fat Snail, MTÜ Vastik Sipsik, MTÜ HeliTelg, Olga Privis, Aleksandr Ćœedeljov jt.

Vaata lisa: www.aliceland.net, www.veneteater.ee ja lavastust tutvustavat videot: http://vimeo.com/17553911 

Tallinn 2011 

Open Tallinn 2011

Mart Kangro lavastus „Open Tallinn 2011“ paigutab sĂŒndmused konteksti, kus need tavapĂ€raselt ei juhtu. Ta seab lavale pĂ€ris elu. Teater vĂ”itleb siiani kompleksiga, et ta ei suuda reaalsusega vĂ”istelda. Teater see on mĂ€ng, kus miski pole pĂ€ris. Mitte kuidagi ei suuda ta vabaneda sellest neljandast seinast, mis lava publikust eraldab, et muutuda veel tĂ”esemaks, reaalsemaks, vahetumaks. Ilmselt ei ole seda teatrile ka vaja, muidu lakkaks ta olemast teater. „Open Tallinn“ paigutab sĂŒndmused konteksti, kus nad tavapĂ€raselt aset ei leia. Ta asetab lavale reaalse elu, kus miski pole mĂ€ngult, vaid kĂ”ik on pĂ€ris, nii narratiivid, karakterid kui ka pisarad on pĂ€ris. „Open Tallinn“ annab publikule vĂ”imaluse nĂ€ha juba nĂ€htut tĂ€iesti uuel moel. Kas me teame, mis me nĂ€eme?

Lavastaja Mart Kangro, videokunstnik Taavi Varm, tehniline meeskond: Madis Kirkmann, Margus Terasmees, projektijuht: Kaja Kann. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna KultuurivÀÀrtuste Amet, Tallinna Spordi ja Noorsooamet, Kanuti Gildi SAAL, Avision, AdvokaadibĂŒroo Luiga Mody HÀÀl Borenius Eraisikutest toetajad: Andres MĂŒĂŒrsepp, Henri Ploom, Heiti Raag, Eero Lass, Eve Sooba, Hardi Kampus, Andres Varustin, Üllar MetskĂŒla, Martin KĂ”dar, Heidi Puhm, Merle Peipsi, Kadri Ridaste, Jaanus Kuld, Sigrid Neerot, Mare Leetsar, Kristel Kiik, Karolina Kurg, Ninel Sild, Piret Soodla, Natalja Kumar, Toomas Alle. Kestus: 120 minutit.  

Tallinn 2011

 

VAT Teatri "Help!" etendus Yorki Kuninglikus Teatris

VAT Teatri trupp andis Eesti-Ungari koostöölavastusega "Help!" 24. ja 25. mail kaks etendust Suurbritannias, Yorki Kuninglikus Teatris. NĂ€itekirjanike ja lavastajate Aare Toikka ja Peter Horvathi (Ungari) koostöös sĂŒndinud nĂ€idend, mis VAT Teatris esietendus 9. mail, jĂ”udis inglise vaatajate ette VAT Teatri koostööpartneri Pilot Theatre'i kutsel. Noortelavastus "Help!" rÀÀgib kahe noore inimese heitlusest ellujÀÀmise nimel karmis pĂ”hjala looduses. Ă„Ă€rmuslikes oludes kohtuvad eesti noormees ja ungari neiu, kes ei oska teineteise keelt. Ning nad saavad hakkama. Lavastuses kĂ”neldakse eesti, ungari ja inglise keeles.

Osades on Marilyn Jurman ja Meelis PÔdersoo. Kunstnik on Inga Vares, muusika on pÀrit Ungarist, Janoƥ Novaki sulest. Lavastuse tegid Margo Teder ja Aare Toikka. Tallinnas etendub "Help!" sel hooajal veel 1. juunil algusega kl 18.45 Teatris NO99 rahvusvahelise teatrifestivali NB Festival raames.

JĂ€rgmised vĂ€lisetendused selle lavastusega toimuvad ajavahemikus 15.-18. juunini Dresdenis Saksamaal. VAT Teater osaleb sealse noorsooteatri TJG Theater Junge Generation korraldatud teatrifestivalil, millest peale eestlaste vĂ”tavad osa teatrid TĆĄiilist, Suurbritanniast, Norrast, Ungarist, Itaaliast, Portugalist, TĆĄehhi Vabariigist, Slovakkiast, Soomest ja muidugi Saksamaalt. Lisaks "Helpile" tuleb seal rahvusvahelise publiku ette ka Bratislava Teatriinstituudi versioon Kristiina Jalasto ja Michaela Zakutanska koostöönĂ€idendist "Salto Mortale Kombat", mille lavastas Bratislavas eesti lavastaja Kati Kivitar. Kristiina Jalasto nĂ€idend "Salto Mortale" jĂ”uab VAT Teatris lavale sĂŒgishooajal.

Eelpoolkirjeldatud ettevÔtmised on saanud teoks tÀnu Euroopa TeatrivÔrgustiku Platform 11+ raames toimuvale teatrite koostööle, mida rahastab Euroopa Komisjon. Projekt algas aastal 2009 ning selles osaleb 13 Euroopa Liidu eri liikmesriikide teatrit 11 riigist. Neljaaastase projekti peamine eesmÀrk on initsieerida nÀitemÀnge ja teatriprojekte, mis toovad publiku ette lugusid noortest ja noortele.

Yorki Kuninglik Teater ehitati 1744. aastal, praeguse nime all tegutseb aastast 1769. ja see on rikka ajalooga linna vanim senitegutsev teatrimaja.

 

Tartu MĂ€nguasjamuuseum lĂ€heb sĂŒnnipĂ€eval maailmareisile

Tartu MĂ€nguasjamuuseum tĂ€histab sellel pĂŒhapĂ€eval, 29. mail oma 17. sĂŒnnipĂ€eva. Traditsiooniliselt on sĂŒnnipĂ€evapeol kindel temaatika ning sel aastal on teemaks MAAD JA MÄNGUD. Kogu mĂ€nguasjamuuseum muutub minimaailmaks, kus kĂŒlastajatest maailmarĂ€ndurid saavad kerge vaevaga ja lennupileteid ostmata maakerale tiiru peale teha. MĂ€ngutuba ja muuseumi pĂŒsiekspositsioon (Lutsu 8) muutuvad vĂ€ikeseks Euroopaks, kus saab nii mĂ€ngida kui meisterdada, ristsĂ”nu lahendada kui pĂ”nevatest riikide ja rahvaste tundmise vĂ”istlustest osa vĂ”tta.

Õuemaja galeriist saab vaid mĂ”neks tunniks ĂŒliharuldane Õnnesild, mis ĂŒhendab Euroopat Aafrikaga ning kus kĂ”ik saavad Ă”nneloosis kĂ€tt proovida. Aafrika ja Austraalia ĂŒllatavad trummipĂ”rina ja bumerangidega, vĂ€ike retk Aasiasse viib aga kĂŒlastajad kĂ”hutantsu pĂ”nevasse maailma ning lubab jalajĂ€lgi teha nii Jaapani, Hiina kui Nepaali pinnale.

Teatri Kodu (Lutsu 2) muutub Ameerikaks ning seal liiguvad ringi uhkete nĂ€omaalingutega ja sulgedega ehitud indiaanlased ning kuulda on metsikute hobuste kappamist. Muuseumi igas sopis vĂ”ib peituda ĂŒllatus, seega olge julged ja uudishimulikud!

KAVA: 11.00 avatakse muuseum. 12.00 avavad sĂŒnnipĂ€evapeo pidulikult KĂŒlliki Lauluaia laululapsed 12.15 alustavad tööd Ă”pitoad ja mĂ€ngumaailmad kĂ”igis maailmajagudes 13.30 annab Teatri Kodu saalis (Lutsu 2) etenduse lastestuudio teatriring. Etendus kannab pealkirja „Tore pĂ€ev“. 14.00 pakutakse kĂ”igile sĂŒnnipĂ€evalistele torti ja limonaadi. 15.00 SĂŒnnipĂ€evapidu lĂ”peb. MĂ€nguasjamuuseum ja Teatri Kodu on kĂ”igile priilt avatud kuni 17.00.

MĂ€nguasjamuuseumi head koostööpartnerid sĂŒnnipĂ€eval on Fazer Food, A.Le Coq, Regio, Teater Vanemuine, Klubi Tartu Maraton, Tartu MĂ€nguasjamuuseumi SĂ”prade Selts ja Kohvik Crepp.

 

Ameerika balletitÀhed

17. juunil kell 19.00 Estonia teatris ja 19. juunil kell 17.00 JĂ”hvi Kontserdimajas saab nĂ€ha suurt tantsusĂŒndmust – ettekandele tuleb balletiĂ”htu, mis toob lavale Ameerika parimad tantsijad ja ĂŒhe maailma nimekama eestlasest balletitĂ€he Tiit Helimetsa.

Õhtu esimeses osas tulevad ettekandele Igor Stravinski/George Balanchine'i lĂŒhiballett "Apollo", mis jutustab loo muusikajumalast Apollost, tema kohtumisest kolme muusaga (Terpsichore, Polyhymnia ja Kalliope) ning teekonnast Parnassosele. Teises osas jĂ”uavad publiku ette sĂ€ravad tantsunumbrid tuntud koreograafide loomingust: Val Caniparoli "Double Stop", Balanchine'i "Tarantella", "Le corsaire pas de deux" Adami balletist "Le Corsaire", Bizet'-Shtshedrini "Carmen", pas de deux Prokofjevi balletist "Tuhkatriinu" jt.

Kolmandas osas saab publik nĂ€ha Val Caniparoli lĂŒhiballetti "Ibseni maja" Antonin Dvoraki muusikale. Caniparolit on balleti loomisel inspireerinud Ibseni viie nĂ€idendi naistegelased, kelle saatuse keerdkĂ€igud leiavad fantaasiarikkas tantsukeeles visuaalselt vĂ€rvika tĂ”lgenduse. BalletiĂ”htu kunstiline juht on Tiit Helimets, lavastaja Katita Waldo. Solistidena astuvad ĂŒles Tiit Helimets, Alexandra Meijer, Sarah Van Patten, Frances Chung, James Sofranko, Daniel Deivison-Oliveira, Julianne Kepley jt.

 

Vanemuise „Puhastus“ sellel reedel ja laupĂ€eval Oulu Linnateatris

Vanemuise teatri lavastus „Puhastus“ annab 27. ja 28. mail Oulu Linnateatris kolm etendust. KĂŒlalisetendused Oulus saavad teoks koostöös Eesti Vabariigi VĂ€lisministeeriumi, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Tartu linna ning Eesti Saatkonnaga Soomes. KĂŒlaskĂ€ik Oulu Linnateatrisse on „Puhastuse“ teine ringreis Soome. Jaanuaris mĂ€ngis Vanemuine „Puhastust“ Helsingis Soome Rahvusteatris. Kolmas reis ootab ees oktoobris, kui kĂŒlalisetendusi antakse Turu Linnateatris.

„Puhastuse” on Vanemuises lavastanud Eesti pĂ€ritolu Londonis töötav lavastaja Liisa Smith. Liisa on lĂ”petanud East Anglia Ülikooli nĂ€itekunsti eriala ja saanud Londoni Kuningliku Teatriakadeemia magistrikraadi lavastaja erialal. NĂ€idendi on tĂ”lkinud Kalju Kruusa, kunstnikutöö tegi Marge Martin. Osades Marje Metsur, Maarja Mitt, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Maarius PĂ€rn ja Tarmo Tagamets.

„Vanemuise „Puhastuse“ vastu on tuntud laiemat huvi ning lisaks Soomele on arutluse all teisigi kĂŒlalisetendusi vĂ€ljaspool Eestit. Lavastuse sisu on valus ning karm - etenduse viimine teistesse riikidesse aitab sealsetel inimestel mĂ”ista, mis meie riigis kunagi toimus,“ lisas teatri juht Paavo NĂ”gene. Eestis saab „Puhastust“ taas vaadata alates 5. septembrist, kui lavastus teeb ringreisi Eestis. Kokku antakse seitse etendust Viljandis, VĂ”rus, Paides, Tallinnas, Rakveres ja PĂ€rnus. 13. septembrist alates mĂ€ngitakse „Puhastust“ taas Vanemuise vĂ€ikeses majas. KĂ”ik jĂ€rgmise hooaja piletid on juba mĂŒĂŒgil.

 

"VÀike prints" teatri pööningul

Eesti Rahvusballeti tantsija Oksana Titova on nĂ€idanud end originaalse ja mĂ”tlemapaneva kĂ€ekirjaga lavastaja-koreograafina. 2011. aasta suve hakul toob ta rahvusooperi kammersaali kaasaegse tantsu lavastuste sarja "PööningTants", mille lĂ€bivaks jooneks on balletiteatri pinnasest vĂ€lja kasvanud nĂŒĂŒdistants. See on tantsuteater, mis rakendab balletitantsija fĂŒĂŒsilised vĂ”imed kaasaegse kunsti ja esteetika teenistusse. Titova sĂ”nul seostub pööning millegi salapĂ€rase, intiimse ja ettearvamatuga: "Rahvusooperi pööningul kehtivad teised reeglid, sealt vĂ”ib leida mĂ”ndagi ootamatut."

Sarja avalöögiks on 2.-10. juunini etenduv Oksana Titova "VĂ€ike prints", kus Antoine de Saint-Exuperyle iseloomuliku reaalsuse ja fantaasia vahel balansseerivale maailmale heidetakse pilk lĂ€bi vĂ€ikeprintsiliku puhtuseprisma. Lavastus valmib koostöös Estonias 2007. aastal esietendunud ja Eesti teatri aastaauhinna 2008 vĂ”itnud tantsulavastuse "Hamlet" meeskonnaga. "VĂ€ikse printsi" piletid hinnaga 9,59 EUR (150 EEK) on mĂŒĂŒgil Estonia kassas, Piletimaailmas ning Piletilevis.

 

Kuressaare Linnateatri suvi

Kuressaare Linnateatri suveprogramm on töine ja kirju. Etendusi jĂ€tkub nii kodusaarele kui ka isegi vĂ€lismaale. Juunikuu keskpaik toob esietenduse koostöös Juhtimisteatriga, lavale jĂ”uab Harold Pinteri „Petmine“, mille lavastajaks Heiti Pakk, kunstnik Reet Aus. Osalevad Raivo E. Tamm, Sepo Seeman, Piret Laurimaa. Esietendused 17. ja 19. juunil 2011 a. Kuressaare Linnateatris algusega kell 19.00. Edasi mĂ€ngitakse 20. juunil PĂ€rnus, 03. juulil Haapsalus, 04. juulil Tartus.

Eelmisest aastast kordame suvelavastust ’’RÀÀkivad kivid’’, mille kirjutanud Silvia Soro, lavastanud Tiit Palu ja kunstnik oli ja on ka nĂŒĂŒd Silver Vahtre. Osalevad hÀÀd nĂ€itlejad, samuti eelmisest aastast Sadamaaida etendustest teada-tuntud Viire Valdma, Piret Rauk, Janek Sarapson, Hannes Prikk, Andres Raag. Kivid rÀÀgivad sedapuhku Muhu saarel, Koguva kĂŒlas Tooma talu Ă”uel 28. 29. ja 30. juunil 2011 a. algusega kell 19.00.

Sadamaait ei jÀÀ tĂŒhjaks ka sellel aastal, Kaspar Jancise ’’Morten lollide laeval’’ saab lavastaja Aare Toikka kĂ€e all valmis augusti algul. See rahvusvaheline teatriprojekt sĂŒnnib VAT Teatri ja Kuressaare Linnateatri ĂŒhistööna. Nagu juba mainitud sai, on lavastajaks Aare Toikka, loo autor ja kunstnik Kaspar Jancis. Osalevad Ott Sepp (Vanemuine), Liisa Pulk (Vanemuine), Aarne MĂ€gi (Kuressaare Linnateater), Jörgen Liik (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Tsirkuseartistid: akrobaat Lisa Angberg (Rootsi) ja ĆŸonglöör Kaj-Mikael SchĂŒtt (Soome). Lavastust „Morten lollide laeval“ saab nĂ€ha 1.-8. augustini Kuressaare Sadamaaidas, Hiiumaal SĂ”ru paadikuuris, Mariehamnis, Turus ja KUMU auditoorimis.

 

Eesti balleti tulevased tÀhed rahvusooperi laval

1. juunil kell 19.00 ja 4. juunil kell 12.00 toimub Rahvusooper Estonias traditsiooniline Tallinna Balletikooli galakontsert, kus esinevad balletikooli lĂ”petajad ja Ă”pilased - Eesti balleti tulevased tĂ€hed. Kavas on Jane Raidma, Marina Kesleri ja Enn Suve koreograafilised miniatuurid, katkendid ballettidest "Don Quijote", "Bajadeer" ja "Coppelia" ning vene klassikalise balleti ĂŒks silmapaistvamaid teoseid - Mihhail Fokini ĂŒhevaatuseline ballett "Chopiniana" Frederic Chopini muusikale.

 

Vanemuises algavad suvelavastuse „Peko“ proovid

24. mail algavad Vanemuises suvelavastuse „Peko“ proovid. Muistne muinasrokk esietendub 1. juulil kell 20 VĂ€rska Laululaval. „Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain MĂ€eots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastab Ain MĂ€eots, kunstnikutöö teeb Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja on Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen.

Lavastuse nimiosa hakkab mĂ€ngima Andres MĂ€har. Peko isa roll kuulub Arvo KukumĂ€gile, keda sai viimati teatrilaval nĂ€ha seitsme aasta eest. Teistes osades - Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Juss Haasma, Merle JÀÀger, Marje Metsur, Riho KĂŒtsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Maarja Mitt, Tarmo Tagamets (VĂ”ru Linnateater). Lavastuses osalevad ka ansambel Zetod, PĂ€rimusteater "Taarka" noortestuudio ja laulukoorid.

„Peko“ on muistne muinasrokk seto ajaloo ja seto pĂ€rimuse pĂ”hjal. Peko - on ta Ă”ieti kuningas vĂ”i seto jumal? Nii kĂŒsitakse seda nime kuuldes. Vahest on ta hoopis seto mees oma maal - ida ja lÀÀne vahel omast kinni hoidmas. Kas Peko sĂŒnnib muistsel ajal vĂ”i siinsamas ja nĂŒĂŒd? Kas ennem muutub inimene vĂ”i maailm? Kuidas saada vihm Venemaale? Kas viia kĂŒĂŒnal kirikusse vĂ”i viljasaagist osa kivi peale? Kumb on kĂ”vem isamees - KollÂŽa vĂ”i Essu? Keda vĂ”tta, keda jĂ€tta? Nalja nabani, verd varvasteni?

Ajavahemikus 1. juulist kuni 10. juulini antakse VĂ€rskas kokku kaheksa etendust. Vanemuise teater on etenduste ajaks Tartu ja VĂ€rska vahele sĂ”itma pannud ka teatribussi. Pileteid teatribussile saab osta Vanemuise kassast. „Peko“ etendustele eelneb laat, kus saab nautida seto toitu ja rahvuslikku muusikat ning osta kohalikku kĂ€sitööd. Teater ei soovita etendust lastele.

 

„VALGED ÖÖD, MUST KUNST"

„Valged ööd, must kunst“ on kultuurisari tĂ€iskasvanutele Piip ja Tuut MĂ€ngumajas Tallinna Vanalinna pĂ€evade Ă”htuti kell 22.00. Kavas on nii mĂ”ndagi pĂ”nevat: varietee- piknik, prantsuse filmid, mustkunstietendused ja jazzkontsert.

Juba 28. mail kell 22 on kavas esmakordselt „VARIETEE-PIKNIK" . SĂŒndmuse idee autor on Austraaliast pĂ€rit Dan Renwick, kes on varietee-piknikke edukalt korraldanud mitmel pool Euroopas. NĂŒĂŒd siis ka Eestis. MĂ”te on selles, et kĂ”ik kĂŒlalised vĂ”ivad ise kaasa vĂ”tta oma piknikukorvi ning tulla ja nautida meelelahutuslikku programmi. Üles astuvad Dan-le-Man, Piip ja Tuut, Toomas Tross ja Haide MĂ€nnamĂ€e. Muusika eest hoolitseb tĂŒtarlaste keelpillikvartett „Amaroza", kes mĂ€ngib tuntud filmimuusikat ja ka popmuusikat maailma tippudelt. Kavast ei puudu ka ĂŒllatuskĂŒlaline. Üheks oluliseks osaks varietee-pikniku juures on see, et vaatamata professionaalsele programmile puudub sellel ĂŒritusel pilet. Publik saab programmi lĂ”pus jĂ€tta esinejate kĂŒbarasse just nii suure summa kui tema arvates etendus vÀÀrt oli.

29. mail, samuti 30. mail ja 4. juunil kell 22 nĂ€idatakse prantuse filmimeistri JACQUES TATI imetabaseid filme tĂ€iskasvanutele. Filmide nĂ€itamist toetab Prantuse Kultuurikeskus. KinoĂ”htud on tasuta. TeisipĂ€eval, 31. mail, samuti 1. ja 2. juunil kell 22 nĂ€eb maagiat mustkunstietendusel „MUSTKUNST ÖÖS". HĂ€maral öötunnil muudavad MEELIS KUBO JA CHARLEKAS Piip ja Tuut MĂ€ngumaja vĂ”luvate trikkide lĂ€bi maagiliseks teatriks. NĂ€ha saab klassikalist mustkunsti parimas kastmes Eesti raskekaalu vĂ”luritelt, sekka ka mentalismi ja vĂŒrtsikat huumorit. Piletid hinnaga 10EUR saadaval Piletilevis. Etendus soovitatav alates 14 eluaastast.

3. juunil kell 22 annab mĂ”nusalt romantilise kontserdi GOURMET DUO koosseisus YVETTA UUSTALU (laul, klaver) ja TÕNIS TÜÜR (kontrabass). Ansambli muusikaline gurmee on mitmekesine, maitsev ja rikkalik. Yvetta Uustalu ja TĂ”nis TĂŒĂŒr ammutavad inspiratsiooni jazzist, popist ja klassikalisest muusikast. Kontserdil kĂ”lavad tuntud ja vĂ€hem tuttavad laulud eesti, hispaania, inglise ja vene keeles. Piletid hinnaga 10EUR saadaval Piletilevis.

 

Tallinn Treff Festivali teatrimaraton algab juba sel laupÀeval

Tallinn Treff Festival kutsub 28. maist 1. juunini osa saama Eesti suurimast etenduskunstide festivalist. Oma viiendat juubelit tĂ€histav festival on kultuuripealinna aastal kĂŒlla kutsunud ĂŒle 700 esineja 18 riigist, kes annavad viie festivalipĂ€eva jooksul kokku 150 etendust. Kogu festivali tegevust hoiab koos Eesti Nuku- ja Noorsooteater.

Tallinna vanalinna tĂ€navatel ja teatrisaalides saab nĂ€ha visuaal- ja nukuteatrilavastusi, mis on valitud parimatelt festivalidelt ja truppidelt ĂŒle maailma. Selles valikus seguneb tĂ€napĂ€evane visuaalteatrikeel iidsete nukuteatritraditsioonidega, tants draamaga ning maalikunst muusikaga. KĂ”igil kĂŒlastajatel avaneb ka vĂ”imalus tutvuda etenduskunstide teatritudengitega Eestist, Soomest, Iisraelist, Belgiast, Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Saksamaalt ja Inglismaalt.

Igal festivali pĂ€eval kihab kella 12–16ni Laia tĂ€nava kvartalis kirev karnevalielu. Vanalinna tĂ€navatel ja muuseumihoovides saab nĂ€ha teatrietendusi, tantsu, kuulata muusikat, toimuvad nukuetendused lastele, erinevad töötoad ja loengud. NUKU suures saalis linastub Venemaa animafilmide programm. Festivali raames avatakse vanalinna vaateakendel nĂ€itus „Teeme ise 1000 nukku“ ja ĂŒlelinnaline Penosili vahuskulptuuride nĂ€itus, mis koosneb kaheksa kultuuritegelase ĂŒlisuurest kujust. VabaĂ”huetendused on kĂ”igile huvilistele tasuta. Õhtuti toimuvad etendused teatrisaalides.

Festivali lĂ”petab 1. juunil kell 15 Vabaduse vĂ€ljakul etenduv performance „Maailma kaart – naerata“, mille tulemusel valmiv mastaapne maal tĂ”mmatakse etenduse finaaliks ĂŒles Tallinna Kunstihoone fassaadile. Festivali kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Tallinn Treff Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

 

Tantsijate Loomeliidu preemiad Eesti Rahvusballetile

5. mail toimunud Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu galaÔhtul autasustati 2011. aasta kolleegipreemiate laureaate. Anti vÀlja kaks preemiat, mis mÔlemad tulid Eesti Rahvusballetile - repetiitori, pedagoogi ja koreograafi preemia Marina Keslerile ja tantsija preemia Eve Andrele. Tantsijapreemia pÀlvinud Eve Andret on sel hooajal vÔimalik Estonia laval nÀha 19. mail ja 9. juunil "Kolmes musketÀris", 27. mail "Manonis", 3. juunil "Coppelias" ning 2., 4., 5., 8. ja 10. juunil kammersaalis etenduvas tantsulavastuses "VÀike prints".

 

Ugala teatris saab nÀha kunstitriennaali Eksperimenta!

Eesti ekspositsiooni kavandite nÀitust Ugala teatris on avatud rahvusvahelise koolinoorte kunstitriennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kavandite nÀitus. Kavandid valiti vÀlja kolmes eelvoorus sajakonna noore autori töö hulgast. Eksperimenta! kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi.

"Triennaal Eksperimenta! on loovuse ja nutikate ideede kasvulava, omamoodi vabamĂ”tlemise tsoon. NĂ€ituse korraldamisega soovime suunata noori nĂ€gema nii igapĂ€evastes kui globaalsetes probleemides inspireerivaid vĂ€ljakutseid, mis vallandavad loova mĂ”tlemise ja lahenduste otsimise voo. Triennaal pakub noortele vĂ”imaluse astuda ĂŒmbritseva eluga dialoogi ja muuta oma mĂ”tted nĂ€htavaks," ĂŒtles triennaali korraldaja Anneli Köster.

Lisaks Ugala ekspositsioonile, kus nĂ€eb ainult ĂŒht killukest suurest pildist, kutsub Eksperimenta! Ă”petajaid ja Ă”pilasi ĂŒle Eesti mais ja juunis korraldama kooliekskursioone suurele Eksperimenta! nĂ€itusele, kus saab nĂ€ha ja kogeda 13 riigist pĂ€rit ligi 900 noore autori tĂ”lgendusi triennaali teemal "Ruum". Triennaalil on esindatud videoinstallatsioonid, fototööd, maalid, joonistused ja skulptuurid, ruumiinstallatsioonid ja vĂ€liobjektid, mida kĂŒlastajad saavad tajuda kĂ”igi meeltega - nuusutada, katsuda, minna kunstitöö sisse, kuulata, vaadata. Eksperimenta! on suurim ja innovaatilisim Eestis aset leidev noorte kaasaegse kunsti sĂŒndmus, mis kaasab enam kui 800 noort 13 riigist.

Esimest korda toimuv Eksperimenta! esitab koolinoortele vĂ€ljakutse esitleda oma loomingut professionaalse kunstimaailma mĂ€ngureeglite alusel rahvusvahelisel triennaalil. Triennaal jÀÀb Tallinna LauluvĂ€ljakul ja MaarjamĂ€e lossis avatuks 14. juunini. Viljandisse jÀÀb Eesti noorte nĂ€itus ĂŒles kuni mai lĂ”puni. Infot leiab: www.eksperimenta.net.

 

Rahvusooper vajab rÔivaid lavastustesse "Parsifal" ja "Manon Lescaut"

Rahvusooper Estonia ootab lahkete inimeste abi kahe uuslavastuse komplekteerimiseks stiilsete ajasturĂ”ivastega. Augustis Noblessneri valukojas esietenduva ooperi "Parsifal" jaoks vajatakse 70. ja 80. aastatest pĂ€rit meeste mantleid: sobivad erinevad villased, tumedad (mustad, pruunid, hallid, sinised), ĂŒhe- ja kaherealised pikemad mantlid.

Novembris lavale jĂ”udva ooperi "Manon Lescaut" tarbeks vajatakse 60. aastatest pĂ€rit naiste- ja meesterĂ”ivaid: vĂ€rvilisi suuremustrilisi kleite, kostĂŒĂŒme ja seelikuid suuruses 36-46, samuti eri suurustes meeste teksaseid ja teksajakke, kirevaid meestesĂ€rke ja vĂ€rvilisi ĂŒlikondi ning pĂŒkse. Ära kuluvad ka samast ajastust pĂ€rit huvitavad jalanĂ”ud, peakatted, ehted ja pĂ€ikeseprillid.

Rahvusooperi kostĂŒĂŒmiosakonda vĂ”ib saata esemetest pilte aadressile See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vĂ”i See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vĂ”i huvi korral helistada telefonile 683 1322. "Parsifali" esemeid vĂ”ib pakkuda kuni juuni keskpaigani, "Manon Lescaut" kostĂŒĂŒme vĂ”etakse vastu septembri lĂ”puni. KĂ”ik annetajad saavad soovi korral vĂ”imaluse kĂŒlastada vastava lavastuse peaproovi.

Kolme kuu pĂ€rast, 25. augustil Noblessneri valukojas esietenduva "Parsifaliga" on aga huvilistel vĂ”imalik lĂ€hemalt tutvuda juba 23. ja 30. mail kell 19.00 Estonia talveaias. 23. mail teeb teose ajaloolis-kirjanduslikust taustast ettekande "Wagneri "Parsifal" - maailmamehe luterlik testament" Loone Ots (Ph. D) ning Noblessneri valukojas etenduva "Parsifali" kontseptsiooni tutvustab lavastaja Nicola Raab Saksamaalt. 30. mail rÀÀgib ettekandes "Aeg muutub ruumiks: "Parsifali" muusikalised ideed" Kristel Pappel (Ph. D) "Parsifali" muusikalisest ainestikust, Eesti Richard Wagneri Ühing kuulutab vĂ€lja Bayreuthi ooperipidustuste stipendiaadi 2011 ning solistid kĂ”nelevad oma Wagneri-kogemusest maailma lavadel. Publikul on vĂ”imalik nautida muusikalisi etteasteid ning osaleda mĂ”ttevahetuses. SissepÀÀs vaba.

 

Carmeni tegelik lugu jÔuab publiku ette

26. mail jĂ”uab publiku ette Georges Bizet' ooperi "Carmen" kĂŒmnes lavastus Estonias. Lavastaja Walter Sutcliffe'i sĂ”nul on Bizet' "Carmen" mitmepalgeline. "Ooper on segu pingelisest psĂŒhholoogilisest draamast ja melodraamast, dokumentaalfilmist ja mustast komöödiast, mida esitatakse kord ĂŒld-, kord lĂ€hivĂ”tet kasutades. "Carmenis" on nii grandioosse ooperi, intiimse sĂ”nateatri kui ka populaarse muusikalizhanri sugemeid. Estonia lavastus mĂ€ngib nende vĂ”imalustega, lastes dokumentaalfilmi jutustavatel elementidel rÀÀkida 19. sajandi Sevillas hargnevat JosĂ© ja Carmeni lugu."

Rahvusooperis toob "Carmeni" publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega "Cosi fan tuttest" kujunes hooaja menutĂŒkk. Lavastuse kunstnik on Liina Keevallik, valguskunstnik Maldar-Mikk Kuusk, koreograaf Claudia Shevtshenko ning lavavĂ”itluskoreograaf Hellar Bergmann. Nimirollis rollis astuvad ĂŒles Juuli Lill ja Helen Lokuta, Don JosĂ©na Andres Köster, Mart Madiste ja Fulvio Oberto (Itaalia), toreadoor Escamillona Rauno Elp ja Jassi Zahharov, kĂŒlaneiu Micaelana Albina Kotshetova ja Heli Veskus, Mercedesena Kadri Kipper (RO Estonia Ooperiakadeemia), Angelika Mikk ja Kristel PĂ€rtna (RO Estonia Ooperiakadeemia) ning Frasquitana Teele JĂ”ks ja Janne Shevtshenko.

Sel hooajal on "Carmenit" vÔimalik nÀha lisaks 26. mai esietendusele 28. ja 29. mail ning 2. ja 8. juunil.

 

Jekaterina StriĆŸenova ja Aleskei Tihhonov komöödias „Veidrik“

22. mail Vanemuise Kontserdimajas ja 23. mail Vene Teatris saab Eesti publik Vene Teatri laval nĂ€ha Natalja PtuĆĄkina vapustavat nĂ€idendit „Veidrik“. Lavastus esietendus eelmisel aastal ja sellest sai koheselt teatrihooaja tippsĂŒndmus. See on kalk lugu, mis hoiab vaataja pinget kuni nĂ€idendi viimase repliigini. 40-aastane naine saab aru, et tal on jÀÀnud ainult ĂŒks vĂ”imalus lapse sĂŒnnitamiseks. Ta on kummaline, vanamoodne, paatoslik, mĂ€rkamatu naine, nagu kivike tee ÀÀres. Mehi selline naine ei ahvatle. Üksindus on tema pidev kaaslane, pÀÀsemist sellest nĂ€eb ta ainult lapse sĂŒnnis. Naine hakkab sihipĂ€raselt oma eesmĂ€rgi poole liikuma, vahendeid valimata. Siinjuures on kĂ”ige huvitavam see, et nĂ€idendi peategelast mĂ€ngiv Jekaterina StriĆŸenova on iseenesest elurÔÔmus, sĂ€rav ning seksapiilne naine, kuid selle rolli jaoks suudab ta suurepĂ€raselt ĂŒmber kehastuda sinisukast hĂ€davareseks, kes pole siiamaani veel armurÔÔme nautida saanud.

Aleksei Tihhonov on edukas, heal jĂ€rjel, vĂ”rratu. Selline on see mees nii oma pĂ€riselus kui ka laval. Tuntud sportlane, iluuisutamise maailmameister, keda avalikkus tunneb ja armastab ka jÀÀƥoude ning seriaalide kangelasena. Selles lavastuses mĂ€ngib Aleksei 30-aastast saatuse lemmikut. Tal on olemas ilus naine ja armastatud tĂŒtar, ta edendab edukalt karjÀÀri, tema elust ei puudu ka mĂ”ned armuintriigid – sĂŒdamete murdmisest on asi kaugel, kuid oma naudingu saab mees kĂ€tte. Ta oskab naisi vĂ”luda, aga oskab suhte ka Ă”igel ajal lĂ”petada. Ja iseendalegi ootamatult on ta kistud armusuhtesse naisega, kes mitte ĂŒhegi kriteeriumi jĂ€rgi ei vasta kĂŒtkestava naise kuvandile.

Muuseas, sellised nagu see mees, naisele meeldivad. Mees on ju vastutustundetu, kergemeelne, pealiskaudne. Aga armastusel on kombeks tabada meid ootamatult, nagu orkaan, nii pĂŒhib ka see lumena pĂ€he sadanud armastus teelt kĂ”ik naise ja mehe hĂ€sti lĂ€bimĂ”eldud plaanid. Sellest armastusest saab tĂ”sine katsumus, kohati isegi ekstreemne ja ohtlik, mis jĂ€tab tegelaste saatusele kustumatu jĂ€lje. Draamameister Natalja PtuĆĄkina on virtuoosselt kokku pannud sĂŒĆŸeemosaiigi, tulles paradoksaalsele jĂ€reldusele: armastus vĂ”ib teha inimese Ă”nnetuks, sest maailmas on vĂ€ga vĂ€he armastust.

Sellist lugu veenvalt mĂ€ngida on vĂ€ga raske. Siin tuleb Aleksei Tihhonovile appi partner „JÀÀajast“, vĂ”rratu Jekaterina StriĆŸenova. Aleksei tugevad kĂ€ed pakkusid Jekaterinale tuge jÀÀ peal, laval aga on nii teatris kui ka kinos palju rolle teinud Jekaterina hindamatuks toeks mehelikule Alekseile. Tihhonov ja StriĆŸenova moodustavad imelise dueti: ilusad, peened, intelligentsed, oma tegelaste iseloomuomaduste pooltoone ja nĂŒansse edastavad. Jekaterina ei karda olla naeruvÀÀrne ja imelik, Alekseid vaadates aga ei usu, et tegemist on mittenĂ€itlejaga. Nad mĂ”lemad laveerivad osavalt nĂ€idendi kavalate madalike vahel, andes vĂ€ga hĂ€sti edasi mĂ”ttelisuse vastuolud, hingevalu ja armurÔÔmu, mille nĂ€idendi autor on hiilgavalt kirja pannud. Vaataja vĂ”ib selle etenduse nĂ€gemisega nĂ€ha tĂ€ielikku armastuse paljastust – esile tulevad selle tunde kĂ”ige teravamad tahud, alasti kontrastid. Ühelt poolt on see loomise ĂŒĂŒratu jĂ”ud ja sellele vastukaaluks teiselt poolt lĂ”hkumise energia. Seda, kumb pool jÀÀb peale, vĂ”ib otsustada ainult inimene ise.  

 

SUPITEATER TULEB TAAS

18. mail kell 13.00-14.00 esmakordselt SUPITEATER Piip ja Tuut MÀngumajas, aadressil Toom-Kooli 13. KÔik nÀljased kultuurihuvilised on oodatud lÔunatunnile Supiteatris. Supiteater alustas oma tegevust 2003. aastal Teater Vanalinnastuudios ning oli omal ajal vÀga menukas. Iga nÀdala esmaspÀevast neljapÀevani pakuti erinevaid etendusi ja suppe.

Kuna lĂ”unapaus on iga tööpĂ€eva oluline osa, siis miks mitte manustada lisaks toidule ka maitsekat kultuuri!? 18. mail, algusega kell 13.00 taaselustatakse Supiteatri traditsioon Toompeal, Piip ja Tuut MĂ€ngumajas. MenĂŒĂŒs: GOURMET DUO koosseisus Yvetta Uustalu (laul, klaver) ja TĂ”nis TĂŒĂŒr (kontrabass). Hingematvalt kauni muusika kontsert. Pakutakse tervislikku lĂ”unasööki kanafilee lillakapsa-brokkoli PÜREESUPPI.

Pilet 11€ (sisaldab suppi, kontsert-etendust ja kohvi). Piletid saadaval Piletilevis vĂ”i pool tundi enne algust kohapeal. NB! Kohtade arv on piiratud!

 

MĂ€nguasjamuuseumi kĂŒlastas Muuseumiööl 2000 muuseumisĂ”pra!

Tartu MĂ€nguasjamuuseumis ja Teatri Kodu teatrinukkude muuseumis kĂ€is laupĂ€eval toimunud MUUSEUMIÖÖL pea 2000 vĂ€ga rÔÔmsat muuseumiöölast. Muuseumi Ă”uemajas eksponeeritud filminukke ja ajutisi nĂ€itusi kĂ€is vaatamas sadakond huvilist. Muuseumisse jĂ”udis kĂŒlastajaid igas vanuses – vanaemadest-vanaisadest pĂ€ris pisikeste sĂŒles tukkuvate imikuteni. Muuseumiöö vĂ€liskĂŒlalised tulid Poolast, Venemaalt, LĂ€tist, Leedust ja Indiast.

MĂ€nguasjamuuseumisse saabus muuseumiööks aukĂŒlaline Karu NĂ€ssu, kes jĂ”udis Tartusse kĂ€sitööfoorumi Kullaketrajad kaudu. Peale pidulikku vastuvĂ”ttu, kus osales ka muuseumi maskott Karu LillekĂ€pp, tehti Karu NĂ€ssust ja temaga kaasas olnud asjadest Muuseumiöö erinĂ€itus. Karu NĂ€ssu varanduse hulka kuulus kampsun, sall, kĂ€pikud, ööpesu ja rĂ€nnukott, lisaks suur peotĂ€is erinevate riikide muuseumipileteid ning vĂ€ike kotike reisirahaga. NĂ€itus NĂ€ssust jÀÀb muuseumi pĂ”himaja fuajees avatuks kuni mai lĂ”puni.

Tartu MĂ€nguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. ‹LĂ€hem teave: www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777. Teatri Kodu asub aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18.‹Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee vĂ”i telefonil 7461 060.

 

MĂŒĂŒki jĂ”udsid Vanemuise jĂ€rgmise hooaja piletid

Alates 13. maist on teatrisĂ”pradel vĂ”imalik osta pÀÀsmeid kĂ”ikidele jĂ€rgmisel hooajal Vanemuises toimuvatele etendustele. Senisest rohkem on 2011/2012 hooaja uute nimetuste hulgas lastelavastusi, kokku on uuslavastusi ĂŒheksateist.

Vanemuine alustab oma 142. hooaega 8. septembril Vanemuise SĂŒmfooniaorkestri hooaja avakontserdiga. 16. septembril taasesietendub Finn Poulseni lastelavastus „VĂ€ikese onu saaga“, mida hakatakse mĂ€ngima Teatri Kodus. 24. septembril finiĆĄeerub Mika Myllyaho teatritriloogia „Harmoonia“ (lav. Taago Tubin) esietendusega – nii „Paanika“ kui „Kaos“ on jĂ€tkuvalt Vanemuise mĂ€ngukavas. 30. septembril tĂ€ieneb Vanemuise repertuaar operetiga „LĂ”bus lesk“ (lav. Jussi Tapola) ning 8. oktoobril jĂ”uab vaatajate ette kontsert-lavastus „Hispaania Ă¶Ă¶â€œ (lav. JĂŒri Lumiste).

5. novembril taasesietendub ballett „PĂ€hklipureja“, 18. novembril jĂ”uab Sadamateatri lavale draama „Kadunud kĂ€si“ (lav. Tanel Jonas), 19. novembril esietendub Teatri Kodus lastelavastus „Kessu ja Tripp“ (lav. Kristo Toots) ning 25. novembril Vanemuise suures majas muusikal „Mary Poppins“ (lav. Indra Roga). 2011. aasta viimaseks uuslavastuseks on psĂŒhholoogiline thriller „Kontsert diktaatorile“ (lav. Georg Malvius).

2012. aasta esimene esietendus on 9. veebruaril draama „Tappa laulurĂ€stast“ (lav. Urmas Lennuk), sellele jĂ€rgneb 10. veebruaril lastelavastus „Morten lollide laeval“ (lav. Aare Toikka). 18. veebruaril toovad Ruslan Stepanov ja Ardo Ran Varres suures majas vĂ€lja tantsulavastuse „Carrrmen!“. 10. mĂ€rtsil jĂ”uab Paul MĂ€gi juhtimisel vĂ€ikeses majas vaatajate ette Jules MassenetÂŽ ooper „Werther“. 15. mĂ€rtsil esietendub komöödia „KalendritĂŒdrukud“ (lav. Ott Sepp) ning 24. mĂ€rtsil toob Janek Savolainen Teatri Kodus vĂ€lja tantsulavastuse lastele.

31. mĂ€rtsil esietendub vĂ€ikeses majas Rein Paku autorilavastus „Inimese parimad sĂ”brad“. Uku Uusbergi autorilavastuse esietendus on planeeritud 14. aprilliks. 5. mail jĂ”uab kĂ”ikide vĂ€ikeste vaatajate rÔÔmuks lavale jĂ€rgmine Lotte-lugu „Kosmonaut Lotte“. Hooaja lĂ”petab Jaan Ulsti tantsulavastus „Kreutzwald meets dance“.

TĂ€psema info uuslavastuste kohta leiate Vanemuise kodulehelt www.vanemuine.ee. Uue hooaja piletid on mĂŒĂŒgil Vanemuise kassades, Piletilevis, Piletimaailmas ja Tiketpros.

 

Draamafestivali 2011 pÔhiprogrammi valik on teada!

Sel aastal on festivali mĂ€rksĂ”nadeks „Allkirjaga teater“ ja kuraator Priit Raud valis festivaliprogrammi vĂ€lja 8 lavastust:

Juhan Ulfsaki “Idioodid” (Von Krahli Teater/ TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 8. lend),

Urmas Vadi “Peeter Volkonski viimane suudlus” (Tartu Uus Teater),

Ingomar Vihmari “Õitseng” (Eesti Draamateater),

Lauri Lagle “Kas ma olen nĂŒĂŒd elus?” (Eesti Draamateater),

Anu Lambi “KeskööpĂ€ike” (Tallinna Linnateater),

Andres Noormetsa “Tuulte pöörises” (Rakvere Teater),

Homayoun Ghanizadeh’i “Antigone” (R.A.A.A.M.),

“Kohe nĂ€ha, et vanad sĂ”brad” (Zuga Ühendatud Tantsijad).

Eesti Teatri Festival 2011 toimub 5.-11. septembrini Tartus.

 

31. mail esietendub Hobuveskis Oma Lava uuslavastus “Felix Ormusson”

1914. aastal kirjutas Friedebert Tuglas kirjas Felix Ormussonile: „Meie aeg kannatab ĂŒldse liiga tĂ”siste vaadete ja meeleolude all. Mitte ainult valu ja kurbust ei vĂ”eta tĂ”siselt, vaid isegi nalja. Sellestki otsitakse midagi eeskavalist, midagi juhtivat, paremal puhul peab see olema ĂŒhiskondlik vĂ”i poliitiline.“

Peaaegu sajand hiljem tĂ”ukub Oma Lava valitsevast tĂ”simeelsusest ja asisusest ning Ă€ratab ellu Tuglase impressionistliku suvitusromaani eesmĂ€rgiga otsida siin ja praegu liigutavaid rĂŒĂŒtleid, pĂŒsimatuid emotsioone, elu ja armastuse nĂŒansseeritud pintslitĂ”mbeid ja mĂ€ngulisust. Oma Lava on ebareeglipĂ€raselt tegutsev projektiteater, mille lavastused sĂŒnnivad otsesest vajadusest ja vastupandamatust mĂ€ngurÔÔmust. Iga uuslavastus on kui lill, pĂŒĂŒd pÀÀsta hetki argipĂ€eva kibeduse vahel. Tuglase galantsed ja haprad kiindumusmĂ€ngud annavad selleks vaimustava vĂ”imaluse - armastusest ja rÔÔmust sĂŒndinud “Felix Ormusson” balansseerib magusa vale ja halli elu piiril.

“Felix Ormussoni” lavastaja ja instseneeringu autor on Erki Aule, kunstnik Eve Ormisson. Muusika kirjutab ja kohapeal saadab Peeter Rebane, liikumisjoonised seab Kati Kivitar. MĂ€ngivad Karol Kuntsel Vanemuisest, KĂŒlli ReinumĂ€gi, Margus Tabor Tallinna Linnateatrist ja Merilin Kirbits. Produtsent ja Oma Lava eestvedaja on KĂŒlli ReinumĂ€gi. Etendused toimuvad 31. mail (esietendus), 3., 5., 7., 10., 12. juunil kell 19 Hobuveskis, Lai tn 47.

 

Vanemuise SĂŒmfooniaorkester lĂ”petab hooaja

Vanemuise SĂŒmfooniaorkester annab kaks hooaja lĂ”ppkontserti sellel reedel ja laupĂ€eval. Kontserdid saavad teoks Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. 13. mail kl 19 toimub kontsert JĂ”hvi Kontserdimajas ja 14. mail kl 19 Vanemuise Kontserdimajas. Kontsertidel astuvad ĂŒles Jaan Kapp (klaver), Irina VaĆĄtĆĄenko (sopran, Venemaa), Atlan Karp (bariton), Vanemuise SĂŒmfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor. Dirigeerib Mihkel KĂŒtson. Ettekandele tulevad Wolfgang Amadeus Mozarti Klaverikontsert Es-duur KV271 ning Ralph Vaughan Williamsi A Sea Symphony (MeresĂŒmfoonia).

 

MÀnguasjamuuseumisse kolib muuseumiööl rÀndurkaru NÀssu!

14. mail jĂ”uab Tartu MĂ€nguasjamuuseumisse rĂ€ndurkaru NĂ€ssu, kes viimased kaks aastat on mööda Eestimaad reisinud. NĂ€ssu ja tema asjade nĂ€itus on muuseumikĂŒlastajatele vaatamiseks vĂ€lja pandud alates 14. mai Ă”htust, mil toimub Muuseumiöö pealkirjaga Öös on aardeid.

Karu NĂ€ssu sĂŒndis 24. veebruaril 2009. aastal kĂŒll Riias, kuid hingelt on ta Eesti karu, kelle suurim kirg on rĂ€nnata ja tutvuda maailmaga. Kahe rĂ€nnakuterohke aasta jooksul on karu NĂ€ssu elanud paljudes erinevates peredes, osalenud matkadel, sĂŒnnipĂ€evadel, kĂŒlastanud paljusid Eesti muuseume, kĂ€inud mere ÀÀres puhkusel ja saanud endale terve kohvrijagu kingitusi. Tartu MĂ€nguasjamuuseumisse jĂ”udmine on igati sĂŒmboolne, sest tema esimene peatuspaik Eestis oli Tartu. Ka tema pĂ€evikust vĂ”ib lugeda, et NĂ€ssu kĂ€is oma esimesel jalutuskĂ€igul mĂ€nguasjamuuseumiga tutvumas. Tartu MĂ€nguasjamuuseumisse jĂ”uab Karu NĂ€ssu kĂ€istööfoorumi Kullaketrajad kaudu, mille kasutajad leiavad, et Karu NĂ€ssu vĂ”iks nĂŒĂŒd asuda auga vĂ€ljateenitud vanaduspĂ”lve pidama ja muuseumikarudega sĂ”prussidemeid looma.

Karu NĂ€ssu reisipĂ€evikuga saavad kĂ”ik huvilised tutvuda aadressil: http://karunassu.blogspot.com/  

 

NB Festival pakub etendusi lastele ja noortele Teatris NO99

Mai lĂ”pul algab Teatris NO99 rahvusvaheline teatrifestival NB FESTIVAL 2011, mis pakub noorele publikule taskukohase hinnaga maailmatasemel teatrielamusi. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi. Alates 29. maist on vĂ”imalik viiel pĂ€eval vaadata ligi paarikĂŒmmet erinevat lavastust, mis kokku annavad hea ĂŒlevaate kaasaegse laste- ja noorteteatri erinevatest vĂ€ljendusvormidest. Lisaks Eesti teatritele on lĂ€himatest riikidest esindatud LĂ€ti, Leedu, Rootsi, Taani, Norra, Venemaa ja Saksamaa trupid. Eriti eksootilisi teatrielamusi pakuvad teatrid Grupo Sobrevento Brasiiliast ning Art Stage SAN LĂ”una-Koreast, kes saabuvad Tallinna Kopenhaagenist-Malmöst, laste- ja noorteteatreid ĂŒhendava organisatsiooni ASSITEJ maailmakongressilt.

Festivali korraldab ASSITEJ Eesti Keskus koos VAT Teatriga ning etendused toimuvad Teatri NO99 saalides. Festival pakub etendusi erinevatele vanusegruppidele, kuid pÔhitÀhelepanu all on noortele mÔeldud lavastused. Programm on koostatud nii, et kÔiki lavastusi saab jÀrjepanu vaadata ning kogu teatrimaja on avatud kui hÀid ideid ja sÔbralikku festivalimelu pakkuv noortekeskus. Lavastuste kohta saab vabalt arvamust avaldada etenduste aruteludel ning Ôhtuti on avatud festivali klubi teatri kohvikus.

NB Festivali traditsioon sai alguse juba 1995. aastal, kui esimest korda toimusid ASSITEJ Eesti Keskuse Lasteteatrite pĂ€evad Tallinnas. JĂ€rgnevast aastast peale muutus programm rahvusvaheliseks ning alates 2002. aastast jagatakse festivalide toimumiskordi teiste Balti riikidega, mille tulemusena toimub festival kordamööda Eestis, LĂ€tis ja Leedus igal kolmandal aastal. Siiani on festivali vÔÔrustanud pealinnast kaugemale jÀÀvad linnad Narva, JĂ”hvi ja PĂ€rnu. Eelmine NB Festival viidi lĂ€bi 2008. aastal Endla Teatris ning PĂ€rnu linnavalitsus pĂ€rjas ĂŒrituse aasta kultuurisĂŒndmuse tiitliga.

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi kuuluv NB Festival 2011 teeb koostööd rahvusvahelise organisatsiooni ASSITEJ Maailmakongressiga. Festivali toetavad veel Eesti Kultuurkapital, HasartmÀngumaksu NÔukogu, Tallinna linna KultuurivÀÀrtuste Amet, Tallinna Vanalinna PÀevad, Goethe Instituut jt.

Festivali programmi ja lavastuste tutvustused leiab ASSITEJ Eesti Keskuse kodulehelt www.assitej.ee. KÔigi etenduste piletid maksavad vaid 3 eurot ning neid on vÔimalik osta Piletilevist ja Piletimaailmast.

 

Еsietendub kontsert-tantsuetendus ABBA

13. mail kl 19 jĂ”uab Vanemuise suures majas vaatajate ette kontsert-tantsuetendus ABBA. ABBA-ga jĂ€tkab Vanemuine muusikalavastuste traditsiooni, mis sai alguse 2009. aastal lavastusest "Queen - The Doors of Time". ABBA koreograaf-lavastaja on Ruslan Stepanov, muusikajuht Tarmo Leinatamm, kostĂŒĂŒmikunstnik Gerly Tinn, valguskujunduse teeb Palle PalmĂ© Rootsist ning videokujunduse Janek Savolainen.

ABBA hittidest koosnevat muusikavalikut (kokku 24 laulu) esitavad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Stephen Hansen (Norra) ja Dave Benton. Lavastuses osalevad WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bÀnd, Vanemuise balletitrupp ning Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli Ôpilased - kokku astub lavale ligi 50 artisti.

Solist Stephen Hansen: „ABBA lavastuse juures on kokku saanud vĂ€ga tugev kunstiline meeskond ning kĂ”ik vĂ”tavad asja tĂ”siselt, kuna tegemist on ÀÀrmiselt keerulise ĆŸanriga. Ruslan Stepanov on ĂŒks pĂ”nevamaid koreograafe, kellega ma koos töötanud olen. TĂ€nu tema loodud koreograafiale tekib veelgi rohkem pilte ja lugusid, mida laval lĂ€bi muusika rÀÀkida.“

Ajavahemikus 13. mai kuni 11. juuni toimub 21 ABBA etendust Tartus Vanemuise suures majas ja Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Esimesed etendused Tallinnas toimuvad 21. ja 22. mail.

 

Endlas algab suvehooaja piletite soodusmĂŒĂŒk

Kolme pĂ€eva jooksul, 9.-11. maini, toimub Endla teatri suvehooaja piletite soodushinnaga eelmĂŒĂŒk. TĂ€navune Endla suvehooaeg kestab 7. juulist 7. augustini. Kuu aega kestva suvehooaja jooksul on mĂ€ngukavas kogu repertuaar ning vĂ€lja tuleb kaks uuslavastust. Etendusi antakse viiel pĂ€eval nĂ€dalas, kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani.

Suvehooaja avab 7. juulil KĂŒĂŒnis monolavastuse „Eesti mees ja tema poeg“ esietendus, lavastaja Tiit Palu, mĂ€ngib Sepo Seeman. Tuntud karikaturisti ja stsenaristi Peep Pedmansoni nĂ€idend on kirjutatud spetsiaalselt Sepo Seemanile mĂ”eldes. Lavastus rÀÀgib inimeselt inimesele isadest ja poegadest. 9. juulil esietendub Endla teatri Suures saalis Jaan TĂ€tte situatsioonikomöödia „Palju Ă”nne argipĂ€evaks!“. Lugu algab olukorrast, kui seitseteist aastat abielus olnud Anett saabub pĂ€rast jĂ€rjekordset tööreisi koju, abikaasale tutvustamiseks kaasas mees, kellesse ta on armunud. Lavastajaks Enn Keerd, osades Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Ago Anderson ja Indrek Taalmaa.

Sooduspileti hinnaks on 7 eurot. Sooduspiletid on mĂŒĂŒgil Endla teatri kassas, kĂ”igis Piletimaailma ja Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides ĂŒle Eesti ning internetis.

 

15. mail jĂ”uavad Tallinna „Helepunased purjed“

Üritustesarja Sankt Peterburgi pĂ€evad Tallinnas raames esineb Vene Kultuurikeskuses Sankt Peterburgi teater Balti Kodu Aleksandr Grini romaani ainetel tehtud lavastusega „Helepunased purjed“. Isegi need, kes pole Aleksandr Grini raamatut lugenud, on ikkagi kuulnud helepunastest purjetest. Sellist vĂ€rvi purjed on unistuse ja tĂ€idelĂ€inud ime sĂŒmbol.

Elas kord tĂŒdruk Asol, kui ta oli pĂ€ris vĂ€ike, siis ennustati talle, et kord saabub tema juurde prints laeval, mille mastis helepunased purjed. Asol kasvas ĂŒles ainult sellele unistusele mĂ”eldes... ja ĂŒhel pĂ€eval lĂ€kski ennustus tĂ€ide, sadamasse jĂ”udis tĂ”epoolest helesiniste purjedega suursugune laev. Selline tore jutustus aitab uskuda unistuste jĂ”usse. Peab unistama, unistused aitavad meil vĂ€lja tulla igapĂ€evasest rutiinist ja hakkama saada kiirete toimetustega.

KĂ”igest sellest said innustust Balti Kodu teatritegijad, kes suutsid oma mĂ”ttega nakatada ka Leedu lavastaja Raimundas Banionise ja suurepĂ€rase helilooja Faustas Latenase. KĂ”ik, kes on vĂ€sinud igapĂ€evasest rutiinist, on oodatud unistustemaailma kohtuma romantika ja kĂ”rgete tunnetega etenduses „Helepunased purjed“.

 

Vene teater sai NSV Liidu rahvakunstniku Kirill Lavrovi nimelise preemia laueraadiks

Eesti Vene teater vĂ”ttis osa XIII rahvusvaheline SRÜ ja Balti riikide vene teatrite festivalil „Kohtumised Venemaal". Teater esitas ĂŒhe oma uutest etendustest – A. Ostrovski „Mets".  24. aprillist 1. maini 2011 toimus Peterburis XIII rahvusvaheline SRÜ ja Balti riikide vene teatrite festival „Kohtumised Venemaal". Eesti Vene teater vĂ”ttis osa festivali eriprogrammist, mis oli pĂŒhendatud Tallinnale kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnale. Teater esitas publikule ja kriitikutele hindamiseks ĂŒhe oma uutest etendustest – A. Ostrovski nĂ€idendi „Mets" Vene Teatri kunstilise juhi Natalja Lapina lavastuses. Preemia antakse etendusele, mis tunnistatakse festivali kokkuvĂ”ttes parimaks publikuhÀÀletuse tulemusena, publik saab anda oma hÀÀle iga pĂ€ev pĂ€rast etenduste lĂ”ppu.

Esmakordselt anti Kirill Lavrovi nimeline preemia vĂ€lja X rahvusvahelisel SRÜ ja Balti riikide vene teatrite festivalil „Kohtumine Venemaal" 2008. aastal. Tollal oli juubelifestival pĂŒhendatud NSV Liidu rahvakunstniku K. J. Lavrovi mĂ€lestuseks. Kirill JurjevitĆĄ Lavrov, silmapaistev nĂ€itleja ja suur inimene, oli festivali sĂ”ber ja kaitsja, ta oli pikki aastaid SRÜ riikide teatriĂŒhingute rahvusvahelise liidu esimees. K. J. Lavrov abistas ja toetas aktiivselt teatreid – festivalist osavĂ”tjaid, tĂ”i Peterburi publikule vaatamiseks uusi lĂ€hisvĂ€lismaa teatrikollektiive, vĂ”ttis isiklikult osa festivali tööst, mistĂ”ttu on ka arusaadav, et praegune festival ja parima teatri preemia on pĂŒhendatud NSV Liidu rahvakunstniku Kirill JurjevitĆĄ Lavrovi mĂ€lestusele.

Preemia asutajad: Vene Föderatsiooni kultuuri ja filmikunsti föderaalne agentuur, Peterburi Kultuurikomitee, Vene Föderatsiooni Teatritegelaste Liit (VTO), OÜ „ПО KiriĆĄinefteorgsintez", G.A. Tovstonogovi nimeline Venemaa Riiklik Akadeemiline Suur Draamateater, fond „Balti Rahvusvaheline Festivalikeskus".

Preemia eesmĂ€rgiks on vĂ€lismaal asuvate vene teatrite toetamine ja arendamine, kultuurisidemete tugevdamine Venemaa ja vĂ€lismaa kaasmaalaste vahel. K.J. Lavrovi nimeline preemia peab aktiviseerima lĂ€hema ja kaugema vĂ€lismaa vene teatrite loomingulist tegevust uute etenduste loomisel. NSV Liidu rahvakunstniku K. J. Lavrovi preemia antakse vĂ€lja igal aastal rahvusvahelisel SRÜ ja Balti riikide vene teatrite festivalil „Kohtumised Venemaal". Eri aastatel on preemia laureaatideks olnud: Leedu Vene Teater (Vilnius), „Balti Rahvusvahelise Festivalikeskuse" fondi (Venemaa) ja teatri „Occupazioni Farsesche" (Itaalia) projekt, Kiievi Riiklik Akadeemiline Draamateater Dnepri vasakul kaldal (Ukraina) jt.

  

Vene Teatri kunstiline juht astub kollektiivi survel tagasi

Vene Teatri kunstiline juht Natalja Lapina otsustas tema ja teatri kollektiivi vahel tekkinud konflikti tĂ”ttu tagasi astuda. Teatri direktor Svetlana JantĆĄek ĂŒtles ERRi venekeelsele portaalile, et Lapina ei nĂ€e vĂ”imalust pĂ€rast tĂ€na toimunud koosolekut kunstilise juhina jĂ€tkata. 6. mai pĂ€rastlĂ”unal toimus Tallinnas Vene Teatri kollektiivi koosolek, kus avaldati Natalja Lapinale umbusaldust. Uudisteportaali allika teatel osalesid koosolekul kĂ”ik teatri töötajad. Arutamisele tuli hiljutine traagiline juhtum, kus nĂ€itleja Andrei Zubkov kukkus teatri kĂ”rval asuvalt katuselt surnuks. Allika sĂ”nul viibis traagilise intsidendi hetkel katusel ka Lapina, kes oli alkoholijoobes. Kollektiiv avaldas nördimust, et kunstilist juhti ei ole karistatud ning ta jĂ€tkas oma ametikohal.

Lapina ĂŒtles enne koosolekut uudisteportaalile, et ta on kollektiivi plaanidega kursis, kuid keeldus toimuvat ĂŒksikasjalikumalt kommenteerimast. "Enne peavad kaks osapoolt kohtuma, alles seejĂ€rel vĂ”ib millestki rÀÀkida," ĂŒtles ta ning lubas anda kommentaari pĂ€rast koosolekut.

Vene Teatri nĂ€itleja Ilja Nartov rÀÀkis, et teatri kollektiiv ootas kĂŒmme pĂ€eva, et Zubkoviga juhtunu osas selgust saada. Kuid selle aja jooksul ei leidnud teatri juhid Lapina tegevusele hinnangu andmiseks aega. Nartovi sĂ”nul vaikiti faktidest kangekaelselt. Peterburist pĂ€rit Natalja Lapina sai teatri kunstiliseks juhiks 2009. aastal. Varem oli ta töötanud lavastajana Peterburi Noore Lavastaja Teatris.

Portaal ERR. Uudised 

 

Head emadepÀeva PolygonTeatrilt!

PolygonTeater rÔÔmustab koos kĂ”ikide emadega, sest teatril on just 8. mail sĂŒnnipĂ€ev! Palju Ă”nnitlusi meile kĂ”igile- ja isegi krahvil oli kord ema... Veel 8. mail on piletid "Krahv Dracula sĂŒgis" etendusele odavamad kui lĂ”pusirgel alates 9. maist. Teater Tervendab- vĂ€rsket verd on ikka vaja :)

 Teid tervitab krahv Dracula!

 

 

NO99 repertuaari kuuluv "HirvekĂŒtt" jĂ”uab ka PĂ”huteatri lavale

Olgugi, et Teater NO99 pĂ”himĂ”tteks on algusest peale olnud teha iga lavastust kui viimast, keskendudes sellele tĂ€ielikult ja kompromissitult, on ligi kolmekĂŒmnest NO99 senivalminud lavastusest mĂ”ned siiski eriti armsad ja teatri arengu seisukohalt silmapaistvad.

Teater NO99 ĂŒtleb taaskohtumise kohta lavastusega „HirvekĂŒtt“ jĂ€rgmist: „“HirvekĂŒtt” esietendus 21. oktoobril 2006 ja on ĂŒks nendest eriti armsaks saanud lavastustest. Me ei ole seda kunagi repertuaarist kustutanud. Me lihtsalt ei mĂ€nginud seda kolm aastat. Lavastus ootas. Ja mĂ€ngimise aeg tuli. Suhteliselt noored nĂ€itlejad, kes pea viis aastat tagasi esietendusid, on vanemaks saanud, nĂŒĂŒd kohtuvad nad “noorepĂ”lve” rollidega ja erutuvad neist taas. “MĂ€ngitakse avatult, lahtiselt, sest valitud variant vĂ”ltsi ei kannata,” kirjutas pĂ€rast esietendust Ivika Sillar. TĂ€na aga
 Kuidas nad nĂŒĂŒd mĂ€ngivad? Kes oleks arvanud, et elu nii lĂ€heb? “HirvekĂŒtt” on draama selle sĂ”na parimais tĂ€hendustes.»

Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Sergo Vares, Risto KĂŒbar, Gert Raudsep, Jaak Prints, Rasmus KaljujĂ€rv, Kristjan Sarv (kĂŒlalisena), Andres MĂ€har ning Marian Heinat (EMTA lavakunstikool). Etendus kestab 3 tundi, ĂŒhe vaheajaga.

Kultuuripealinn

 

Vanemuise suures majas on vÀljas Heli Tuksami maalid

Vanemuise suure maja fuajees on alates 7. maist vĂ€ljas uus nĂ€itus „Impressioonid. Heli Tuksam“. Heli Tuksam on Tartu KĂ”rgema Kunstikooli Ă”ppejĂ”ud. Vanemuise nĂ€itusel eksponeerib ta oma sellekevadisi impressioone kĂ”rvuti ajaga talletunud muljetega nii oma reisidelt kaugemale ja lĂ€hemale kui ka pilguga koduparki. NĂ€itus „Impressioonid. Heli Tuksam.“ jÀÀb avatuks 8. juunini.

 

VAT Teatris esietendub noortelugu "Help!"

VAT Teatris esietendub 9. mail Eesti-Ungari koostöölavastus "Help!", mille kirjutasid kahasse VAT Teatri kunstline juht Aare Toikka ja ungari dramaturg Peter Horvath.

Soome, talv, pakaseline öö. Lumes sumpab noormees. Just selline on alguspilt verivĂ€rskes noortele mĂ”eldud teatriloos "Help!" Lugu rÀÀgib 15-aastasest eesti poisist ja 13-aastasest ungari tĂŒdrukust, kes kohtuvad rahvusvahelises noortelaagris Soomes keset kĂŒlma ja lumerohket talve. Koos laagrikaaslastega korraldavad nad mootorsaanide vĂ”iduajamise. TĂŒdruk ja poiss, kes kelku jagavad, eksivad pimedas metsas. Mootor ĂŒtleb ĂŒles. See on pime ja kĂŒlm öö. Noored leiavad ĂŒhe metsaonni. Nad peavad hakkama saama, sest abi pole lumetuisus niipea loota. See on lugu ellujÀÀmisest, teineteiseleidmisest ja leppimisest. Lavastuses kasutatakse algelist inglise keelt!

Loo lavastavad Margo Teder ja Aare Toikka, osades on Marilyn Jurman ja Meelis PÔdersoo. Kunstnik on Inga Vares, muusika on pÀrit Ungarist, Janoƥ Novaki sulest.

Peter Horvath, kes ka ise Eestisse esietendusele tuleb, ĂŒtleb: "Kui aus olla, ei suutnud ma sellist kooskirjutamist kuidagi ette kujutada. Kaks kirjanikku eri riikidest, erinevate iseloomudega, erinevate töössesuhtumistega... Mitte mingit vĂ”imalust! Aga siis rÀÀkis Aare mulle ĂŒhe loo ja sellest loost sai meie nĂ€idendi alus. Edasine oli ainult kirjutamistehnika kĂŒsimus. Me kohtusime nii Ungaris kui Eestis, saatsime vastastikku lugematuid e-kirju, vahepeal arvasime, et ei suuda kunagi seda nĂ€itemĂ€ngu lĂ”petada, aga nĂŒĂŒd on ta valmis ja ootab noort publikut. Neile ĂŒtleme: Help!"

Aare Toikka ĂŒtleb: "Selle nĂ€itemĂ€ngu kaasautorina esinemine polnud mul plaanis. Kuid ĂŒhel teatrifestivalil talvises Oulus sĂŒndis Peteriga kohtudes ĂŒks lugu. Edasine on olnud selle loo nĂ€itemĂ€nguks vormistamine. Meie loos kĂ”lavad laval kolm keelt: eesti, ungari ja inglise keel. Ja muidugi see kĂ”igile mĂ”istetav neljas - teatrikeel."

Budapestis oli loo esietendus 25. mĂ€rtsil Kolibri Teatris. Lavastused jÀÀvad nii VAT Teatri kui Kolibri Teatri edasisse mĂ€ngukavva. Eesti lavastust ootavad juba ees mitmed vĂ€lisesinemised. Esimesed neist on kavandatud Suurbritannias ja Saksamaal. Saksamaal jĂ”uab publiku ette selline variant lavastusest, kus laval kohtuvad eesti ja ungari nĂ€itleja. Ungarlaste lavastust saab sĂŒgisel nĂ€ha ka Eestis. Eesti lavastus jĂ”uab Budapesti 2012. aasta jaanuaris.

NĂ€idend "Help!" on sĂŒndinud tĂ€nu Euroopa TeatrivĂ”rgustiku Platform 11+ raames toimuvale teatrite koostööle, mida rahastab Euroopa Komisjon. Projekt algas aastal 2009 ning selles osaleb 13 Euroopa Liidu eri liikmesriikide teatrit 11 riigist. Neljaaastase projekti peamine eesmĂ€rk on initsieerida nĂ€itemĂ€nge ja teatriprojekte, mis toovad publiku ette lugusid noortest ja noortele.

 

Von Krahli Akadeemia loeng

TĂ€navu kĂ€sitleb Von Krahli Akadeemia maailma ja ĂŒhiskonda pealkirja all "2012" ning loengutesarja avab Rudra Shivananda loenguga "Õnneliku elu vĂ”ti pĂ€rast 2012. aastat". Kui LÀÀnemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud vĂ€lises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nĂ€hakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade pĂ”hineb mitmete globaalsete tsĂŒklite kokkulangevusele, mis hĂ”lmab lĂŒhikesi, mĂ”ne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajĂ€rke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused. Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess jĂ€rk-jĂ€rgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jĂ€tkub ka pĂ€rast 2012. aastat. VĂ”tmekĂŒsimus on nende tsĂŒklite pĂ”hjuste ja tagajĂ€rgede mĂ”istmises, et oleks vĂ”imalik hÀÀlestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning Ă”nn saab olema teatud mÀÀral tagatud.

Rudra Shivananda on pĂ€rit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonikainseneri, Ă€rijuhtimise ja Ă”igusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jÀÀdes pĂŒhendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse Ă”petaja Yogiraj Siddhanathi Ă”pilane, kuulub India iidsesse nath-joogide Ă”petusliini ning Ă”petab inimesi alates 1998. aastast. Rudra Shivananda jaoks tĂ€hendab tĂ”eline areng teadvuse arengut ja tĂ”eline tervenemine enesetervendamist. Ta usub, et kui teadvuse evolutsioon jĂ”uab oma kĂ”rgeima tasemeni ja ĂŒliteadvus Ă€rkab inimeste hulgas laiemalt, saab vĂ”imalikuks harmoonia inimeste endi ja looduse vahel ning alles siis saab rÀÀkida rahu ja Ă”nne sĂŒndimisest inimkonnas. Sel eesmĂ€rgil ongi Rudra Shivananda krija, hatha, mantra ja kundalini jooga meister ning reiki Ă”petaja ja ĆĄakti tervendaja. Loe lisa: www.rudrashivananda.com.

Loeng toimub inglise keeles, tĂ”lkega eesti keelde. Pilet 4 €, enne algust kohapeal. Loeng toimub Von Krahli Akadeemia ja Lilleoru MTÜ koostöös. 6. ja 7. mail toimuvad Rudra Shivanandal Eestis ka kursused, tĂ€psem info www.lilleoru.ee.

 

Kultuurikilomeetril etendub "MIM goes sustainable"

Lavastuse eesmĂ€rk on osutada energeetika- ja energiakĂŒsimustele, millele puuduvad ĂŒhesed ja selged vastused. Ka osutamine ise toimub ĂŒsna ootamatust vaatepunktist. Etendus on mĂ”eldud kĂ”igile neile, kes kasvĂ”i korra on oma elus teinud ökopattu –  jĂ€tnud prĂŒgi sorteerimata vĂ”i laelambi ööseks pĂ”lema vĂ”i arvuti vĂ€lja lĂŒlitamata vĂ”i lennanud aastas mitu korda ĂŒle ookeani.

MIMproject pĂŒĂŒab ökopatustele pakkuda lahendusi – publikul on vĂ”imalus saada oma ökopatud andeks. TavapĂ€rase vaataja/esineja suhte asemel kujuneb olukord, kus etendus luuakse algusest peale publiku ja esinejate koostöös. Et vaatajal oleks lihtsam suhestuda, keskendume kergelt jĂ€reletehtavatele tehnilistele lahendustele, milles energia tekkeprotsess on kĂ€ega katsutav ja jĂ€lgitav. Kui inimene ise vĂ€ntab rattaga vĂ”i tallab orelisse Ă”hku ja tema tekitatud energiast sĂŒttib tulevĂ€rk, siis see on otsene ja vahetu kogemus ning energiast arusaamine muutub. Etendused on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Et etendusele pÀÀseda, tuleb end registeerida etenduse kodulehel www.mimproject.org.

MIMproject meeskond: Maike Lond, Taavet Jansen, Kalle Tikas, Kristjan Jansen, Helgur Rosental, Andreas W, Andrus Aaslaid, Kristiina KĂŒtt. Projekti koostööpartnerid on SA Tallinn 2011, Kanuti Gildi SAAL ja POT festival, toetajad Eesti Kultuurkapital, Ramirent Baltic AS.

Kultuuripealinn 

 

Ugalas enne hooaja lÔppu palju lahkujaid

Ugala teatri hooaeg hakkab tasapisi suve poole liikuma ja mitmed lavastused nÀevad maikuus lavavalgust viimast korda. Ugala sisehooaja lÔpuakordiks saab Kevadpidu, kus jagatakse publikupreemiaid, saab vaadata "Meeste kodu" etendust ja tantsida Kukerpillide saatel kasvÔi koiduni. "Meest kodu" vÔib lÀhiajal nÀha ka Tallinnas, Tartus ja PrÀnus. Augustikuus kolib Ugala Meleski klaasivabrikusse, et Priit Pedajase kÀe all tuua lavale Mats Traadi vÀrske nÀidend "LÀbi klaasi".

Maikuus hakkavad oma lavalist teekonda lĂ”petama mitmed seni repertuaaris olnud lavastused. Henrik Ibseni "Stockmannid"jĂ”uab esmakordselt Tallinna ja ĂŒhtlasi peab ĂŒks peategelastest - dr. Tomas Stockmann oma viimase hĂŒvastijĂ€tukĂ”ne Tallinna Draamateatri laval 16.mail. TĂ€napĂ€ev on sellesse 128-aasta vanusesse nĂ€idendisse mĂŒrinal sisse murdnud ja Andres Noormetsa lavastus peegeldab ka Eesti elu lĂ€bi Henrik Ibseni klassikaks saanud nĂ€idendi "Rahva vaenlane".

"Tore mees see Vanapagan!" kirjutas Urmas Reinsalu Sirbis "JĂŒrka" lavastuse kohta. JĂŒrka on tĂ”esti tore mees ja kĂ€inud nĂŒĂŒdseks laval juba 12 korda. Kuraditosin kordi saab seega vanapagan JĂŒrka Kaval-Antsude maailmas Ă”ndsaks saamist soovida. Jaak Vausi kavandatud lavakujundus oli ju ka teatri aastapreemiate nominentide hulgas. "JĂŒrka" viimane etendus on Ugalas 12.mail.

Inglaslikult tempokas komöödia "MajandustÔus ehk Kohe kÀib Pauk", mis jutustab kÔrgete euroametnike kimbatustest teeb viimase paugu Ugala laval 14.mail. Kel naerune Ôhtu marjaks Àra kulub, peaks kindlasti sel Ôhtul Ugala teatris olema. VÀikese saali lavastustest lahkub 17.mail repertuaarist lÔplikult Jerome K. Jerome'i "Kolm meest paadis" ja puhastverd foksterjer Montmorency Oleg Titovi lavastuses saab minna vÀljateenitud puhkusele.

 

Vanemuises esietendub Donizetti ooper „Maria Stuarda“*

NeljapĂ€eval, 5. mail kl 19 esietendub Vanemuise vĂ€ikeses majas Gaetano Donizetti ooper „Maria Stuarda“. Donizetti traagiline ooper (tragedia lirica), mille aluseks on Friedrich Schilleri draama „Maria Stuart“ aastast 1800, esietendus Milano La Scalas 30. detsembril 1835. Ooper on inspireeritud Ć oti kuninganna Mary Stuarti ja viimase nĂ”o, Inglise kuninganna Elizabeth I elulugudest. Lisaks reaalselt eksisteerinud poliitilisele vastasseisule mĂ”tles Schiller vĂ€lja vastasseisu kahe kuninganna vahel, kes tegelikult kunagi ei kohtunud.

Kuninganna Elizabeth I armastab Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud hoopis Ơoti kuningannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses ei saa hÀsti lÔppeda.

„Maria Stuarda“ lavastab Vanemuises Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Ta on Ă”ppinud muusikateatri reĆŸiid Hamburgi Muusika-ja TeatrikĂ”rgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis. Vabakutselise lavastajana on Hovenbitzer toonud vĂ€lja ĂŒle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, TĆĄehhis ja Brasiilias. 2009 lavastas Roman Hovenbitzer Vanemuise teatris muusikali „Ämbliknaise suudlus“. „Maria Stuarda“ muusikajuht ja dirigent on Mihkel KĂŒtson, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Roy Spahn (Saksamaa), valguskunstnik Palle PalmĂ© (Rootsi). Maria Stuardana astuvad lavale Alla Popova vĂ”i Aile Asszonyi (RO Estonia), Elisabettat kehastab Karmen Puis. Teistes osades Valentina Kremen, Oleg Balashov (Peterburi Maria teater), Atlan Karp ja MĂ€rt Jakobson. Lisaks esietendusele saab ooperit „Maria Stuarda“ vaadata sellel hooajal veel kahel korral – 7. ja 11. mail kl 19.

* Donizetti ooperis kasutatakse tegelaste nimedes itaaliapĂ€rast kirjaviisi: Elizabeth – Elisabetta, Mary Stuart – Maria Stuarda jt. Stefan Zweigi romaani ja Friedrich Schilleri nĂ€idendi „Maria Stuart“ eestikeelsetes tĂ”lgetes on jĂ€rgitud saksa keele Ă”igekirjatraditsiooni. Tegelikult on eesti keeles kombeks nimede kirjutamisel originaalkeelt silmas pidada: Elizabeth, Mary jne.

 

PolygonTeatri „Krahv Dracula sĂŒgis“ sooduspiletid

Sooduspiletid hinnaga 10 € on mĂŒĂŒgil 9. maini. Alates 9. mai mĂŒĂŒakse pileteid tĂ€ishinnaga 12 €. 9. juuni etendus on juba suures osas broneeritud, seega mĂŒĂŒgis veel 13. mai ja 6. juuni

 

Theatrumi „Ninasarvik“

"Kohutav eksiil. Üksi, ĂŒksi olen ma, ĂŒmbritsetud inimestest, kes on minu jaoks sama kĂ”vad nagu kivid, sama ohtlikud nagu maod, sama leppimatud nagu tiigrid. Kuidas on vĂ”imalik suhelda tiigriga, kobraga, kuidas panna hunti vĂ”i ninasarvikut endast aru saama, mind sÀÀstma, missuguses keeles nendega rÀÀkida. Kuidas panna neid arvestama nende vÀÀrtustega, selle sisemise maailmaga, mida mina endas kannan? Tegelikult, olles nagu viimane inimene sellel koletislikul saarel, ei kujuta ma endast enam midagi muud peale anomaalia, koletise." (EugĂšne Ionesco)

EugĂšne Ionesco NINASARVIK (RhinocĂ©ros). VHK Teatrikooli lĂ”putöö. Lavastus, heli- ja lavakujundus Marius Peterson, kostĂŒĂŒmid Laura PĂ€hlapuu. Osades: Sylvia Köster, Mari-Ann Loosaar, Lena Barbara Luhse, Ulla Simone Möldre, Elisabeth Peterson, Klaus Eisel, Lauris Grins, Markus Habakukk, Markus Ilves, Lauri Lend. Piletid 9/6 EUR Piletilevi ja Piletimaailma mĂŒĂŒgipunktides, Statoili jaamades, Theatrumi kassas (e-r 12-17) ja vabade kohtade olemasolul ka tund enne etenduste algust kohapeal. Info ja broneerimine, theatrum at theatrum ee

 

Autorilaulufestival Mailaul & Odessa Pop 14.mail Genialistide Klubis

Kaheksas autorilaulufestival Mailaul toob laupĂ€eval, 14. mail Tartusse, Genialistide Klubisse (Lai 37 taga) taaskord rohkelt eripalgelist autorimuusikat. Pika Ă”htu jooksul astuvad juba tuntud ja tunnustatud artistide kĂ”rval lavale ka paljulubavad noored muusikud. Erinevaid ĂŒksikesinejaid ja koosseise ning omanĂ€olisi esitusi ĂŒhendab vaid ĂŒks - kindel kvaliteet. Sestap on ka festivali sĂ”num - soojendus- ega peaesinejaid ei ole ja kĂ”ik esitused on ĂŒhtviisi kuumad. Programm koosneb vara-Ă”htustest istumiskontsertidest ja meelelahutuslikumast-tantsulisemast jĂ€relpeost koostöös kontserdisarjaga Odessa Pop.

Kell 18:00 algavad autorikontserdid, kus esinevad Arno Tamm, Aapo Ilves, Lauri Sommer (Kago) ja Liska Keerberg (Iduvigik), PrĂ€gnantne Brigaad, Marilyn Jurman ja Karl Kanter, Mikk Saar ja sĂ”brad, Maarius PĂ€rn/Eneseimetlejate Klubi ning Ansambel Tume. Alates kl 23 jĂ€tkub sealsamas Genialistide Klubis Mailaulu ametlik jĂ€relpidu-ööprogramm. Ööd sisustab klubiĂ”htute sari Odessa Pop, kelle kava on seekord lĂ€binisti kodumaine. Kesköö paiku annab kontserdi parasjagu hoogsalt tuntust koguv seikluslik Tallinna sĂŒntesaatoribĂ€nd Kosmofon. Tantsuks ja kuulamiseks mĂ€ngivad plaadimuusikat DJ-d Martin Laksberg & Karl Taul (mĂ”lemad Kosmofoni meeskonnast) ja Tauno Maarpuu (Odessa Pop).

Et tĂŒhi kĂ”ht ei segaks muusika nautimist, kĂŒpsetatakse linnarahva abiga veel festivalihommikul valmis kuhjade viisi pannkooke ja ahjutĂ€ite kaupa pirukaid, mis pĂ€eva jooksul loodetavasti sama tulemuslikult ka Ă€ra hĂ€vitatakse. Festivali lahketeks toetajateks on: Genialistide Klubi, Raudwara, Edelaraudtee, Tartu Ekspress, A. Le Coq, Valio ning Tartu Kultuurkapital.

Pilet maksab 6 EURO, tudengitele ja Ă”pilastele 5 EURO (ISIC'u / Ă”pilaspileti esitamisel). NB! Tegu on Mailaulu ja Odessa Popi ĂŒhise piletiga, st sama piletiga pÀÀseb nii Mailaulule kui öisele Odessa Popile, sĂ”ltumata tuleku kellaajast.

 

Uued nÀitused Endla teatris

3. mail kell 17 avatakse PĂ€rnu Endla Teatrikohvikus PĂ€rnus suvitava Soomes elava hollandi kunstniku Nosje Heybroek-NikkilĂ€ nĂ€itus ”Alasti puud”. NĂ€itusel on ĂŒleval PĂ€rnust inspireeritud maalid ja joonistused. Esimest korda kĂŒlastas Nosje Heybroek-NikkilĂ€ PĂ€rnut 2005. aasta veebruaris. Raagus puudega PĂ€rnu jĂ€ttis talle erilise mĂ€lestuse ning sellest ajast alates alustab kunstnik igal aastal PĂ€rnus suvitamist juba aprillis. Raagus puud andsid idee ka kĂ€esolevaks nĂ€ituseks.

“Minu jaoks on puud kĂ”ige ilusamad ilma lehtedeta – “alasti”. Siis vĂ”ib nĂ€ha iga puu kuju, okste struktuuri, iseloomu ja olemust. “Alasti” puu tundub palju tugevam ning mulle meeldib vaadata valge, halli, pruuni ja vaigukarva vĂ€rvi nĂŒansse koorel. Suveks peidavad puud oma tĂ”elise loomuse leherĂ”ivaisse, mina aga eelistan nĂ€ha “alasti” puude hinge,” rÀÀkis kunstnik. Nosje Heybroek-NikkilĂ€ nĂ€itus jÀÀb Teatrikohvikusse avatuks kuni 3. juunini.

1. mail kell 15 algab PĂ€rnu Endla Teatrigaleriis PĂ€rnu Kunstide Maja kuu, mille avab Kunstide Majas tegutseva Janne Ristimetsa Vabatantsustuudio kontsertetendusega „Tants meile, teile ja meie linnale“. Koos kontsertetendusega avatakse Endla Teatrigalerii Sammassaalis esimene maikuu kahest Kunstide Maja nĂ€itusest. TĂ€histamaks nii PĂ€rnu linna 760. kui Janne Ristimetsa Vabatantsustuudio kĂŒmnendat sĂŒnnipĂ€eva teeb stuudio linnale ja endale kingituse kontsertetenduse ja nĂ€ituse nĂ€ol. PĂŒhapĂ€evasel tantsuetendusel tantsitakse spetsiaalselt selleks projektiks loodud ja filmilindile jÀÀdvustatud erinevaid tantse. NĂ€iteks tants bussijuhile, linnapeale, Lydia Koidulale, sepale, jĂ”uluvanale. Lisaks nĂ€eb ka stuudio lĂ€bi aegade Ă”nnestunumaid tantse.

Koos kontsertetendusega avataval stuudio vilistlase Merli Antsmaa koostatud fotonĂ€itusel „Tants meile, teile ja meie linnale“ nĂ€eb jÀÀdvustusi stuudio tegutsemise erinevatest aegadest. Üleval on lisaks Merli Antsmaa enda ĂŒlesvĂ”tetele fotosid Kerly Ilveselt, Margus Tompilt ja mitmest erakogust. NĂ€itus jÀÀb ĂŒles 10. maini. NĂ€itust on toetanud PĂ€rnu linna haridus- ja kultuuriosakond. Teise nĂ€itusena on alates 10. maist Teatrigalerii Sammassaalis vĂ€ljas PĂ€rnu Kunstide Maja kunstiĂ”pilaste tööd. Vanemate klasside Ă”pilastelt saab nĂ€ha ruumikujundusi, kompositsioone, natĂŒĂŒrmorte ja portreesid. Noorematelt Ă”pilastelt nĂ€eb temaatilisi kompositsioone erinevates tehnikates. Õpilaste juhendajateks on Silvia NĂ”ukas, Anu Ojamaa ja Tiina Saidla. Õpilastööde nĂ€itus jÀÀb Sammassaali ĂŒles 1. juunini.

 

Slovakkias esietendus koostöölavastus "Salto Mortale Kombat"

29. aprillil esietendus Bratislavas Slovakkia Teatriinstituudi saalis VAT Teatri ja Slovakkia Teatriinstituudi koostöös valminud Kati Kivitari lavastus "Salto Mortale Kombat". Tegu on vÀga erilise teatriprojektiga, kus koostööd tegid Eesti ja Slovakkia teatriinimesed. Loo autorid, noored nÀitekirjanikud Kristiina Jalasto (Eesti) ja Michaela Zakutanska (Slovakkia) alustasid möödunud suvel tööd koos, kuid lÔpptulemusena vormistasid kumbki oma nÀitemÀngu.

Kui Michaela Zakutanska nĂ€idend kĂ”neleb neljast noorest inimesest, kes ĂŒhel suvel tĂ€iskasvanuea lĂ€vel saavad tunda kui habras on sĂ”prus, kui kibe on pettumus, kui raske on eneseleidmine, siis Kristiina Jalasto kirjutab oma verivĂ€rske nĂ€idendi kohta nii: ""Salto Mortale" on lugu tavalistest noortest ebatavalises keskkonnas - rĂ€ndavas lĂ”bustuspargis, kus suvepuhkusele minek ei tĂ€henda mitte sĂ”pradega rannas lesimist, vaid perefirma heaks töötamist ja pidevat ringi reisimist. Sellegipoolest mahuvad karussellide ja tĂ€psusviskamise putkade vahel ĂŒles kasvanud 14-aastase Valteri ellu nii seiklused sĂ”pradega kui ka tĂŒlid noorema Ă”e Annaga, kes on vanemate silmis ideaalsuse kehastus. Valter nĂ€eb Annas peale tĂŒĂŒtu plika veel kiuslikku tĂŒranni, kes kogu positiivse tĂ€helepanu ebaĂ”iglaselt endale vĂ”tab. Ning kui poisi parim sĂ”ber Annasse armub, otsustab Valter tegutseda. Tema tegu viib aga tagajĂ€rgedeni, mille eest tuleb vastutada. PĂ€riselt."

Eesti ja slovakkia nĂ€itekirjanike koostöös sĂŒndinud "Salto Mortale Kombat" jĂ”udis eesti lavastaja Kati Kivitari kĂ€e all Bratislavas esietenduseni 29. aprillil. Lavastusmeeskonda kuulusid lavastaja assistent Marko Tiusanen (Soome), dramaturg Juraj Hubinak, kunstnik Zuzana Hudekova, produtsent Katarina Durcova ja nĂ€itlejad Elena Kolek Spaskova, Ludwig Bagin, Lubo Bukovy, Juraj Loj. Esietendusel Bratislavas viibisid ka VAT Teatri juht ja eestipoolne produtsent Tiina Rebane ning nĂ€itekirjanik Kristiina Jalasto, kelle nĂ€idend "Salto Mortale" jĂ”uab VAT Teatris publiku ette sĂŒgisel. Siis on lavastajaks slovakkia lavastaja Julia Razusova.

MÔlemad nÀidendid ja lavastused saavad teoks tÀnu Euroopa Komisjoni poolt rahastatavale teatriprogrammile Platform 11+. TeatrivÔrgustik, mis hÔlmab 13 teatrit 11 Euroopa riigist keskendub noorsoole mÔeldud uue dramaturgia lavaletoomisele. Projekti juhtteatriks on Brageteatret Drammenist Norrast ja projekti juhiks Dirk Neldner Saksamaalt. Sama programmi raames jÔuab juba 9. mail VAT Teatris lavale Aare Toikka ja Peter Horvathi (Ungari) kirjutatud nÀidend "Help!". Esietendusele saabub ka ungari lavastaja ja nÀitekirjanik Peter Horvath. Selle loo puhul on koostööpartneriteks VAT Teater ja Budapesti teater Kolibri.

 

22. mai etenduse ''Nenormalnaja''/"Veidrik" toimumiskoha muudatus

Etendus "Nenormalnaja" on JĂ”hvi Kontserdimajast ĂŒle viidud Vanemuise kontserdimajja. Kehtivad JĂ”hvi etendusele ostetud piletid (Vanemuises broneeritud ostjatele samad kohad). Soovijatele transport JĂ”hvi - Tartu - JĂ”hvi. Registreeruda telefonil 3342000. Soovi korral ostetakse kuni 22.05.2011 (k.a.) pileteid tagasi kĂ”igis Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides v.a. Statoilid. PDF-piletite eest kannab soovi korral raha tagasi Piletilevi kontor (tel. 6659534, See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ).

 

Kultuuripealinnas avati NO99 PÔhuteater

NO99 PĂ”huteatri kutsetega avaaktsioon toimus 30. aprilli Ă”htul, kuid hoone ja teda ĂŒmbritsev ruum sai viimase lihvi juba sama pĂ€eva hommikuks. NO99 PĂ”huteater pĂŒsib viis kuud, seejĂ€rel ta lammutatakse. Rohkem informatsiooni http://www.pohuteater.no99.ee/. NO99 PĂ”huteater on pĂ”hust rajatud installatsioon, mis pĂ”hineb Ene-Liis Semperi ideel, PĂ”huteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

Viie kuu jooksul ĂŒles astuvate teatritruppide ja kunstnike seas on Teater NO99, Nature Theatre of Oklahoma, Gob Squad, SheShePop, Rosa Guerrero, Jarek Kasar ja Uku Uusberg, Samuel Finzi, Juhan Ulfsak ja Anni Ojanen, Ray Lee, Ene-Liis Semper, Tartu Uus Teater, Sebastian NĂŒbling, Kristian Smeds, Eva Klemets ja Anne TĂŒrnpu ning paljud teised. Kogu programmiga saab tutvuda aadressil http://www.pohuteater.no99.ee/.  

NO99 PĂ”huteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf LĂ”oke. NO99 PĂ”huteater on ĂŒks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tĂ€htsĂŒndmusi ning sealt on vĂ”imalik saada informatsiooni ka teiste kultuuripealinna sĂŒndmuste kohta. Koos lĂ€heduses asuvate Katla ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumiga, kuid ka mitmete teiste institutsioonide ja ĂŒritustega moodustub ĂŒhine mĂ”tteline ruum, mille keskmes on kaasaegse ning rahvusvahelise kultuuri tutvustamine.

Kultuuripealinn 2011

 

EMT ja Vanemuise teatri koostöö pikeneb kĂŒmne aastani

28. aprillil, EMT 20. sĂŒnnipĂ€eval, allkirjastasid EMT ja Teater Vanemuine lepingu koostöö jĂ€tkamise kohta jĂ€rgmiseks kolmeks aastaks, millega pikeneb EMT ja Vanemuise koostöö kĂŒmne aastani. Toetusleping allkirjastati innovaatiliselt Mobiil-ID vahendusel. „KĂŒmme aastat jĂ€tkuv koostöö on Eesti Ă€ri- ja kultuurimaastikul ÀÀrmiselt mĂ€rkimisvÀÀrne number ja mul on vĂ€ga hea meel, et sellise ĂŒmmarguse tĂ€htpĂ€evani viiv leping allkirjastati just EMT asutamise 20. aastapĂ€eval,“ ĂŒtles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm. „Koostöö Vanemuisega on meil vĂ”imaldanud pakkuda oma klientidele sĂ€ravaid teatrielamusi, soodsamaid piletioste ja isegi eksklusiivseid piletite eelisostuĂ”igusi menukamatele lavastustele – nii et pikaajalisest koostööst on kindlasti vĂ”itnud ka vĂ€ga paljud kliendid.“

„Meie senise koostöö jooksul on toimunud 3326 etendust-kontserti, millest on lĂ€bi teatrikĂŒlastuste osa saanud esmapilgul lausa uskumatuna tunduv 1 269 678 kĂŒlastajat. Julgen vĂ€ita, et need numbrid ei ole vĂ”rreldavad ĂŒhegi teise EMT poolt toetatava partneriga reaalselt toimunud piletiga kultuuriĂŒrituste valdkonnas,“ ĂŒtles Vanemuise teatrijuht Paavo NĂ”gene. „Vanemuise teater hindab pikaajalisi partnereid ja oleme EMT-le tĂ€nulikud pikaajalise toetuse eest. EMT on hea nĂ€ide ettevĂ”ttest, kes peab oluliseks toetada kultuuri ning seda sĂ”ltumata ajast, kas majanduses on halvemad vĂ”i paremad ajad. EMT on missioonitundega ettevĂ”te ning sama pĂ”himĂ”tet jĂ€rgib ka Vanemuise teater – pakkuda vĂ”imalikult mitmekesist teatrit, sĂ”ltumata ajast ja olust.“

1991. aasta 28. aprillil loodud EMT on Eesti juhtiv mobiilsideoperaator ja innovatsiooniliider, kes hoiab juhtpositsiooni nii Ă€ri- kui eraklientide turul. Ühiskondlikult vastutustundliku ettevĂ”ttena on EMT kĂ”igi aastate jooksul panustanud kultuuri, spordi ja hariduse toetamisse ning Eesti inimsĂ”braliku infoĂŒhiskonna edendamisse.

1870. aastal sĂŒndinud ning kogu Eesti teatriloole aluse pannud Vanemuine on sĂ”na-, muusika- ja balletiteater. Vanemuise teatri kolm tĂ€iesti erinevat maja – Suur maja, VĂ€ike maja ja Sadamateater pakuvad vĂ”imalusi kĂ”ige erinevamas mahus, stiilis ja vajadustega lavastuste vĂ€ljatoomiseks. Vanemuine annab etendusi lisaks Tartule ka mujal Eestis ning aktiivselt ka Nokia Kontserdimajas Tallinnas.

 

Eesti III foorumteatrite festival "KOOSTEE"

28.-30. aprillil korraldavad Lille Maja, VAT Teater ja Lastekaitse Liit Tartus Eesti III foorumteatrite festivali "KOOSTEE". Festival on mĂ”eldud inimestele, kes kasutavad vĂ”i tahavad kasutada foorumteatrit töös noortega ning soovivad oma teadmisi-oskusi selles vallas tĂ€iendada ja toetada meetodi arengut Eestis. Foorumteatrite festivalil saab tutvuda foorumteatri pĂ”himĂ”tete ja rakendusvĂ”imalustega, lihvida ja tĂ€iustada etenduse lĂ€biviimise oskusi ning mĂ”elda foorumteatri tuleviku ĂŒle Eestis.

Festival koosneb kolmest osast: foorumetendustest, etenduse juhtide ehk jokkerite mĂ”ttekojast ning Ă”pitubadest. Neli eesti foorumtruppi (VAT Teatri foorumgrupp, Tartu noortekeskuste foorumteatri trupp, MTÜ PAL ja Lastekaitse Liidu foorumgrupp) viivad lĂ€bi foorumetendused Tartu kooliĂ”pilastele. Foorumteatri puhul on tegelikult sotsiaalpedagoogilise meetodiga, mis on eriti tĂ€nuvÀÀrt meetod kooliĂ”pilaste jaoks, pakkudes neile vĂ”imaluse avada muret tekitavaid teemasid lĂ€bi teatri. SeetĂ”ttu said kĂ”ik osalevad Tartu Ă”pilased vĂ”imaluse vastata kirjandi kujul kahele kĂŒsimusele: 1. Kas ja mis peaks muutuma Sinu koolis? 2. Mis on Sinu klassikaaslaste mured? Vastuste pĂ”hjal tegid 4 gruppi foorumteatri lood Ă”pilastele.

Foorumetenduse juhtide ehk jokkerite mĂ”ttekojas otsitakse Piret Soosaare eestvedamisel vĂ”imalusi, kuidas tĂ”hustada eesti foorumgruppide koostööd, laiendada foorumteatri ampluaad Eestis ja teadvustada avalikkusele foorumteatri rakendamise vĂ”imalusi. Õpitube, mille tulemusena valmib viimaseks pĂ€evaks kaks foorumetendust, juhendavad Iwan Brioc Walesist ja Carl Mikael Renlund Soomest.

Iwan Brioc on rakendusteatri konsultant Walesist. Ta on Ă”ppinud filmindust, humanitaarteadusi, draamateraapiat ning kunsti. Praegu töötab ta Cynefini teatri kunstilise juhina. Brioc, keda peetakse ĂŒheks kogenumaks rĂ”hutute teatri (Theatre of the Oppressed) sĂŒsteemi praktiseerijaks maailmas, on juhendanud töötubasid ĂŒle kahekĂŒmne aasta. Brioc on vĂ€lja toonud ĂŒle veerandsaja lavastuse, kasutades neis enda loodud labĂŒrintteatri metoodikat, mille eest anti talle 2006. aastal Creative Wales Award.

Carl Mikael Renlund on nĂ€itleja ja teatriĂ”petaja Soomest. Renlund on Ă”ppinud nĂ€itlemist, kunsti, massikommunikatsiooni, pedagoogikat ja tervendamiskunste. Ta on olnud ĂŒle kĂŒmne aasta nĂ€itleja Soomes, samuti töötanud erinevate kogukondadega Aafrikas, tutvustanud Aafrika kultuuri Soomes ning olnud ka Ă”ppejĂ”ud Soome kĂ”rgemates Ă”ppeasutustes. Renlund on Ă”petanud eesti foorumteatri tegijaid 1999. aastast alates.

Foorumteater on osalusteatri vorm, mis vĂ”imaldab kogukonnal arutleda oluliste probleemide ĂŒle ja otsida neile lahendusi draamavahendeid kasutades. Foorumteater innustab ja aktiveerib kodanikke vĂ”tma vastutust oma elu ja oma elutingimuste eest ja pakub Ă”pilastele vĂ”imaluse uurida, mida nad ise saavad teha, et oma elu paremaks muuta? Foorumteatri looja brasiillane Augusto Boal on öelnud, et foorumteater on proov vĂ”i ettevalmistus pĂ€riseluks. Selle kĂ€igus saab otsida ja turvaliselt lĂ€bi proovida erinevaid lahendusi pĂ€riselu probleemidele. Eestis on meetod tuntud ka sotsiaalteatri nime all ning seda on rakendatud nĂ€iteks koolivĂ€givalla vastu vĂ”itlemisel.

Foorumteatri etenduses saavad vaatajad ise osaleda ning otsustada ja mÀÀrata loo kulgu ning lĂ”ppu. Mingit kindlat probleemi kĂ€sitlev halvasti lĂ”ppev lĂŒhilugu mĂ€ngitakse vaatajatele ette mitmeid kordi ning etenduse juht - jokker - arutab publikuga, kuidas ja mida muuta, et lugu lĂ”ppeks peategelase jaoks paremini. Vaatajatel on vĂ”imalus tulla ise lavale ja proovida enda pakutud lahendus nĂ€itlejana jĂ€rele. Foorumteatri rakendamine kogukonna töös on andnud hĂ€id tulemusi ĂŒle kogu maailma.

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Briti NĂ”ukogu, Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ ja SA Domus Dorpatensis. Festivali partnerkoolid on Tartu Forseliuse GĂŒmnaasium, Tartu Katoliku Kool, Tartu Kesklinna Kool ja Tartu Erakool.

 

PolygonTeater kutsub kinoteatrisse KUMU kunstimuuseumisse

Vapustav komöödia sĂ”na otseses mĂ”ttes, Peeter Jakobi, Argo Aadli, Kadri Adamson, Elisabet Tamm, Janek Joost, Anti Kobin ja Mihkel Kabel- suured nĂ€itlejad suurel ekraanil. Eksklusiivselt teater kinoteatris- Minoru Betsuyaku "Krahv Dracula sĂŒgis". Esietendus: 13. mai 2011 KUMU kinoteater / jĂ€rgmine etendus: 6. juuni 2011 KUMU kinoteater / viimane etendus: 9. juuni 2011 KUMU kinoteater.

Identiteedi kaotamine on minu aja vĂ”tmesĂ”na. Kui kaarjas on meie selg ajas, kus traditsioonid ĂŒle parda heidetakse? Kelle ĂŒle me ketis olles tegelikult naerame? Elu pideva muutumisega kooskĂ”las elades oleme harmoonias loodusega- aga kui sĂŒgavale me painduma peame? Nimekas kaasaegne jaapani absurdist Minoru Betsuyaku kĂ€sitleb meie valmidust jÀÀda oma pĂ”himĂ”tetele truuks - vĂ”i siis mitte jÀÀda. Ja see ei ole raskemeelne elukĂŒsimus! Lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi, liikumine Dmitri Harchenko, muusika ja pilt Peeter Rebane.

KuivĂ”rd kinoekraan on palju suurem lavast, kandub ĂŒsna selgelt osa liikumisi ja kujundusi ka visuaaliasse. Lavastus otsib selles identiteedimÀÀramise-kaotamise loos vĂ”imalikku sĂŒmbioosi kui ellujÀÀmisvĂ”imalust. See mĂ”tteline lĂ€htekoht kandub ĂŒle ka formaatidesse: dialoogidraama, koreograafia, muusika, saal, ekraan jms. NĂ€itlejate eksistents nĂ€itlejana reaalsuses saalis ja virtuaalsena ekraanil.

 

Hukkus nÀitleja Andrei Zubkov

25. aprilli Ă”htul kella 21.15 ajal juhtus Tallinnas Vabaduse vĂ€ljakul Vene teatri juures traagiline Ă”nnetus, kui katuselt kukkus alla noorem meesterahvas ning hukkus. Juhtunu asjaolud on veel ebaselged, kuid teada on, et hukkunu oli Vene Teatri mittekoosseisuline nĂ€itleja Andrei Zubkov, kes mĂ€ngis sellistes Vene Teatri lavastustes nagu „Mets“, „VĂ”imalused“, „Cippolino ja tema sĂ”prade seiklused“.

Õhtuleht

 

Vanemuine tÀhistab rahvusvahelist tantsupÀeva galaga ja lÀheb tÀnavale tantsima

28. aprillil algusega kl 19 toimub Vanemuise suures majas rahvusvahelisele tantsupĂ€evale pĂŒhendatud gala, mis tutvustab erinevate koreograafide loomingut. Galal nĂ€eb Ruslan Stepanovi, Silas Stubbsi, Mare Tomminga, Marina Kesleri, Tiina Olleski ja Rene NĂ”mmiku, Jaan Ulsti, Fabrice GibertÂŽi ning David Sonnenblucki loomingut. Tantsivad Vanemuise balletitrupp, Fine 5 ja Eesti Rahvusballeti solistid.

Ilusa ilma korral tantsitakse alates kl 18-st ka Vanemuise suure maja ees. Sellega jĂ€rgib Vanemuise teater CID UNESCO ĂŒleskutset tuua tants rahvusvahelisel tantsupĂ€eval tĂ€navatele. Vanemuise suure maja ees Tubina kuju juures, kaldteel, mĂŒĂŒridel ja muruplatsidel astuvad ĂŒles Vanemuise Tantsu- ja Balletikool, JJ Street dance, Tarbatu, Just tantsukool, Duende kĂ”hutantsijad ja flamenco trupp. Korraga tantsib Vanemuise suure maja ees ligi 200 inimest.

 

Kutse „VabrikutĂŒdrukute“ lugemisproovi

Rakvere Ă”mblusvabrikus „Henrietta“ toimub 14. mail kell 15.00 suvel Kukruse PolaarmĂ”isas esietenduva nĂ€idendi „VabrikutĂŒdrukud“ esimene lugemisproov, kuhu on oodatud kĂ”ik huvilised.   Iiri nĂ€itekirjaniku Frank McGuinnessi „VabrikutĂŒrdrukud“ on lugu viiest Ă”mblejannast, kes peatsest koondamisest teada saades otsustavad kordki elus enda eest seista ning vallutavad vabriku juhi kabineti.

Lavastaja Eili Neuhausi sĂ”nul on tegu ÀÀrmiselt köitvalt kirjutatud realistliku looga: „McGuinness kirjutas „VabrikutĂŒdrukud“ juba 1982. aastal, kuid tegu on ÀÀrmiselt kaasaegse looga, otsekui meie praeguse elu koopiaga. See lugu on ĂŒhtaegu naljakas ja kurb ning mis peamine – suurt elujĂ”udu kiirgav.“  

„VabrikutĂŒdrukuid“ mĂ€ngitakse Kukruse mĂ”isa tootmishoones 15. -24. juulini, lavastuses teevad kaasa Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Natali Lohk, Terje Pennie, Marin MĂ€gi ja Hannes Prikk. Lavastuse kunstnik on Reili Evart.   14. mail toimuvat esimest lugemisproovi on oodatud kuulama kĂ”ik huvilised. Lisaks lugemisproovile toimub Ă”mblusvabrikus ka nĂ€itlejannade lĂŒhike instrueerimine eelseisvaks uueks ametiks, kohal on Kukruse mĂ”isa esindajad,lavastaja ja lavastusmeeskond.

 

Ugalas esietendub Martin Alguse "Postmodernsed leibkonnad"

30. aprillil kell 19 toimub Ugala teatri vÀikeses saalis Martin Alguse "Postmodernsed leibkonnad" esietendus. Martin Alguse nÀidend vÔitis esikoha Eesti Teatriagentuuri 2009. aasta nÀidendivÔistlusel. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin, kelle jaoks on see juba kolmas sel hooajal lavale jÔudev lavastus, septembris tÔi Taago Tubin lavale "Maakad" ja detsembris lastelavastuse "Isa talveuni". Lavastusele "Postmodernsed leibkonnad" tegi kunstnikutöö kunstnik, animaator ja muusik Kaspar Jancis.

"Postmodernsed leibkonnad" jutustab loo igatsusest olla armastatud, olla Ă”nnelik, luua Kodu. PĂ”hiteemaks on kaasaegsed ÀÀrmuslikud peresuhted kĂ”rvutatuna vana hea Ă”htumaise kristliku peremudeliga (ema, isa, lapsed, kodu jne), mis tĂ€napĂ€eval enam paljuski ei kehti. Mitmeplaaniline nĂ€idend tabab moodsale ajale iseloomulikku, luues omamoodi segu kĂ”ikvĂ”imalikest uue aja nĂ€htustest ja kliĆĄeedest, kehtivatest normidest ja tabudest. On tĂ”sist dramaatikat, ĂŒllatavalt koomilisi vaatenurki, aga ka nukrat poeesiat ja absurdi. Üks postmodernse massiĂŒhiskonna omadusi on olnud pĂ”himĂ”tete puudumine ja see, et uut luuakse vana lĂ”hkudes. Selle tegevuse kĂ€igus on muutunud ka peremudelid ning nende mÀÀratlemine. Ei ole enam tĂ€htis mitte perekond, vaid leibkond, kes koos toimetab.

"Me peame kÔige selle keskel hoidma oma vÀikse pere nii ideaalilÀhedasena kui vÔimalik. Nii traditsioonilisena kui vÔimalik." (Ngabe, "Postmodernsed leibkonnad")

NB! Lavastusel on vanusepiirang- Ugala teater ei soovita seda lavastust alla 14 -aastastele.

 

Teater laulab KĂ€smus: „Tolmust puhtaks“

Teater ja muusika on saanud lĂ€bi aastate hĂ€sti lĂ€bi. Aeg-ajalt vĂ”ib nĂ€ha muusikuid nĂ€itleja ja nĂ€itlejad muusiku rollis. Kindlasti mĂ€letavad meist paljud selliseid suurprojekte nagu "Eesti teatri laulud" ja "Laul Maarja kĂŒlale" ning nendes aset leidnud vĂ”rratuid esitusi MĂ€rt Avandi, Evelin Pangi, Andero Ermeli jt poolt. Sellel suvel toimub suur nĂ€itlejate ja muusikute ĂŒhisprojekt 06. juunil KĂ€smu rannakĂŒlas. Lavale astuvad Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri nĂ€itlejad Marta Laan, Sandra Uusberg, MĂ€rt Avandi ja Andero Ermel, kes tĂ”lgendavad uues ja isikupĂ€rases vĂ”tmes Arne Oidi, Uno Naissoo, Kustas Kikerpuu, Raimond LĂ€tte jt möödunud sajandi teise poole eesti heliloojate kullafondi kuuluvaid lugusid: nii kĂ”igile teada ja tuntuid kui ka Eesti Raadio fonoteegist leitud unustatuid pĂ€rleid. Saatemuusikat teeb noorteorkester ReaalmaĆŸoor.

Teater laulab: "Tolmust puhtaks"

 

Tallinn Treff Festival tÀhistab oma viiendat juubelit kireva programmiga

Tallinn Treff Festival kutsub 28. maist 1. juunini osa saama Eesti suurimast etenduskunstide festivalist. Oma viiendat juubelit tĂ€histav festival on kultuuripealinna aastal kutsunud kĂŒlla ĂŒle 700 esineja 18 riigist, kes annavad viie festivalipĂ€eva jooksul kokku 150 etendust. Kogu festivali tegevust hoiab koos Eesti Nuku- ja Noorsooteater. Tallinna vanalinna tĂ€navatel ja teatrisaalides saab nĂ€ha maailma visuaal- ja nukuteatrite tipplavastusi. VĂ€rsket lĂ€henemist ja uusi tuuli pakuvad etenduskunstide tudengid Eestist ning mujalt maailmast. Saab kuulata teatriteemalisi loenguid ja osaleda töötubades. Vanalinna intiimsetes siseĂ”uedes toimuvad nukuetendused lastele ning Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis linastub Euroopa parimate animafilmide programm. Kella 12–16ni Laia tĂ€nava kvartalis laiuvast festivalimelust ja vabaĂ”huetendustest saavad kĂ”ik huvilised osa tasuta.

Vanalinna vaateakendel avatakse festivali raames nĂ€itus „1000 nukku“ ja toimub ĂŒlelinnaline Penosili vahuskulptuuride nĂ€itus, mis koosneb kaheksa kultuuritegelase ĂŒlisuurest kujust. Noorte teatritudengite osalusel ning legendaarse kunstniku Joan MirĂł kauaaegse sĂ”bra ja kolleegi Joan Baixase juhendamisel etendub Vabaduse vĂ€ljakul performance „Maailmakaart – naerata“, mille tulemusel valmiv mastaapne maal tĂ”mmatakse etenduse finaaliks ĂŒles Tallinna Kunstihoone fassaadile.

Teatrimaailma suurnimedest osalevad Tallinn Treff Festivalil Duda Paiva Company „Bastard“ (Holland), Compagnie Sans Soucis „Hamlet/Machine” (Prantsusmaa), Editta Braun Company „Luvos, vol. 2“ (Austria), Compagnie Une de Plus „Trois” (Prantsusmaa), Peterburi Suur Nukuteater „Meie“ (Venemaa), Quanzhou Marionetitrupp „Iidsed kunstid, uued rajad“ (Hiina).

25.–27. maini toimub Tallinn Treff Festivali eriprogramm Viljandis, mis saab teoks koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ugala teatri ja nukuteatri festivaliga Teater Kohvris. Viljandi Trefi raames esinevad etenduskunstide tudengid nii teatrisaalides kui tĂ€naval, toimuvad Ă”pitoad ja seminarid. Viljandi Treff tipneb 26. mail kell 20 Ugala saalis etenduva Odin Teatri (Taani) lavastusega „Juudit“, mille on lavale toonud maailmakuulus lavastaja ja teatriteoreetik Eugenio Barba. Tallinn Treff Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Festivali programm

 

TOP! OFF! POT festivali teine nÀdal

POT Festivali esimene nĂ€dal oli tĂ”eline avapauk suurele teatripeole – kolm esietendust, peaaegu kĂ”ik tĂ€issaalid ning rahulolev ja kirgastunud-ergastunud teatripublik. Aga tĂ”elise hoo saab festival sisse just teisel nĂ€dalal, mil meieni jĂ”uavad kĂŒlalised kaugelt-kaugelt Hiinamaalt, Jaapanist, Itaaliast ja Norrast ning eesti teater jĂ€tkab tĂ€ie rauaga.

EsmaspĂ€eval ja teisipĂ€eval katsetatakse publiku ja lava vahelist silda ĂŒletada kĂ”ne-, keele- ja sĂ”nadeĂŒleselt – ungari-hollandi lavastaja Edit KĂĄldori lavastuses „C’est du chinois“ rÀÀgitakse ainult mandariini keeles, kuid mĂ”istetamatuks ei jÀÀ midagi. Performed in mandarin, language no problem! TeisipĂ€eval on POT Festivali menĂŒĂŒs taas ĂŒks esmaklassiline esietendus. Teet Kase tantsulavastuses pĂŒĂŒavad esitajad KĂŒlli Roosna, Harriet Toompere/Kristo Viiding ja Kiwa uurida huumori abil, mis juhtub, kui inimesel on “isapuue”. TeisipĂ€eval saab nĂ€ha ka taas ĂŒht kildu Von Krahli Teatri ja Kristian Smedsi projektist „Karamazov workshop“. Dostojevski romaani ainetel rokivad noored Viljandi teatritudengid.

KolmapĂ€eval on aga Von Krahli Teatri baaris ÀÀrmiselt romantiline Ă”hkkond – Prantsuse Muusika Ööl astuvad live-esinejatest ĂŒles prantsuse lauljatar Anything MARIA ja eesti improvisaator-elektronmuusik Taavi KerikmĂ€e. Plaate mĂ€ngivad aga teiste seas ka nĂ€iteks Gert Raudsep, Tarmo Tagamets, Uku Uusberg ja Erni Kask.

NeljapĂ€eval ja reedel nĂ€eb Sandra Z-i monomuusikali „Autistid/Artistid“. Keda Sandra Z varem on ĆĄokeerinud, ei pea nĂŒĂŒd muretsema – „neljas sein“ on taas pĂŒsti. Intellektuaalset mĂ”tteteatrit pakub norrakas Amund Sveen, kes uurib loeng-etendusega „The Norwegian Way – an introduction to the Oil for ART-program“ nafta ja kunsti vahelisi seoseid. Hoopis kehalist kogemust pakub aga itaallasest multiartist Giovanni Magnarelli, kes performance-etenduses “Homo Homini Lupus” otsib kordumatut, mÀÀramatut, vormita teatrit.

Reedel nĂ€eb Von Krahli Teatris, kuidas selle juht ja lavastaja Peeter Jalakas mĂ€ngib ĂŒksi Ă€ra algselt kogu trupile mĂ”eldud lavastuse „VĂ”luflööt“. Abilisteks vaid Von Krahli Teatri legendaarsed tehnikud, paar muusikut ja nĂ€itlejatar Riina Maidre. Eesti teatritest astuvad veel rambivalgusesse Rakvere Teater („ToatĂŒdrukud“), Cabaret Rhizome („Avatar“ Ja „Avangardist“) ja Tartu Uus Teater („Identiteet“).

PĂŒhapĂ€eval aga annab esimese etenduse jaapani trupp chelfitsch. Viimastel aastatel ĂŒlikiirusel teatrimaailma tippu tĂ”usnud Jaapani dramaturg-lavastaja Toshiki Okada, kes on ka trupi looja, paneb lavastusega „Hot Pepper, Air Conditioner, and the Farewell Speech“ meid imestama tema kummalise teatrikeele ĂŒle.

 

STÜ esietendus, Teet Kask „Isapuue“

Teater NO99 lavale jĂ”uab Teet Kask koos oma vĂ€rske tööga „Isapuue“. Esietendus 26. aprillil kell 19 Teatris NO99, jĂ€rgmised etendused 28. ja 29. aprillil kell 19 Teatris NO99. Etendused toimuvad POT festivali raames. „Isapuue“ uurib, mis juhtub, kui inimesel on isapuue. LĂ€htepunktideks on reaalsed lood ning meditsiinilised uuringud. Üheks oluliseks elemendiks ohjamaks isapuuet on vaimne teekond, mis ei sisalda endas pelgalt tĂ”desid, mida vĂ”ib ja mida mitte, vaid milles on oluline koht huumoril. Rabi David Aaron vĂ€idab, et huumori abil saab inimene minna olukorrast kaugemale ja nĂ€ha enda olukorda kĂ”rgemast perspektiivist.

 

VAT Teater esitab Venemaal lugu Robinsonidest

25. aprillil kell 18.30 esitab VAT Teater Venemaal Velikiy Novgorodis Mali Teatris XI rahvusvahelise teatrifestivali King Festival raames oma noortelavastust "Robinson & Crusoe", kus lĂ€bi seiklusliku ĂŒksikule saarele sattumise loo tulevad kĂ”ne alla tĂ€napĂ€evased teemad. Lavastuse aluseks olev Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio noortele mĂ”eldud teatritekst on saanud algtĂ”uke kĂŒll Daniel Defoe romaanist, kuid teatriloona peidab see endas siiski uut sisu ja ĂŒpris tĂ€napĂ€evast vormi.

Kaks meest kohtuvad piiratud territooriumil kesk vetevĂ€lja. Nad ei mĂ”ista sĂ”nagi teineteise keelt. Nad on vaenlased. Selle loo pĂ”hikĂŒsimus on ĂŒsna pĂ€evakajaline: kuidas aktsepteerida enesest teistsugust, kuidas elada koos vaenlasega ĂŒhe katuse all (lavaloos kĂŒll ĂŒhel katusel)? Mida teha, et viha vĂ”ita ja ellu jÀÀda? Kas alguses viimse veretilgani lahingut pidavatest meestest vĂ”ivad lĂ”puks saada sĂ”brad? Nendele kĂŒsimustele otsivad vastuseid kaks meest - Robinson ja Crusoe.

Lavastaja, VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka ĂŒtleb: „"Robinson & Crusoe" annab hea vĂ”imaluse vĂ”rrelda lavastust ja Daniel Defoe romaani, sest teemad on mĂ”lemas sarnased. Osaliselt on sarnane isegi faabula - kaks meest satuvad ĂŒksikule saarele ja peavad seal hakkama saama. Muidugi on selleks vaja nupukust, aga ka hingejĂ”udu, et ĂŒksinduse, hirmu ja vihavaenuga hakkama saada. On vaja leida lootust ja lĂ”ppude lĂ”puks ĂŒldse mingi pĂ”hjus, miks ellu jÀÀda ja pÀÀseda."

Ehkki tegijad (nĂ€itlejad Ago Soots ja Meelis PĂ”dersoo, lavalise vĂ”itluse seadja Tanel Saar) parasjagu proovile pannud loo sihtgrupiks on vaataja alates keskmisest koolieast, on see puudutav ja sobilik kindlasti ka tĂ€iskasvanutele. Teemad, mida etendus kĂ€tkeb, on ĂŒldinimlikud ja seotud paljuski tolerantsuse ja sĂ”prusega ning hirmudest ĂŒlesaamisega. Velikiy Novgorodi festivali King Festival korraldavad alates 1992. aastast Venemaa Teatriliit, ASSITEJ Keskus ja Novgorodi Laste- ja Noorsooteater Mali. TĂ€navusest, XI rahvusvahelisest King Festivalist, mis toimub 23.-27. aprillini, vĂ”tavad osa teatrid Prantsusmaalt, Itaaliast, Ć veitsist, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Iisraelist, LĂ€tist, Saksamaalt, TĆĄehhist, Eestist ja Venemaalt.

 

MĂ€lestusmedalid „150 aastat TĆĄehhovi sĂŒnnist“

25. aprillil antakse kĂ€tte Vene riigi mĂ€lestusmedalid Anton TĆĄehhovi pĂ€randi tutvustamise eest Tallinna Linnateatri peanĂ€itejuht Elmo NĂŒganenile ja Vene Teatri nĂ€itlejale Sergei TĆĄerkassovile. Vene Teatri lavastus „Kajakas“ pĂ€lvib aga Vene Suursaatkonna aukirja. 2010. aastal tĂ€histati Venemaal 150 aasta möödumist Anton TĆĄehhovi sĂŒnnist. Klassiku pĂ€randi tundmaĂ”ppimisse ja tutvustamisse tĂ€helepanuvÀÀrse panuse andnud inimeste tunnustamiseks loodi mĂ€lestusmedal „150 aastat TĆĄehhovi sĂŒnnist“, mis antakse vĂ€lja vaid ĂŒhel korral. Oleg Tabakov, Adolf Ć apiro, Dmitri KrĂ”mov ja Nikita Mihhalkov on vaid mĂ”ned vene kultuuritegelased, kes on veel medalisaajate hulgas. Õnnitlused ka portaali poolt!

 

EmadepÀeva eripakkumine Ugalas

Alates 25. aprillist kuni mĂ€rgitud etenduste toimumispĂ€evani kehtib Ugala teatri kolmele lavastusele sooduspakkumine "Too ema teatrisse", mis annab vĂ”imaluse osta ĂŒhele etendusele kaks piletit ĂŒhe hinnaga. Osta saab pileteid jĂ€rgmistele etendustele: 11. mai "Maakad", 13. mai "Grace ja Glorie" ning 6. ja 14. mai "Mee hind".

 

Rahvusballeti solistid Houstonis

Eesti Rahvusballeti solistid Marika Muiste ja Anatoli Arhangelski osalevad 21.-23. aprillini USA-s Houstonis toimuval balletifestivalil Dance Salad Festival, kus nad esitavad Oksana Titova ja Taavet Janseni koreograafilise teose "Lahus" Arvo PĂ€rdi muusikale. 19 aastat tagasi BrĂŒsselist alguse saanud festivalil osalevad seekord Ballet National de Marseille Prantsusmaalt, Beijing Dance/LDTX Hiinast, Royal Ballet of Flanders Belgiast jpt ning tantsijad Kanadast, USA-st, Inglismaalt jm, teiste seas ka Euroopa kriitikute poolt "sajandi tantsijaks" nimetatud Vladimir Malahhov.

Marika Muistet on mais ja juunis Estonia laval vĂ”imalik nĂ€ha "Luikede jĂ€rves" (13.05), "Coppelias" (15.05), "Manonis" (21.05, 11.06) ja "Kolmes musketĂ€ris" (09.06). Anatoli Arhangelski astub ĂŒles etendustes "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (04.05, 05.06), "Manon" (10.05, 21.05, 27.05, 11.06), "Luikede jĂ€rv" (13.05) ja "Kolm musketĂ€ri" (19.05, 09.06).

 

„Ihade osakond“ Von Krahli teatris

23. aprillil esietendub Von Krahli teatri proovisaalis Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi kuuluva rahvusvahelise etenduskunstide festivali POT raames Mart Kolditsa, Von Krahli teatri ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengite koostöö nimega „Ihade osakond“.

MOTO: “Meie jaoks pole probleem selles, kas meie ihasid rahuldatakse vĂ”i mitte; probleem on selles, kas ma teame, mida me ihaldame? Inimihade osas pole midagi spontaanset, midagi loomulikku. Meie ihad on kunstlikud: meid tuleb Ă”petada ihaldama. — Kino on lĂ”ppeks perversne kunst: see ei anna meile seda, mida me ihaldame: ta ĂŒtleb meile, kuidas me peame ihaldama. Slavoj ĆœiĆŸek “Perverdi teejuht kino juurde”.

Ihade osakond on 8-liikmeline meeskond, mille koosseisu kuuluvad Von Krahli teatri lavastaja Mart Koldits ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna ĂŒliĂ”pilased Sander PĂ”ldsaar, Eve Ormisson, Henry Griin, Kristel MaamĂ€gi, Ele Krusell, Kristi Soe, Caroline Stauch.

Ihade osakond on teatri ja live-filmi projekt, mille eesmĂ€rgiks on uurida ja nĂ€htavale tuua vahendeid, mille abil televisioonis ja kinos vaatajates ihasid tekitatakse. Loominguline ning leidlik meeskond kasutab veebikaameraid ning live-montaaĆŸi, miniatuurset dioodide valgusparki, makette, helitehnikat, mikrofone, nukke, ajakirja vĂ€ljalĂ”ikeid, mini-projektsiooni jpm., et vĂ€lja meelitada ĂŒks lugu. Sest kui lugu ei ole, siis kus ta on? Kas iha ise pole lugu? Kui pikaks see lugu venib, seda ei tea keegi. Ihade osakonna etendused toimuvad Von Krahli teatris aprilli ja maikuu jooksul. Samuti lĂ€heb Ihade osakond juunis esindama eesti tudengeid rahvusvahelisele teatrikunstnike festivalile Prague Quadrennial 2011, kus tegijate suurimaks ihaks on see pikalt kinni panna.

Esietendus POT Festivali raames 23. aprillil algusega kell 19 Von Krahli teatri proovisaalis Etendused POT Festivalil 24. ja 27. aprillil ning 4. ja 7. mail algusega kell 19 Von Krahli teatri proovisaalis.

 

Vanemuise suvelavastuse „Ebahaige“ sooduskampaania

Kuni 1. maini kestab Vanemuise suvelavastuse „Ebahaige“ sooduskampaania. PÀÀsmed hinnaga 11-14 eurot on mĂŒĂŒgil Vanemuise teatri kassades, Piletilevis ja Piletimaailmas.

Maailma suurima komöödiameistri Moliere’i ĂŒks tuntumaid teoseid jĂ”udis publiku ette 1673. aastal Palais-RoyalÂŽis. Peategelane, hĂ€rra Argan, on vĂ”tnud pĂ€he, et ta pĂ”eb korraga kĂ”iki maailma tĂ”besid ning suudab elada vaid mikstuuride, salvide ja tervendavate loputiste toel. Tema ĂŒmber keerleb terve galerii kodakondseid, kes ĂŒritavad hĂ€rra Argani veidrast foobiast kasu lĂ”igata. MĂ”istagi saabuvad „haiget” ravima mitu meedikut, kes olidki Moliere’ile selle komöödia puhul pilkeobjektiks. Kuna hĂ€rra Arganil on juhtumisi kaks meheleminekueas tĂŒtart, ei puudu sellest loost ka romantilised tundetoonid.

„Ebahaige“ lavastab Ago-Endrik Kerge, kunstnik on Liina Pihlak ja muusikalise kujunduse autor Viive Ernesaks, tantsude repetiitor Rufina Noor. Nimiosas astub lavale Aivar Tommingas, teistes osades mĂ€ngivad Kais Adlas, Liisa Pulk, Pirjo PĂŒvi, Kati Ong, Robert Annus, Raivo Adlas, Ao Peep, Markus Luik, Martin KĂ”iv ja TĂ”nu Kattai. Suvelavastus „Ebahaige” etendub Tartu Laulupeomuuseumi pargis. Ajavahemikus 29. juunist kuni 10. juulini antakse kokku kĂŒmme etendust, neist kaks on pĂ€evased etendused algusega kl 15.

 

Panic! Off! Theatre! –algas POT festival

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on ĂŒks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tĂ€htsĂŒndmusi. POT Festival pĂŒhendub kunstnikele, kes on valmis nĂ€itama uut, ja vaatajaile, kes on valmis seda uut nĂ€gema. Teater, muusika, tants, film ja nende kĂ”ikvĂ”imalikud kombinatsioonid kĂ€esoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tĂ”eliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kĂ”ige vĂ€rskematel pulsilöökidel. POT Festival vĂ€ltab pea kolm nĂ€dalat, hĂ”lmab 12 mĂ€ngukohta ĂŒle Tallinna, vÔÔrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino SĂ”prusega ka filmiprogramm.

PĂ€rast ettearvamatuid ja jahmatavaid elamusi saab teatripeol lÔÔgastuda koos muusikaga, mille on valinud nutikad ja paljukuulanud kĂ”rvad. Klubiprogrammi kuulub nĂ€iteks ka romantiline Prantsuse Muusika Öö, koostöös loomingulise ĂŒhendusega nu.unioon. Laule ja stseene, tundeid ja meeleolusid Dostojevski romaani ainetel esitavad Viljandi Kultuuriakadeemia 8. lennu nĂ€itlejatudengid Kristian Smedsi ja Von Krahli ĂŒhisprojektis „Karamazov workshop“.

POT festival on kohtumispaigaks erinevatele kunstnikele ĂŒle Euroopa: Festival Lab workshop koolitab tulevasi Euroopa festivalide juhte ning programmi TEMPS DÂŽIMAGES raames toimub ka kohtumisĂ”htu PowWow, mis on mĂ”eldud kujutava kunsti ja kino proffidele, arendamaks mĂ”ttevahetust ja loomaks kontakte. Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ĂŒhendavad jĂ”ud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nĂ€dala jooksul oma erinevaid ettevĂ”tmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo „Hard To Be A God“ (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada „Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech“ (Jaapan), Edit Kaldor „C’est du chinois“ (Holland), Amund Sveen "The Norwegian Way" (Norra), Superamas "Youdream“ (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn „Cry Me a River“ (Austria), Giovanni Magnarelli "Homo Homini Lupus" (Itaalia). Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer VĂ€rk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt. POT Festivali avasĂŒndmuseks on tĂ€navatantsulavastuse „Camouflage“ esietendus Kanuti Gildi SAALis 20. aprillil kell 19:00.

 

Vanemuises esietendub senilavastamata Mati Undi nÀidend

20. aprillil esietendub Sadamateatris Robert Annuse lavastatud ReMATIx „ViimnepĂ€ev“. Uuslavastuse tekstimaterjal pĂ”hineb Mati Undi 1970-ndatel valminud teatritekstidel „Peaproov”, ”SaunakuuldemĂ€ng” ja „ViimnepĂ€ev”. Kui „Peaproovi” on lavastatud toonases Noorsooteatris, aga ka Ungaris ja Leedus ning „SaunakuuldemĂ€ngu” Eesti Raadios, siis 1972. aastal kirjutatud Undi noorpĂ”lvenĂ€idendit „ViimnepĂ€ev” pole seni eesti keeles mĂ€ngitud. Teada on vaid ingliskeelne lavastus 1991. aastast, mil seda teksti mĂ€ngiti New Yorgi off-off-Broadwayl paiknevas Arts Club teatris. Maire Jaanuse ning Mardi ValgemĂ€e poolt tehtud nĂ€idendi ingliskeelne tĂ”lge ilmus ka 1977. aastal mainekas ajakirjas Modern International Drama. Vanemuise arhiivis leidub andmeid, et nĂ€idend oli plaanitud valmimisjĂ€rgselt esietenduma ka Tartus, ometi ei saanud see tookord teoks.

Lavastaja Robert Annus on Eesti modernistliku draama kaanonisse kuuluva „ViimsepĂ€eva” sisu kirjeldanud jĂ€rgmiselt: „TĂ€histatakse Antoni 60. juubelit ning tema viimast pĂ€eva tööl. SĂŒĂŒakse salatit, kuulatakse raadiot ning pĂŒĂŒtakse tuju ĂŒleval hoida. Ootamatult saabub ukse taha gestaapo ning sĂŒnnipĂ€evalistel/viimsepĂ€evalistel tekib hirm oma elude pĂ€rast. Kartmatu ja noor ĂŒliĂ”pilane Ingo pÀÀstab olukorra, vĂ”tab ohvitserilt revolvri ning tulistab teda neli korda selga.”

NĂ€idend „ViimnepĂ€ev” on pĂŒhendatud Kaarin Raidile. Lavastaja Robert Annuse kĂ€e all mĂ€ngivad Maarja Mitt, Katrin PĂ€rn, Karol Kuntsel, Markus Luik, Tanel Jonas, Raivo Adlas ja Martin KĂ”iv, kunstnik on Kaie Kal.

 

29. ja 30. aprill - kaks balletigalat Kaie KÔrbi osalusel

29. aprillil toob Eesti Rahvusballett rahvusvahelise tantsupĂ€eva puhul lavale suurejoonelise tantsuprogrammi. Programmi kuulub ka soome koreograafi Jorma Uotineni tantsunumber "The Blue Ballerina", mida esmakordselt Estonia laval esitab Kaie KĂ”rb. Lisaks Eesti Rahvusballeti solistidele esinevad tantsutĂ€hed maailma tuntumatest teatritest: Stuttgarti Balletist, OpĂ©ra National de Paris'st, Suurest Teatrist (Moskva) ja LĂ€ti Rahvusooperist. Rahvusvahelise tantsupĂ€eva galal antakse pidulikult ĂŒle ka jĂ€rjekordne ERGO tantsupreemia ĂŒhele nais- ja ĂŒhele meestantsijale. 30. aprilli balletigalaga tĂ€histab Estonia kauaaegne priimabaleriin Kaie KĂ”rb oma viiekĂŒmnendat juubelit, astudes ĂŒles kolme sĂ€rava tantsunumbriga: Jorma Uotineni "The Blue Ballerina", pas de deux Fokini "Ć eherezadest" ja "Surev Luik" TĆĄaikovski balletist "Luikede jĂ€rv". Kaie KĂ”rbi partner on LĂ€ti Rahvusooperi solist Sergei NeikĆĄin.

 

Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikoolis esietendub „Ninasarvik“

Sel kevadel on VHK Teatrikooli lĂ”putööks EugĂšne Ionesco absurdinĂ€idend "Ninasarvik" (RhinocĂ©ros). Lavastaja Marius Peterson, kostĂŒĂŒmikunstnik Laura PĂ€hlapuu. Osades: Sylvia Köster, Mari-Ann Loosaar, Lena Barbara Luhse, Ulla Simone Möldre, Elisabeth Peterson, Klaus Eisel, Lauris Grins, Markus Habakukk, Markus Ilves, Lauri Lend. Ainult 12 etendust 10.-28. mai ja 3 etendust juunis: 01., 03. ja 11. juuni.

 

Mats Traadi uus nÀidend "LÀbi klaasi" etendub augustikuus Meleski klaasivabrikus

Augustikuus saab ainulaadses ja rikka kultuurilooga paigas - Meleski klaasivabrikus nautida Mats Traadi kirjutatud vĂ€rsket eesti algupĂ€rast nĂ€itekirjandust. Sel suvel, soojadel augustikuu Ă”htutel, Ă€rkavad vana vabriku lood hiljuti nii Jaan Krossi kui ka Eduard Vilde preemia pĂ€lvinud kirjaniku sule lĂ€bi taas ellu. Uus nĂ€idend „LĂ€bi klaasi", mida lavastab Priit Pedajas, valmis spetsiaalselt Ugala suvelavastuseks. Meleski kĂŒla asub Kolga-Jaani vallas, mĂ”ne kilomeetri kaugusel VĂ”rtsjĂ€rve kauneimast liivarannast. Ugala suvelavastuse tarvis kohandatakse vana klaasivabrik teatrisaaliks, mis toob vana vabriku lood publiku ette just seal, kus nad sĂŒndisid.

1792. aastal asutatud Meleskit tuntakse Eesti pikima ajalooga klaasivabriku asukohana. 19. sajandil oli Meleski klaasivabrik konkurentsitult Baltikumi suurim ja terves Vene impeeriumis oli vaid Rjazani klaasivabrik, mis konkureeris Meleskiga suurima Vene klaasitehase tiitli pĂ€rast. Meleski Klaasivabrik suleti lĂ”plikult 90-ndate alguses ja hoone jĂ€i tĂŒhjaks. Ainult klaasimeister istub mĂ”tlikult ahju kĂ”rval ja vaatab peeglisse. Talle vaatavad vastu mitme pĂ”lvkonna klaasimeistrite silmad ja sĂ€delema löövad nende lood. Kas ta nĂ€eb minevikku lĂ€bi selge klaasi vĂ”i on aeg klaasile jĂ€tnud oma jĂ€ljed? Ta nĂ€eb lugusid, mis on sĂŒndinud Meleski klaasivabrikus hÔÔgunud klaasiahjude paistel nende inimestega, kes on seal elanud ja töötanud. NĂ”nda kui klaasimeister vormib kauniks vaasiks tulikuuma klaasmuna piibu otsas, muudab ajaratas saatusi ja vormib elukĂ€ike. Need lood vajavad rÀÀkimist, sest neid seob usk, lootus ja armastus lĂ€bi erinevate elusaatuste ja klaasi ajaloo. Neid lugusid oskab jutustada vaid klaasimeister, sest tema kunst ja oskused loovad klaasi nii sillerdavalt lĂ€bipaistvaks, et sellest on vĂ”imalik lĂ€bi vaadata nii mineviku kui ka oleviku poole. Aga kas ta nĂ€eb ka tulevikku?

Suvelavastusele teeb kujunduse ĂŒks pĂ”nevamaid Eesti lavastuskunstnikke Liina Unt. Lavastaja Priit Pedajas, osades Ugala teatri nĂ€itlejad. Esietendus 6.augustil Meleskis.

 

TÔnu Oja on Raadioteatri nÀitlejaauhinna laureaat

Raadioteatri nĂ€itlejaauhinna 2010 pĂ€lvis TĂ”nu Oja mehe rolli eest Martin Alguse kuuldemĂ€ngus „Laviin”. TĂ”nu Oja on palju aastaid olnud sĂ”natundlik kuuldemĂ€ngunĂ€itleja, isikupĂ€rane jĂ€rjejutulugeja ning ilmekas raadiohÀÀl eri ĆŸanrites, lastesaadetest naljaminutiteni. ERR Raadioteater annab nĂ€itlejaauhinda vĂ€lja alates 1998. aastast. Auhinna eesmĂ€rk on jÀÀdvustada kuuldemĂ€ngude pikka traditsiooni eesti kultuuris ning vÀÀrtustada nĂ€itlejate tööd raadios. NĂ€itlejaauhind antakse möödunud hooaja parima osatĂ€itmise eest kuuldemĂ€ngus ja/vĂ”i kunstilise sĂ”na meisterliku vahendamise eest raadios. Auhinna saaja kuulutatakse vĂ€lja igal aastal 12. aprillil, eesti kuuldemĂ€nguteatri looja Felix Moori sĂŒnniaastapĂ€eval.

Senised laureaadid: Aarne ÜkskĂŒla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan UuspĂ”ld, Ines Aru, Liina-Riin Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar SaaremĂ€e, Arvo KukumĂ€gi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik. KuuldemĂ€ngu „Laviin” saab taas kuulata 16. aprillil kell 19.05 Vikerraadios ja 24. aprillil kell 9 Raadio 2-s.

 

Kolleegid tunnustasid Ester Pajusood

Eesti NĂ€itlejate Liidu juhatus otsustas anda Ester Pajusoole 2011. aasta auraha. Selle rahaga peetakse meeles tĂ€helepandavaid, teenekaid ja vĂ”luvaid kolleege, keda on kĂŒll Ă€ra nimetatud, kuid kes pole veel sattunud ametlike teatriauhindadega pĂ€rjatute hulka. Kolleegide tunnustusega kaasneb auraha, mille vÀÀrtus oli seekord 640 eurot. Draamateatri Ă”ppestuudio lĂ”petanud kompvekipakkijast sai Eesti Draamateatri nĂ€itleja juba enam kui poole sajandi eest. AastakĂŒmned on lisanud Ester Pajusoole aina sisemist kindlust ning soojust ja vĂ€rve, aga hoidnud ka alles paeluvat haavatavust. Teatritööd on tĂ€iendanud kuuldemĂ€ngud, telelavastused ja multifilmid. Praegu vĂ”ib Ester Pajusood nĂ€ha mĂ€ngimas Andrus KivirĂ€hki „Eesti matuses“ ja veel hiljuti mĂ€ngis ta hiljuti repertuaarist maha lĂ€inud Madis KĂ”ivu „LĂ”putus kohvijoomises“, samuti on tema hÀÀl osaline Samuel Becketti tĂŒkis „Krapi viimane lint. Sammumisi“. Palju Ă”nne kallile Kessule!

 

Algab POT festival

20.aprillist 6. maini toimub Tallinnas etenduskunstide festival POT, mille raames saab nĂ€ha hulgaliselt teatrit. POT on teater, muusika, tants, film, visuaalsed kunstid ja kĂ”ige selle kombinatsioonid – toimub kosmopoliitne linnafestival, mis avab etenduskunstide erinevaid tahke. Baltoscandal kolib Tallinna ja toob pealinna ka Rakvere Teatri, kaasatud on ka Von Krahli teater ning Tartu Uus Teater, paljudest teistest rÀÀkimata.

Festivali programm

 

Dmitri Haratjan Tallinnas ja Narvas!

19.04 Nokia Kontserdimajas ja 20.04 Narva klubis Geneva (Narva) saab nĂ€ha John Steinbecki nĂ€idendit Â«Hiirtest ja inimestest“.Lavastaja – Mihhail Gorevoi, peaosades: Aleksandr Balujev ja Dmitri Haratjan.

Steinbecki kuulsa jutustuse lavastus, Moskva lavastaja Mihhail Gorevoi tööna valminud etendus, on juba 13 aastat olnud teatri bestseller, mis on leidnud vastukaja kĂŒmnete tuhandete pealtvaatajate sĂŒdametes ning mille kordusesitust nĂ”uab publik tĂ€naseni. Dmitri Haratjanile oli see esimeseks tööks teatris. Kodumaise kino teenelise „gardemariini“ debĂŒĂŒt paaris Aleksandr Balujeviga aitas kaasa sellele, et 1996.a. pĂ€lvis etendus tohutu menu ning see tunnistati aasta kĂ”ige vĂ€ljapaistvamaks teatrisĂŒndmuseks. Hiljuti aga lĂ”i Mihhail Gorevoi vaatajaskonna rohketele palvetele vastu tulles etenduse „Hiirtest ja inimestest“ uuendatud versiooni. Aleksandr Balujevi peaosa on ĂŒks tema edukaim teatriroll.

NĂ€idendi peamine teema on igatsus oma kodu, oma maalapi jĂ€rele ja seelĂ€bi vabaks saamine. See on nii suure kui ka vĂ€ikese inimese unistus. Tööd otsivad George (D. Haratjan) ja Lennie (A. Balujev) rĂ€ndavad Suure Depressiooni aegses Californias ja neid kannustab kindel usk, et kunagi saavad ka nemad oma maja koos vĂ€ikse maalapiga. Seni on nad nagu hiired, kes vĂ”ivad kĂŒll leida kusagil ulualust ja midagi koguda, aga nii, kui nad millegagi hakkama saavad, tuleb jĂ€lle pĂ”geneda. Samas on vĂ€ikestel hiirtel isegi parem elu kui inimesel, kellel midagi ei ole. Suurt kasvu, aga kohtlane Lennie armastab hiirtega vĂ€ga mĂ€ngida. Kahjuks lĂ”pevad need mĂ€ngud hiirekestele alati kurvalt. Lugu pöördub traagiliseks, kui Lennie leiab "mĂ€ngukanni" inimeste hulgast.

See on vĂ€ga peen ja liigutav lugu, kus peategelaste iseloomud on filigraanselt vĂ€lja toodud, on nĂ€idatud elu haprust ja soovunelmate tĂ€itumatust ... See on hea lavastus headusest ja sallivusest, sĂ”prusest ja kohusetundest, elumĂ”ttest, armastusest, unistuste tĂ€itumatusest. „Hiirtest ja inimestest“ on draamaetendus, mis on loodud vana hea meelelise realismi meetodil. Kunstilt „mĂ”istlikkust, headust, kĂ”ike igavest“ ootamas vaatajad ei pettu kindlasti. See on klassika, mis puudutab kĂ”ige sĂŒgavamat elufilosoofiat. Just selles peitubki tĂ”elise kunsti edu.

 

VAT Teatris esietendub lugu kÔrbenaise elust

VAT Teatris esietendub 15. aprillil Marjorie Shostak'i jutustuse "Nisa" ainetel valminud samanimeline lavalugu, mille esitaja on VAT teatri nĂ€itleja Katariina Unt. Lavastuse aluseks on Kalahari buĆĄmani naise Nisa elulugu, mille on tema enese sĂ”nade jĂ€rgi kirja pannud ameerika antropoloog Marjorie Shostak. Nisa oli loo jutustamise ajal umbes viiekĂŒmneaastane Aafrika naine, kes elas Botswana ĂŒhes kaugeimas nurgas, Kalahari kĂ”rbe pĂ”hjaservas. Shostak ja tema abikaasa elasid Aafrika kĂ”rberahva seas aastaid, Ă”ppides tundma selle kĂŒttimis- ja korilusĂŒhiskonna kombeid, traditsioone, vÀÀrtusi. "Kuidas on olla naine kultuuris, mis on vĂ€liselt meie omast nii erinev?" - selliselt sĂ”nastas jutustuse autor enese jaoks peamise kĂŒsimuse.

Lavastuse loojad ei ole keskendunud vaid ĂŒhe kauge rahva seast pĂ€rit naise eluloo lavalekandmisele. Tegijad on otsinud universaalset sĂ”numit teatrivaataja jaoks. Lavastus ĂŒhendab sĂ”na, muusika ja liikumise uudsel viisil ja viib vaataja mĂ”tte- ja tunderĂ€nnukule, mis vĂ”ib mĂ”juda kui eksootiline reis. Vaatamata oma vÔÔrapĂ€rasusele, kinnitab Nisa lugu siiski seda, et inimese tundeelu on suurel mÀÀral universaalne. NĂ€itleja Katariina Unt, kes on ka dramatiseeringu ja lavakujunduse autor sedastab: "Lugesin Marjorie Shostaki raamatut "Nisa" aastaid tagasi ja Aare Toikka mĂ”te, et sellest jutustusest annaks teha teatrilugu, jĂ€i minusse kinni. Nii lummavalt lihtne ja rabavalt vĂ”imas tundus selle kĂ”rbenaise rÀÀgitud elulugu. Samas nii teatraalne ja vĂ”imalusterohke!".

Lavastuse liikumisjuht Marge Ehrenbusch tunnistas, et "Nisa" lavastusega töötades oli talle inspireerivaimaks ajendiks see, kuidas tekst ja liikumine moodustaksid ĂŒhtse lahutamatu terviku nii, et liigutused saaksid teksti laiendiks, mitte omaette vaatamisvÀÀrsuseks. Lisaks omanĂ€olisele liikumisele ilmestab lavastust muusika, mille autor ja esitaja on Tanel Ruben, keda ennekĂ”ike tuntakse kui jazzmuusikut. "Nisa lugu tundus mulle ĂŒhteaegu nii tore kui traagiline. Kogu see kombinatsioon andis julguse lahendada lavastuse muusikaline kujundus lihtsate rĂŒtmiliste vahenditega," osutas ta. Koos Undiga loo lavale toonud lavastaja Aare Toikka sĂ”nas: "Marjorie Shostaki raamat "Nisa" mĂ”jus mulle lugedes kui kauge rĂ€nnak ja mind tabas tunne, et ma olen sattunud inimeste keskele, kes on elanud siin maamunal kauem, kui need teised, kelle keskel ma oma igapĂ€eva veedan. Ja et nende teiste inimeste sees, kelle kestaks on Euroopa kultuur, elab tegelikult seesama Nisa, Besa vĂ”i Kokobe."

VAT Teatri saalis Rahvusraamatukogus saab "Nisat" hooaja lÔpuni vaadata kuus korda, augustikuus etendub "Nisa" PÀrnus monoteatrite festivalil.

 

Vanemuises esietendub koomiline draama „HĂ€rra Amilcar“

Sellel laupĂ€eval, 16. aprillil kl 19 jĂ”uab Vanemuise suures majas vaatajate ette Yves JamiaqueÂŽi koomiline draama „HĂ€rra Amilcar“. Vaimukas prantsuse nĂ€itemĂ€ng rÀÀgib mehest, kes ei ole suutnud luua oma elus lĂ€hisuhteid ja otsustab hankida need raha eest. Tema ettekujutuse jĂ€rgi hakatakse ehitama Ă”nnelikku eraelu, mille saavutamiseks peavad "palgalised lĂ€hedased" kĂ”vasti vaeva nĂ€gema. Kas rahaga kinni makstud suhted on paremad kui tĂ”elised? Kas kĂ”rge tasu ja ranged töölepingu tingimused suudavad tĂ”elisi tundeid vaos hoida? Mida teeb raha tunnetega ja tunded rahaga? LĂ€bi naeru ja pisarate selguvad vastused, mis sageli ei vasta hĂ€rra Amilcari hoolikalt ettevalmistatud stsenaariumile.

NĂ€idendi on tĂ”lkinud Ott Ojamaa ja Triin Sinissaar, lavastab Heiti Pakk, kunstnik on Maarja Meeru, valguskujundajad Siim Allas ja Andres Sarv. Osades: JĂŒri Lumiste, Marika BarabanĆĄtĆĄikova, Riho KĂŒtsar, Liisa Pulk, Ott Sepp, Kais Adlas. Lisaks esietendusele on „HĂ€rra Amilcar“ sellel kevadel Vanemuise mĂ€ngukavas veel neljal korral – 19. ja 27. aprillil ning 7. ja 8. mail.

 

Algab NB Festivali piletimĂŒĂŒk

Alates 12. aprillist saab Piletilevist ja Piletimaailmast osta pÀÀsmeid rahvusvahelisele teatrifestivalile NB festival 2011, mis toimub 29. maist 2. juunini Teatris NO99. Festival on suunatud noortele ning seal astuvad ĂŒles professionaalsed teatrid PĂ”hjamaadest, Baltimaadest, Saksamaalt ja Venemaalt. ErikĂŒlalistena annavad etendusi eksootilised teatritrupid Grupo Sobrevento Brasiiliast ning Art Stage SAN LĂ”una-Koreast. Pileti hind kĂ”ikidele etendustele on 3 eurot. Lisaks noortelavastustele on programmis ka vĂ€iksematele lastele mĂ”eldud etendusi ning koguperetĂŒkke. Lisainfot leiab festivali peakorraldaja ASSITEJ Eesti Keskuse kodulehelt www.assitej.ee. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 ametlikku programmi.

 

Publik valis oma lemmikud Endla teatris

MĂ€rtsi jooksul oli kĂ”igil vĂ”imalik osaleda Endla teatri poolt lĂ€bi viidud publikuhÀÀletuses, andes hÀÀle oma lemmiknĂ€itlejatele, lavastajale vĂ”i lavastusele. HÀÀletada sai Endla teatris eelmise aasta mĂ€rtsist selle aasta mĂ€rtsini esietendunud lavastuste-rollide vahel. HÀÀletuse tulemusel selgusid publikulemmikud, kelleks on: parim naisnĂ€itleja Piret Laurimaa, parimad meesnĂ€itlejad Priit Loog ja Sepo Seeman, parim lavastus Tiit Palu lavastusega „PĂ”letus“. Palju Ă”nne laureaatidele!

 

Pidulik kutse Keni ja Barbie sĂŒnnipĂ€evale

16. aprillil kell 14 - 17 tĂ€histavad Ken ja Barbie Teatri Kodus KENI 50. SÜNNIPÄEVA piduliku vastuvĂ”tuga. Ootame pidukleitides ja kikilipsustatud kĂŒlalisi osa vĂ”tma vahvatest mĂ€ngudest, tantsudest ja meisterdamisest. Kogu Teatri Kodu maja on tĂ€is muusikat, sĂ€ra ja ĂŒllatusi! Joonistame koos Kenile sĂŒnnipĂ€evakaarte ja mĂ”tleme vĂ€lja Keni unistusteauto vĂ”i -motika. Katsetame Ă€gedat rallirada ja uurime, kas autod saavad vette sukeldudes vĂ€rvi muuta. Esitlusele tulevad Barbie uuemad nukud ja mullivahune autopesula. Loomulikult lahendame nutikamate vĂ€ljaselgitamiseks ristsĂ”nu ja proovime Ă”hupalle HÄSTI SUUREKS puhuda. Teatrisaalis saavad oma tantsuoskusi nĂ€idata parimad tantsulĂ”vid. Peo lĂ”pus sööme koos torti ja rĂŒĂŒpame limpsi! Keni sĂŒnnipĂ€evapeo korraldajateks on Tartu MĂ€nguasjamuuseum ja Rimonne Baltic OÜ.

Tartu MĂ€nguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Muuseumi mĂ€ngutuba on avatud kell 11-16. LĂ€hem teave: www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777. Teatri Kodu asub aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Teatriinfo veebis:www.teatrikodu.ee vĂ”i telefonil 7461 060.

 

Kummalinen laulupidu Ugalas

16.aprillil esietendub Ugala teatris Jaan Kruusvalli "Salaste laulupidu", mille lavastab Peeter Tammearu. NĂ€idend on kirjutatud 1995.aastal, ent jĂ”uab lavale esmakordselt alles nĂŒĂŒd. Jaan Kruusvalli sĂ”nul soovis ta KGB teemal kirjutada ja kohtus selle tarvis ka huvi pĂ€rast KGB-s töötanud inimestega. "Ega ma neist kohtumistest targemaks ei saanud. Ainus fakt, mida toona teada sain ja mis nĂ€idendis ka vĂ€lja tuleb, oli see, et kehtis selline seadus, mis lubas erakorralise seisukorra puhul korraldada agentide kokkutuleku," ĂŒtles Kruusvall. Tema sĂ”nul oli laulupidu kahtlemata selline eriolukord, kuna siis liikus igasugust rahvast ja ka neid, keda tollal nimetati "ebakindlaks elemendiks".

"Eks igas kĂŒlas oli keegi, kes koputamise eest salaja mingisugust palka sai, aga tollal ei osanud kindlalt keegi vĂ€ita, kes need inimesed olid," ĂŒtles Kruusvall. Lavastaja Peeter Tammearu sĂ”nul ajendas teda seni lavastamata nĂ€idendit lavastama asjaolu, et ka praeguses Eestis on inimesi, kes kord oma hinge mĂŒĂŒnud. "Salaste laulupidu" rÀÀgib loo lihtsatest inimestest, kes on teinud valiku. Olgu see valik siis Ă”ige vĂ”i vÀÀr, aga ta saadab neid ka edasises elus ja ka muutunud oludes. See on lugu, mis kĂ”neleb mĂ€lust ja mitme pĂ”lvkonna taagast. Hoolimata sellest, et on soov kĂ”ik unustada ja alustada puhtalt lehelt, kantakse taaka enesega kaasas. Nende inimeste lugu on oluline kild Eesti ajaloost.

On aasta 1975 ja Tallinnas toimub ĂŒldlaulupidu. XVIII Üldlaulupeo kontserdid. Dirigeerivad Gustav Ernesaks, JĂŒri Variste, Arvo Ratassepp, Kuno Areng, Ants Üleoja, Lembit Verlin, Heino Kaljuste ja teised armastatud dirigendid. Laulukaare all kĂ”lavad nii "Mu isamaa on minu arm", kui "Lenini samm"; nii Tobiase "Largo", kui vene rahvalaul "LĂ€hen ma, tulen ma.", rahvas kuulab nii Kappi, kui Mozartit ja Ć oĆĄtakovitĆĄit. MaarjamĂ€el on vahetult avatud memoriaalansambel ja laulupeomĂ€rgil on rukkilill. Samal ajal koguneb lĂ€heduses, ĂŒhes Kadrioru eestiaegses villas ĂŒpris tavaline seltskond. Peamiselt mehed. Veidrad on ainult meeste nimed: Eeliot, Kaival, Oidip, Prunts, Kapral... IgaĂŒks neist saabub eraldi, kĂ”ik on pisut kiirustanud, natuke liiga soojalt riides... Mis seltskond see on? Mis saladus neid seob ja miks ei kuulu nad selle 641 kollektiivi hulka, kes just lauluvĂ€ljakul on suud avanud? Kes on see "642. kollektiiv", kes esineb vaid Salaste laulupeol?

Lavastusele on teinud kunstnikutöö Jaak Vaus ja muusikalise kujunduse Peeter Konovalov. MĂ€ngivad Margus Vaher, Arvo Raimo, Aarne Soro, Peeter JĂŒrgens, Arvi MĂ€gi, Meelis RĂ€mmeld, Luule Komissarov, Triinu Meriste, Andres Oja, Kiiri Tamm ja kĂŒlalisnĂ€itlejatena teevad kaasa Allan Noormets Linnateatrist ja Andres Lepik ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ĂŒliĂ”pilased Hendrik Vissel ja Rait Õunapuu.

 

Theatrum lavastab suveks "Misantroobi"

4. juunil kell 20.00 esietendub Kadrioru lossis Jean-Baptiste Poquelini ehk MoliĂšre'i "Misantroop" Lavastaja Lembit Peterson. Osades: Ott Aardam, Marius Peterson, Andri Luup, Laura Peterson, Eva Eensaar, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Mirko Rajas ja... viola da gambal Peeter Klaas. Lavastus on sel hooajal kavas 9 Ă”htul: 4., 6., 12., 13., 14., 15., 16., 30. juunil ja 1. juulil kell 20.00 Kadrioru lossis. Piletid nĂŒĂŒd mĂŒĂŒgis - Piletilevi, Piletimaailm, Statoil, Theatrumi kassa (e-r 12-17). Info tel 6446 889, See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 
 

Eesti Nuku- ja Noorsooteater annab kĂŒlalisetendusi Gotlandi saarel

Eesti Nuku- ja Noorsooteatri trupp kĂŒlastab sel nĂ€dalal Gotlandi LĂ€nsteaternit ning annab saarerahva rÔÔmuks kolm kĂŒlalisetendust lavastusega „NukumĂ€ngu ABC“. Publik saab kaasa elada nukukunsti trikkidele ja meisterlikule nukuvaldamisele, samuti Nuku- ja Noorsooteatri nĂ€itleja Anti Kobini rootsikeelsele rolliesitusele. Kohalikus pressis on kĂŒlalised tekitanud elavat vastuvĂ”ttu. Rootsi raadiole andsid intervjuu nĂ€itlejad Anti Kobin ja Vahur Keller. „NukumĂ€ngu ABC“ esietendus 15. mĂ€rtsil 2008 Nuku- ja Noorsooteatris ja on tĂ€naseks kujunenud vĂ€ga nĂ”utud esinejaks vĂ€lisfestivalidel. KĂŒlalisetendusi on antud Ungaris KaposvĂĄris, Prantsusmaal Strasbourgis, Soomes Tamperes, Moldovas ChiƟinăus ja Saksamaal Heidelbergis, Northeimis ning 2010. aasta kultuuripealinnas Essenis. Nuku- ja Noorsooteatri laval saab „NukumĂ€ngu ABC-d“ taas nĂ€ha 22. mail kell 12, mis jÀÀb ĂŒhtlasi selle lavastuse viimaseks etenduseks.

 

Neevalinna balletitÀhed

Tallinna pÀeval, 15. mail esinevad rahvusooperi laval Peterburi Maria teatri ja Mihhailovski teatri balletitÀhed, kelle lennukas karjÀÀr on viinud neid tantsima kÔige tuntumatele balletilavadele. MÔlemad teatrid on aastate jooksul kinkinud maailmale arvukalt tipptantsijaid (Matilda Kshessinskaja, Anna Pavlova, Vaslav Nizhinski, Rudolf Nurejev, Mihhail BarÔshnikov) ja koreograafe (George Balanchine, Boris Eifman, Nikita Dolgushin, Konstantin Bojarski). TÀnased tipud, Irina Perren, Jekaterina Kondaurova, Danila Korsuntsev, Anastasia ja Denis Matvienko, Jekaterina Osmolkina, Vladimir Shkljarov, Viktoria Terjoshkina ja Leonid Sarafanov, Jevgeni Ivantshenko, esitavad 15. mail Estonia laval katkendeid ballettidest "Uinuv kaunitar", "Sheherezade", "Luikede jÀrv", "Giselle", "Korsaar", "Romeo ja Julia" ning "Don Quijote".

Viimased piletid Neevalinna tÀhtede etendusele on veel saadaval - kiirustage!

 

KĂ€imas on Vanemuise suvelavastuse „Peko“ sooduskampaania!

Kuni 17. aprillini kestab Vanemuise suvelavastuse „Peko“ piletite sooduskampaania. PÀÀsmed hinnaga 10-15 eurot on mĂŒĂŒgil Vanemuise teatri kassades, Piletilevis ja Piletimaailmas. „Peko“ autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain MĂ€eots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Muistse muinasroki toob VĂ€rska laululaval vaatajate ette lavastaja Ain MĂ€eots, kunstnikutöö teeb Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater), helilooja on Kristjan Priks ning liikumisjuht Janek Savolainen. Osades - Andres MĂ€har, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Birgit Õigemeel, Juss Haasma, Merle JÀÀger, Marje Metsur, Riho KĂŒtsar, Tanel Jonas, Ott Sepp, Maarja Mitt, Tarmo Tagamets (VĂ”ru Linnateater), ansambel Zetod, Seto PĂ€rimusteatri stuudio ja laulukoorid.

Peko- on ta Ă”ieti kuningas vĂ”i seto jumal? Nii kĂŒsitakse seda nime kuuldes. Vahest on ta hoopis seto mees oma maal - ida ja lÀÀne vahel omast kinni hoidmas. See on muistne muinasrokk seto ajaloos ja seto pĂ€rimuse pĂ”hjal. Kas Peko sĂŒnnib muistsel ajal vĂ”i siinsamas ja nĂŒĂŒd? Kas ennem muutub inimene vĂ”i maailm? Kuidas saada vihm Venemaale? Kas viia kĂŒĂŒnal kirikusse vĂ”i viljasaagist osa kivi peale. Kumb on kĂ”vem isamees- KollÂŽa vĂ”i Essu? Keda vĂ”tta, keda jĂ€tta? Nalja nabani, verd varvasteni?

Ajavahemikus 1. juulist kuni 10. juulini antakse kokku kaheksa „Peko“ etendust, neist kaks on pĂ€evased etendused algusega kl 15. Tartu ja VĂ€rska vahel hakkab sĂ”itma ka teatribuss, kuhu soovijatel on vĂ”imalik osta pilet Vanemuise teatri kassadest vĂ”i Piletimaailmast.

 

Uus Tants 10

7.-9. aprillil 2011 toimub Haapsalus Eesti nĂŒĂŒdistantsu festival ‘UUS TANTS 10’, kus nĂ€idatakse ĂŒheksat olulist tantsulavastust, mis esietendusid aastatel 2009-2010. NeljapĂ€eval, 7. aprillil, esineb Karl Saks etendusega “TĆĄuud”, mis sai Eesti Teatriauhinna preemia parima tantsulavastuse kategoorias. Lisaks saab nĂ€ha ka teiste nominentide etendusi: Mari MĂ€gi ja Kaja Lindal “Kaks naist köögis, banaanist rÀÀkimata”, Zuga Ühendatud Tantsijad “Kohe nĂ€ha, et vanad sĂ”brad”, Sandra Z “Autistid/Artistid” jt. Festivali raames toimub ka rahvusvaheline noorte koreograafide seminar, millest vĂ”tavad osa LĂ€ti, Soome, Leedu ja Eesti koreograafid. Festivali UUS TANTS 10 ametlik koduleht asub aadressil: www.uustants10.tantsuliit.ee

 

"Manoni" infotund

Rahvusooper jÀtkab traditsiooni tutvustada publikule oma uuslavastusi spetsiaalsetel infotundidel. Lavastuse valmimise telgitagustest rÀÀgivad lavastajad, lauljad, kunstnikud, tantsijad, riietajad jt teatriga seotud inimesed. Seekord teeme lÀhemalt tutvust vÀrskelt esietenduva balletiga "Manon" - infotund toimub 14. aprilli etenduse eel, kell 18 teatri Sinises saalis. Infotund on hea vÔimalus samal Ôhtul teatrisse tulijatel end etendusega kurssi viia ning kohvitassi kÔrval aega parajaks teha, kuid sinna on oodatud ka kÔik teised huvilised - infotund on tasuta.

 

Teet Kask "Isapuue"

Lavastus uurib, mis juhtub, kui inimesel on „isapuue“. LĂ€htepunktideks on reaalsed lood ning meditsiinilised uuringud. Üheks oluliseks elemendiks ohjamaks „isapuuet“ on vaimne teekond, mis ei sisalda endas pelgalt tĂ”desid, mida vĂ”ib ja mida mitte, vaid milles on oluline koht huumoril. Rabi David Aaron vĂ€idab, et huumori abil saab inimene minna olukorrast kaugemale ja nĂ€ha enda olukorda kĂ”rgemast perspektiivist. Koreograaf/lavastaja: Teet Kask, esitajad: KĂŒlli Roosna, Harriet Toompere, Kiwa. Valguskujundus: Margus Vaigur, helikujundus ja osaline visuaalia: Kiwa, kostĂŒĂŒmi- ja lavakujundus: Teet Kask

 

„PIIP JA TUUT MARSIL“

12. aprillil möödub poolsada aastat esimese inimese kosmosesse lennutamisest. Sel puhul tuleb Piip ja Tuut MĂ€ngumajas 9. aprillil vĂ€lja uus lavastus „Piip ja Tuut Marsil“. Esietendusele eelneb mitmekĂŒlgne kosmiline programm, mida Piip ja Tuut MĂ€ngumaja nimetab KosmosenĂ€dalaks. 5. aprilli kirjandushommikul loevad Piip ja Tuut A. S. Magnasoni raamatut „Sinise planeedi lugu.“ 6. ja 7. aprillil toimuvad Piip ja Tuut MĂ€ngumajas esmakordselt teadushommikud. Esimesel hommikul tuleb kĂŒlla Mario Mars Tallinna TĂ€hetornist ja jĂ€rgmisel pĂ€eval tuleb lastega vestlema tuntud astrofĂŒĂŒsik pr Ene Ergma.

8. aprillil kell 12.00 on vĂ”imalus nĂ€ha „Piip ja Tuut Marsil“ kontrolletendust ning juba 9. aprillil kell 17.00 toimub esietendus. Kes esimesele etendusele ei mahu, saab tulla 10. aprillil kell 12.00 pĂŒhapĂ€evasele kogupere teatripĂ€evale. "Piip ja Tuut Marsil" on uus klounietendus kogu perele. Lavastus rÀÀgib sellest, kuidas klounid Piip ja Tuut ei leia endale enam selles maailmas kohta ja otsustavad lennata Marsile. Etenduses saab teada, miks nad Ă€ra lennata tahavad, mida klounid oma kohvritesse kaasa pakivad, kuidas omale lennumasina ehitavad ning kuidas oma uues kodus Marsil hakkama saaavad. Saab nĂ€ha, millised seiklused neid sel punasel planeedil ees ootavad. Etendus sisaldab lisaks humoorikatele juhtumistele ka Ă”petlikke fakte planeedist Marss.

Esietendus 9. aprillil 2011 kell 17.00. Veel etendusi: 10., 24. aprillil ning 15. mail kell 12.00, lisaetendused: 13. ja 16. aprillil kell 18.00

 

Helle Laasi uus lavastus rÀÀgib kodutundest

9. aprillil kell 12 esietendub Nuku- ja Noorsooteatris uus Helle Laasi sirmilavastus „Kodud“, mis on mĂ”eldud lastele alates 3. eluaastast. Kunstnik on Riina Vanhanen, mĂ€ngivad Helle Laas, Riho Tammert ja Are Uder. Lavastuses satub vaataja kĂŒlla ĂŒhes varblasepoisiga karule, rebasele, mesilasele ja inimestele. Õpitakse tundma kĂ”igi nende vahvate tegelaste kodusid ning kuivĂ”rd erinevad need on. Kui karu koduks on koobas, siis rebase koduks on urg. Mesilase koduks on hoopiski taru ja inimese koduks maja. Aga kus on nĂ€itleja kodu? Helle Laasi jaoks on tegemist juba teise lavastusega sel hooajal. MĂ€rtsikuus jĂ”udis lavale vĂ€ikelastelavastus „KĂ€ed ja kindad“, mis on tĂ€naseks vĂ”itnud paljude vaatajate sĂŒdamed.

 

Armastus apelsinide vastu Helikon-Opera solistide osalusel

15. aprilli "Armastus kolme apelsini vastu" on eriline - ainult sel kuupĂ€eval astuvad laval ĂŒles Helikon-Opera solistid Moskvast. Fata Morgana rolli esitab Natalia Zagorinskaja ja Printsi rolli Vassili Efimov. Samast ooperimajast on teatavasti pĂ€rit ka lavastuse autor Dmitri Bertman, lavakujundaja Igor NeĆŸnĂ”i ja kostĂŒĂŒmikunstnik Tatjana Tulubjeva. KĂŒlalisesinejad esitavad oma rolle vene keeles, teised osatĂ€itjad tavapĂ€raselt eesti keeles. Harukordse etendusega tĂ€histab Rahvusooper Estonia Sergei Prokofjevi 120. sĂŒnniaastapĂ€eva.

 

MĂŒĂŒgile tulid Rakvere Teatri suvelavastuse â€žNoor Eesti“ piletid

"Noor Eesti“ on Jaanus Rohumaa teatrifantaasia hetkest, mil sĂŒnnib eesti kultuuri vĂ€rvikamaid kooslusi „Siuru“. See on aeg tĂ€is sĂ€ravate isiksuste vahel sĂ€rtsuvat pinget, luulet, elektrifitseerit ideid ning tegusid. Noored eestlased: Marie Under, Jaanus Rohumaa, Kostja TsĂ”bulevski, Friedebert Tuglas, Ülle Lichtfeldt, Uku Kristjan KĂŒttis, Ants Laikmaa, Britt Samoson, Hannes KaljujĂ€rv, Henrik Visnapuu, Mihkel TĂŒĂŒr, Maarika Mesipuu, Artur Adson, Ott Kadarik, Lauri Kaldoja, August Gailit, Kairi Kruus, Peeter RĂ€stas, Eva Samolberg, Johannes Semper, Jan Rahman, Erni Kask, Tarvo SĂ”mer, Siret Paju, Velvo VĂ€li.

"Noor Eesti“ etendub  10. juunist 10. juulini  Rakvere Rahvaaias. Piletid on mĂŒĂŒgil Rakvere Teatri kassas, Piletimaailma mĂŒĂŒgikohtades ĂŒle Eesti ning internetis www.piletimaailm.com  NB! 15. aprillini piletihind 10 â‚Ź, 30. aprillini 11.50 €, 31. maini 13 € ,10. juunini 14.5 €. Etenduse pĂ€eval 16 €.

 

Budapestis rÀÀgitakse teatrilaval eesti keelt!

25. mĂ€rtsil esietendus Budapestis Kolibri Teatris uhiuus noortelavastus "Help!", mille kirjutasid kahepeale VAT Teatri kunstiline juht Aare Toikka ning tuntud ungari lavastaja, proosa- ja nĂ€itekirjanik Peter Horvath. Sama lavastus jĂ”uab 9. mail lavale ka VAT Teatris. Soome, talv, pakaseline öö. Lumes sumpab noormees, kes rÀÀgib eesti keeles. Just selline on alguspilt eesti ja ungari nĂ€itekirjanike ja lavastajate Aare Toikka ja Peter Horvathi koostöös sĂŒndinud nĂ€itemĂ€ngust.

Slovaki kolleegide poolt juba ka 21. sajandi Romeoks ja Juliaks ristitud lavaloos kohtub 15-aastane ("Metsatölli" fĂ€nnav) eesti poiss 13-aastase ungari tĂŒdrukuga. Neid ĂŒmbritseb pĂ”hjamaine karge kliima ning mitmete asjaolude kokkulangemisel satuvad nad olukorda, mis nĂ”uab noortelt kogu oma oskuste ja jĂ”u kokkuvĂ”tmist, et lumetuisus ellu jÀÀda. Ungaris publiku ette jĂ”udnud loo lavastas Peter Horvath, ĂŒks nĂ€idendi autoritest. Lavastuse muusikalise kujunduse autor on JanoĆĄ Novak ja kunstnik Inga Vares Eestist. MĂ€ngivad nĂ€itlejad Nora Sallai ning Attila Pomlenyi. Budapestis esietendusel viibis ka VAT Teatri nĂ€itleja ja lavastaja Margo Teder, kes Aare Toikkaga kahasse 9. mail noortelavastuse "Help!" VAT Teatris lavale toob.

Tederi sĂ”nul suutsid ungari nĂ€itlejad kaunis kevadises Budapestis luua vaatajatele eheda pildi kargest pĂ”hjamaast. "Vaatamata keelteerinevusele tundub, et ootamatutes olukordades mĂ”istame me teineteist piisavalt hĂ€sti," mĂ€rkis ta. Eesti lavastuses mĂ€ngivad lumetuisku eksinud noori Marilyn Jurman ja Meelis PĂ”dersoo. Loo kunstilise ja muusikalise kujunduse eest vastutavad samad inimesed, kes tegid seda ka Ungaris: kunstnik on taas Inga Vares ja muusika on pĂ€rit JanoĆĄ Novaki sulest. Lavastused jÀÀvad nii VAT Teatri kui Kolibri Teatri mĂ€ngukavva. Eesti lavastust ootavad ees ka juba mitmed vĂ€lisesinemised. Esimesed neist on kavandatud Suurbritannias ja Saksamaal. Saksamaal jĂ”uab publiku ette selline variant lavastusest, kus laval kohtuvad eesti ja ungari nĂ€itleja. Praeguste plaanide kohaselt saab ungarlaste lavastust sĂŒgisel nĂ€ha ka Eestis, siinne lavastus jĂ”uab Budapesti aga 2012. aasta jaanuaris.

NĂ€idend on sĂŒndinud tĂ€nu Euroopa TeatrivĂ”rgustiku Platform 11+ raames toimuvale teatrite koostööle, mida rahastab Euroopa Komisjon. Projekt algas aastal 2009, ja selles osaleb 13 Euroopa Liidu eri liikmesriikide teatrit 12 riigist. Viieaastase projekti peamine eesmĂ€rk on initsieerida nĂ€itemĂ€nge ja teatriprojekte, mis toovad publiku ette lugusid noortest ja noortele.

 

Vanemuises autasustatakse „NĂ€gin teatrit“ konkursist osavĂ”tnuid

Vanemuine korraldas juba kolmandat aastat jĂ€rjest lastele ja noortele suunatud konkursi „NĂ€gin teatrit“. Konkursi seekordsed vĂ”itjad kuulutatakse vĂ€lja tĂ€na, 29. mĂ€rtsil, laste ja noorte teatripĂ€eva tĂ€histamise raames Vanemuise suures majas. Parimad autorid ja juhendajad saavad auhindadeks teatripÀÀsmeid ja –meeneid. Konkursi „NĂ€gin teatrit“ tööd vĂ”ivad olla nii kirjutised kui pildid, lood vĂ”i vĂ€rsid, fotod vĂ”i maalid, mis kannavad endas peegeldust teatrist. Konkursile laekunud töödest on suure maja fuajees ĂŒles pandud nĂ€itus. Parimate vĂ€ljaselgitamine oli sellel aastal eriti raske, sest osalejaid ja esitatud töid kogunes tĂ€navu rekordarv.

KĂ”ik osalejad, umbes 300 erinevas vanuses Ă”pilast ĂŒle Eesti, saavad Vanemuiselt tĂ€na kingituseks meeldejÀÀva teatripĂ€eva. TeatripĂ€ev sisaldab endas etendust „Appi! Ooper!? II“, erinevaid töötubasid (butafooria, lavarelvad, ballett), pidulikku autasustamist ning kringlisöömist. "On rÔÔm tĂ”deda, et nende kolme aasta jooksul, mil konkurss toimunud on, on osalejate arv iga aastaga kasvanud. Meile saadetakse pilte, kirjatöid, lauamĂ€nge ning igasuguseid muid pĂ”nevaid vorme. Ma arvan, et teatri tegijatel on vĂ€ga huvitav teada, kuidas lapsed ja noored neid nĂ€evad, konkurss „NĂ€gin teatrit“ pakub selleks suurepĂ€rase vĂ”imaluse,“ rÀÀkis Vanemuise noortetöö juht Mall TĂŒrk.

JÀrgmine konkurss algab kohe, kui eelneva konkursi vÔidutööd on vÀlja kuulutatud. JÀrgmise aasta 1. mÀrtsini on kÔik teatriteemalised tööd Vanemuisesse vÀga oodatud.

 

Vanemuise teater ja Teatri Kodu sÔlmisid koostöölepingu

31. mÀrtsil kell 15.00 allkirjastasid Tartu MÀnguasjamuuseum ja Teater Vanemuine Teatri Kodus koostöölepingu, mille sisuks on pakkuda kahe organisatsiooni koostöös kvaliteetseid teatrietendusi vÀikelastele ja peredele. Lepingule kirjutasid alla teatri juht Paavo NÔgene ning mÀnguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro. Kohal oli Tartu linnapea Urmas Kruuse. Allkirjastamisele jÀrgnes pÀrastlÔunane koosviibimine pannkookide ja moosiga.

MĂ”lemad osapooled soovivad kaasa aidata lastele suunatud teatritegevuse laiendamisele Tartus, Tartu lĂ€hiĂŒmbruses ja Eestis tervikuna. Lepingu kohaselt toob Vanemuine jĂ€rgneva kahe aasta jooksul Teatri Kodu saalis lavale vĂ€ikelastele mĂ”eldud uuslavastusi, millest esimest saab nĂ€ha juba 2011. aasta septembris.

Tartu MĂ€nguasjamuuseumi Teatri Kodu on nĂŒĂŒdseks edukalt toiminud peaaegu aastapĂ€evad – selle aja jooksul on lavale toodud kaks omalavastust ning kĂŒlla kutsutud mitmeid Eesti teatreid ja teisi lastele esinejaid. „Publik on meie pakutavast suurt rÔÔmu tundnud ning see on meid julgustanud otsima uusi vĂ”imalusi rikastamaks kohalikku teatrielu. MĂ€nguasjamuuseumi ja Vanemuise koostöös ĂŒhendame Teatri Kodu erilise, lastesĂ”braliku keskkonna teatri pikaajaliste kogemuste ja professionaalse loominguga. See aitab tĂ€ita meie eesmĂ€rki pakkuda Tartu ja LĂ”una-Eesti lastele meeldejÀÀvaid kultuurielamusi ning kasvatada neist tulevasi loojaid ja kultuuri armastavaid inimesi,“ rÀÀkis mĂ€nguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro. Vanemuise teatri juht Paavo NĂ”gene lisas: "Vanemuise teatri jaoks on laste- ja noortetöö vĂ€ga oluline prioriteet. Seni oleme 1-7 aastastele lastele vĂ€he lavastusi suutnud pakkuda. Tegime Teatri Kodule koostööettepaneku, mis annab meile vĂ”imaluse see puudujÀÀk korvata."

 

VĂ€ike tubli Teoteater jagas kolleegipreemiaid

Teoteater lĂ”petas pidulikud teatrisĂŒndmused kolleegipreemiate jagamisega. Auhinnad jagunesid jĂ€rgnevalt: parim rekatiivtigu - Anneli Aru, parim naisnĂ€itleja Kristiine Truu, parim meesnĂ€itleja Riho Enni, Kalev Õunapuu nim. Kolleegipreemia sai Eneli Meresmaa. Palju Ă”nne!

 

Vanemuise „Puhastus“ kutsuti taas vĂ€lisreisile

Vanemuise teatri lavastus „Puhastus“ on saanud kutse anda etendusi Turu Linnateatris. Kaks kĂŒlalisetendust Turus, kĂ€esoleva aasta Euroopa ĂŒhes kultuuripealinnas, toimuvad 28. ja 29. oktoobril. Etendused Turu Linnateatris saavad teoks koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Vabariigi VĂ€lisministeeriumi, Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitaliga. See on „Puhastusele“ juba kolmas kutse Soome. KĂ€esoleva aasta jaanuaris andis Vanemuine kolm etendust Soome Rahvusteatris Helsingis, 27. – 28. mail toimub kolm etendust Oulu Linnateatri suures saalis.

„Puhastuse” on Vanemuises lavastanud Eesti pĂ€ritolu Londonis töötav lavastaja Liisa Smith. Liisa on lĂ”petanud East Anglia Ülikooli nĂ€itekunsti eriala ja saanud Londoni Kuningliku Teatriakadeemia magistrikraadi lavastaja erialal. NĂ€idendi on tĂ”lkinud Kalju Kruusa, kunstnikutöö tegi Marge Martin. Osades Marje Metsur, Maarja Mitt, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Maarius PĂ€rn ja Tarmo Tagamets.

„Kolmas kutse ringreisiks Soome nĂ€itab selgelt, et Vanemuise „Puhastus“ on meie pĂ”hjanaabrite juures tunnustust leidnud. Tegu on emotsionaalse looga, millele eestikeelne- ja meelne esitus annab ilmselt huvitava lisavÀÀrtuse. VĂ€hetĂ€htsaks ei saa pidada ka seda, et lavastuse viimine teistesse riikidesse aitab sealsetel inimestel paremini mĂ”ista, mis meie riigis kunagi toimus,“ rÀÀkis teatri juht Paavo NĂ”gene.

 

Gustave Flaubert'i ja Marianne KĂ”rveri "Madame Bovary" Von Krahli teatris 

Gustave Flaubert ÂŽi romaani on nimetatud tĂ€iuslikuks kirjanduseks. Romaani kangelanna Emma Bovary jĂ€rgi on nimetatud bovarysmiks selliste inimeste vaimuseisundit, kes pĂŒĂŒavad "end nĂ€ha teistsugusena, kui nad on". Peaaegu iga inimese hingekoostises on natuke bovarysmi. "Iga notar kannab endas luuletaja riismeid"... Emma esindab definitsiooni poolest bovarysmi puhtal kujul. Ta vĂ”iks leida banaalse, ent siiski tĂ”elise Ă”nne, kui ta pĂŒhendaks end oma tĂŒtrele, kui ta pisut pĂŒĂŒaks harida meest, kes oma armastuses oleks kĂŒllalt hĂ€sti kujundatav, ja kuna Emma kord juba armastab luulet, vĂ”iks ta enda jaoks avastada looduse ja kĂŒlaelu poeesia ning toeka talupojaarmastuse. Kuid ta keeldub nĂ€gemast seda, mis teda ĂŒmbritseb. Selle asemel, et elada oma elu sellisena, nagu see on talle antud, unistab ta hoopis teistsugusest. Selles on tema pahe. Ja see oli ka FlaubertÂŽi pahe. Ning see on ka sinu pahe, silmakirjalik vaataja... Romantiline naine, kes petab oma keskpĂ€rast meest, laostab ta ja vĂ”tab endalt lĂ”puks elu - see vĂ”ib tunduda tĂŒhisena, kuid suured tragöödiad saavadki Ă”itsele lĂŒĂŒa ainult banaalsuse peenral... AndrĂ© Maurois "La BruyĂšreÂŽist Proustini" 1964 pĂ”hjal.

Lavastaja Marianne KĂ”rver: “Kust mujalt vĂ”iks alustada uut vaikset revolutsiooni ja inimhinge alustalade tasast, kuid jĂ€rjekindlat uuristamist, kui kĂ”ikide andunud romantikut ainsa tĂ”elise mĂ€rtri Emma Bovary kannatuste taaselustamisest... See Emma Bovary ei pea aga enam vĂ”itlema provintsieluga ega unistama elust Pariisis, tema kannatused on nende möödunud sajanditega kordades kasvanud vĂ”i siis infoajastu terminites vĂ€ljendudes – ta on oma kannatustest lihtsalt rohkem teadlik. Temale pole kitsaks jÀÀnud mitte ainuĂŒksi vĂ€ike kolgas kusagil Prantsusmaal, vaid terve maailm. “TĂ”eline elu on kusagil mujal”, aga haritud naisena ei saa ta lootma jÀÀda mĂ”nele teisele geograafilisele paigale, vaid otsib seda Apollinaire`i, Õnnepalu, Pessoa ja Baudelaire`i luuletustest, Godard`i filmidest, Bobby Vintoni ja Roy Orbisoni lauludest ning laiendab selle vĂ€ljamĂ”eldud maailma reaalsust ka oma lĂ€hedastele, inimsuhetele, laenates oma suhtumist kĂ”igesse materiaalsesse kaunitest tsitaatidest, mis on tema jaoks rohkem pĂ€ris kui terve krediitkaartide, intresside ja eluasemelaenude maailm kokku. Baudelaire on öelnud – “romantism ei seisne mitte temaatikas ega pretendeeri tĂ”ekuulutamisele, vaid annab isiklikule tundeelule sĂŒgavamaid mÔÔtmeid.””

Lavastaja MARIANNE KÕRVER, kunstnik LIISI EELMAA, muusika LAURI-DAG TÜÜR. Laval MARI ABEL, TIINA TAURAITE, LIINA VAHTRIK, TAAVI EELMAA, ERKI LAUR, LAURI LAGLE. Esietendus 2. aprillil kell 19 Von Krahli teatris. Tosin etendust sel kevadel: 4., 5., 7., 8., 10., 11., 14., 16., 18., 19., 21. ja 22. aprillil kell 19.

 

Endla lavale jÔuavad saja-aastased kirjad

30. mĂ€rtsil, kell 19 jĂ”uab Endla teatri Suures saalis lavale ĂŒhekordne projekt „Kirjad Endlale“. TeatriĂ”htu viib vaataja tagasi aastasse 1911, mil asuti avama kutselist Endla teatrit ning noored ĂŒle Eesti kirjutasid sooviavaldusi hakata vastavatavas teatris nĂ€itlejaks. 1911. aasta alguses avaldas Endla selts tolleaegsetes suuremates ajalehtedes ĂŒleskutse, millega otsiti sĂŒgisel avatavasse Endla teatrisse professionaalseid nĂ€itlejaid. Esialgu lubati katsed lĂ€binud vĂ”tta truppi prooviajaga, hiljem aga ehk ka tĂ€iskohaga tööle.

Kirju saabus ĂŒle Eesti, millest tĂ€naseni on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis sĂ€ilinud ligikaudu nelikĂŒmmend kirja. Neid sĂ€ilinud kirju kuuleb publik 30. mĂ€rtsi teatriĂ”htul. Ajas tagasi vaatava teatriĂ”htu lavastab Endla pealavastaja Tiit Palu, materjalid kogus Endla dramaturg Triinu Ojalo. Lisaks kirjadele nĂ€eb laval videoprojektsiooni abil palju visuaalset materjali, mida vahendab Endla videomeister Argo Valdmaa. Sada aastat tagasi teatrile kirjutanud noorte mĂ”tteid loevad samas vanuses Endla nĂ€itlejad Triin Lepik, Sten Karpov ja Jaanus Mehikas.

Lavastus „Kirjad Endlale“ tĂ€histab kĂ€imasolevat Endla 100. hooaega ning juhatab sisse oktoobris ees ootavat Endla 100. juubelit. Kutseline Endla teater ja uus teatrimaja avati oktoobris 1911. Avapidustused kestsid 22.-24. oktoobrini. Kutselise Endla sĂŒnnipĂ€evaks loetakse 23. oktoobrit, mil uue maja avaetendusena mĂ€ngiti August Kitzbergi „Libahunti“.

 

Palju Ônne SEB publikupreemia laureaatidele!

26. mĂ€rtsil peale Rahvusooper Estonia ooperietendust "Tuhkatriinu" kuulutati vĂ€lja ja anti pidulikult ĂŒle SEB publiku preemiad. Publik sai hÀÀletada  Estonia teatris terve mĂ€rtsi kuu jooksul, tĂ€ites selleks vastava sedeli. PublikuhÀÀlte kokkulugemisel selgus, et Estonias kĂ€ijad peavad parimateks Estonia lauljateks Helen Lokutat ja Oliver Kuusikut.

 

Vanemuise „Casanova“ osaleb mainekal Riia balletifestivalil

12. – 19. aprillini toimub Riias Rahvusvaheline Baltimaade balletifestival, kus osaleb ka Vanemuise Ă€sja esietendunud balletilavastus „Casanova“. „Casanova“ etendus antakse 12. aprillil kl 20 LĂ€ti Rahvusooperi uues saalis. Piletid Vanemuise etendusele Riias on juba vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Rahvusvaheline Baltimaade balletifestival toimub 16. korda ning selle eestvedajaks ja kunstiliseks juhiks on LĂ€ti priimabaleriin ja koreograaf Lita Beiris. Festivali eesmĂ€rgiks on balleti populariseerimine, selleks kutsutakse kohale nii klassikalist kui modernset balleti viljelevaid truppe kĂ”ikjalt maailmast. Festival taotleb ka uute ideede vahetust erinevate truppide, koreograafide ja tantsukoolide vahel.

„Kuna festivalil esinevad vĂ€ga tugevad balletitrupid ja artistid ĂŒle maailma, siis on meie osalus vĂ€ga vastutusrikas, kuna me ei esinda mitte ainult Vanemuise teatrit vaid kogu Eesti balletti,“ tĂ”des Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. Vanemuise balletitrupp osales Riia festivalil esimest korda 2004. aastal Mai Murdmaa balletiga „Armastuse tango“. JĂ€rgnesid pea igaaastased esinemised pĂ”hiliselt festivali galakontsertidel. Solistidena on osalenud Hayley Blackburn, Takuya Sumitomo, Nashua Mironova, Saori Nagata, Ilja Mironov jt.

Belgia koreograafi David Sonnenblucki loodud „Casanova“ on nii stiili kui muusika poolest ajatu ballett – see on ĂŒhtlasi nii barokne kui kaasaegne. Lavastaja ise nimetas Vanemuise balletitrupi esitust parimaks kĂ”igist Euroopas varem etendunud „Casanova“ lavastustest. „Casanovas“ tantsivad Colin Thomas Maggs, Takuya Sumitomo, Ilja Mironov, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Hayley Blackburn ning kogu Vanemuise balletitrupp.

„Casanova“ esietendus Vanemuise teatri vĂ€ikeses majas 12. mĂ€rtsil ning on publiku ja kriitikute poolt soojalt vastu vĂ”etud. Raimo Poom kirjutab: „Inimlik animaalsus pÀÀstetakse valla erineva pingega laetud elektriliselt sĂ€risevate tantsunumbritega, mille aluseks on tihkeks, ent tempokalt hoogsaks pressitud koreograafia. /
/ Tiim töötas ja pole vĂ€he öelda, et see mĂ€ngis etendusele osaks saanud hÀÀlekalt ja siiralt tunnustavas vastuvĂ”tus suurimat osa.“ (Eesti PĂ€evaleht, 24.03) JĂ€rgmised „Casanova“ etendused sellel hooajal on 25. mĂ€rtsil, 13. ja 21. aprillil.

 

Manon - eksklusiivse esitlusloaga esmakordselt Eestis

7. aprillil esietendub Rahvusooper Estonias Sir Kenneth MacMillani ballett "Manon" Jules Massenet' muusikale. Lavastus loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ĂŒhiskonnakihtidest - aristokraatidest eluheidikuteni. Balleti aluseks on Abbe Prevost' "Ć evaljee des Grieux' ja Manon Lescaut' lugu", mis jutustab Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist Manonist, kes pĂ”neva ja dramaatilise sĂŒndmusteahela kĂ€igus jĂ”uab pĂ”geniku ja tagaotsitavana Louisianasse. Balleti muusika on arranĆŸeerinud Martin Yates, kes on kasutanud Massenet' loomingut, kuid mitte ĂŒhtegi rida helilooja samanimelisest ooperist.

20. sajandi ĂŒks menukamaid ballette, Sir Kenneth MacMillani "Manon", esietendus Londoni Kuninglikus Balletis 1974. aastal. Sellest ajast alates on teos olnud vaid tipptasemel balletitruppide, nĂ€iteks Inglise Rahvusballeti, La Scala ja Peterburi Maria teatri repertuaaris. Balleti esitamiseks peavad tantsijad olema tantsutehniliselt ja nĂ€itlejameisterlikkuselt vĂ€ga kĂ”rgel tasemel. "Manon" oli ka Age Oksa ja Toomas Eduri viimaseks balletiks Londonis enne Eestisse tagasipöördumist 2009. aastal.

Esimesel kahel etendusel astub peaosatĂ€itja Manoni rollis kĂŒlalisena lavale endine Estonia tantsija Eve Mutso, kelle tĂ€htsaimateks rollideks olid siin Olympia (Bigonzetti "CoppĂ©lia") ja solistipartiid Ć tĆĄedrini "Anna Kareninas", Pugni "Esmeraldas", Prokovjevi "Tuhkatriinus", TĆĄaikovski "Uinuvas kaunitaris" ja Adami "Giselle'is". 2003. aastal liitus Eve Mutso Ć oti Balletiga ning on tantsinud solistirolle nii Page'i ballettides "Acrid Avid Jam", "32 krĂŒptogrammi", "HirmuĂ€ratavad sĂŒmmeetriad" kui ka Balanchine'i ballettides "Agon", "Neli temperamenti" jt. 2005. aastal esitasid "Critics Circle'i" kriitikud Eve Mutso Richard Sherringtoni nimelise tantsuauhinna nominendiks. Estonia tantsijatest teevad "Manonis" kaasa Luana Georg, Olga Rjabikova, Alena Shkatula, Artjom Maksakov, Maksim TĆĄukarjov, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Aleksandr Prigorovski jt. "Manoni" toob Eestis lavale Karl Burnett Inglismaalt ning lavastuse kunstnikuks on Mia Stensgaard Taani Kuninglikust Balletist. Etendusi dirigeerivad Risto Joost ja Mihhail Gerts.

 

Vanemuise ooperis „Rigoletto“ laulab Viini Rahvaooperi solist

26. mĂ€rtsil kl 19 astub Vanemuise vĂ€ikeses majas „Rigoletto“ etenduses lavale Viini Rahvaooperi solist Vincent Schirrmacher. Vincent Schirrmacher Ă”ppis muusikapedagoogikat Londoni Muusikaakadeemias ja New Yorgi Juilliardi koolis. 2006 vĂ”itis ta rahvusvahelisel Alexander Girardi nimelisel lauljate konkursil Saksamaal Coburgis Johann Straussi auhinna, 2007 pea- ning publikuauhinna rahvusvahelisel Robert Stolzi nimelisel konkursil Hamburgis. 2008. aastal omistati talle Viinis Belvedere konkursil opereti kategoorias 3. koht ning ooperi kategoorias eripreemia. 2006. aastal tunnustati Vincent Schirrmacherit suurepĂ€raste saavutuste eest noore ooperilauljana Gottlob Fricki medaliga.

2010 debĂŒteeris Vincent Schirrmacher prints Sou-Chongina Viini Volksoperis. 2010/2011 hooajal vĂ”ib teda nĂ€ha kahes uuslavastuses: printsina Dvoraki „Russalkas“ ja Camille de Rossillon’ rollis Lehari „LĂ”busas leses“. Verdi „Rigoletto“ on Vanemuises lavastanud Taisto Noor, muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp. Solistidena astuvad Vincent Schirrmacheri kĂ”rval lavale Atlan Karp ja Alla Popova. Sama solistide koosseisu nĂ€eb ka 19. aprillil toimuval „Rigoletto“ etendusel. Teistes osades laulavad Valentina Kremen, Karmen Puis, MĂ€rt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, TĂ”nu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas. Ooper on itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega.

„Vanemuine on ooperiĆŸanris muutmas oma kurssi. Tipptasemel kĂŒlalissolistide kutsumine Tartusse on selle kursimuutuse ĂŒks esimesi samme. Tahame meie publikule pakkuda esmaklassilisi ooperielamusi,“ rÀÀkis teatri juht Paavo NĂ”gene.

 

Endlas esietendub Andres Noormetsa lavastus „LĂ”pp“

26. mĂ€rtsil, esietendub Endla teatri KĂŒĂŒnis ĆĄveitsi nĂ€itekirjaniku Lisa Stadleri tĂ”sine komöödia „LĂ”pp“, lavastaja Andres Noormets. Lavastus rÀÀgib elutĂ€htsatest otsustest ja nendega kaasnevast vastutusest. Lisa Stadleri 2005. aastal ilmunud nĂ€idend vaatab neid paljusid kĂŒsimusi ja kĂŒsitavusi, mis kerkivad mĂ”nede inimese elus tĂ€htsate otsuste tegemisel. Loo keskmes on mees, kes on otsustanud teisele poole minna. Enne on ta enda juurde kutsunud talle kĂ”ige olulisemad inimesed, kelle jaoks selline olukord on ĂŒhtaegu enneolematu, jahmatav ja absurdne.

Andres Noormetsa sĂ”nul rÀÀgib lavastus kultuuride konfliktist, sellest olukorrast, mida pidas silmas Angela Merkel, kui kuulutas multikulti kriisi. Juttu on vabadusest ja tahtevabadusest, omamisest ja olemisest, armastusest ja ĂŒkskĂ”iksusest, nii elust kui surmast. „Kas lĂ”pud elus vĂ”ivad tulla tellitult nagu ajaleht postkasti? Kas iga sammu on vĂ”imalik tĂ€pselt ette planeerida? Kas niisugustes stsenaariumides on kohta ka kurbusele ja emotsioonidele vĂ”i on pĂ€rast otsuse langetamist kĂ”ik vaid pidu ja pillerkaar? Mida siis teha ning kuidas olla, kui olukord on kurb, valus ja naljakas ĂŒhteaegu?“ kĂŒsib lavastaja.

„LĂ”pp“ loob mĂ”ttelise seose eelmise aasta kevadel Endlas lavale jĂ”udnud Andres Noormetsa kirjutatud ja lavastatud kontsertdraamaga „Algus“. Laval nĂ€eb mitut „Algusest“ tuttavat tegelast.

 

Harjumaa teatripreemia Janne Ć evtĆĄenkole

Harju Maavalitsuse ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt vĂ€lja antava Harjumaa teatripreemia tĂ€navune laureaat on Rahvusooper Estonia solist, sopran Janne Ć evtĆĄenko. Harju maavanema Ülle Rajasalu sĂ”nul on maakonna teatripĂ€eva traditsioon kummardus meie silmapaistvatele ning teenekatele teatritegelastele ning tunnustust on saanud paljud rahvusooperi solistid ja loomingulised juhid. "Suur rÔÔm on tĂ€na tunnustada andekat laulvat nĂ€itlejannat Janne Ć evtĆĄenkot, keda vĂ”ime auga pidada meie primadonnaks," ĂŒtles Rajasalu. Janne Ć evtĆĄenko lĂ”petas 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu lauluklassis. Aastatel 1992-2004 laulis ta Estonia ooperikooris ning alates 2004. aastast on siinsamas solistiks. Sel hooajal on Janne talenti vĂ”imalik nautida nii "Silva", "Boheemi", "Minu veetlev leedi" kui ka mais esietenduva "Carmeni" etendustel.

 

Aasta vanemuislasteks valiti Maarja Mitt ja Ott Kilusk

NĂ€dalavahetusel toimunud Vanemuise kolleegipreemiate peol pĂ€rjati aasta vanemuislasteks nĂ€itlejanna Maarja Mitt ja inspitsient Ott Kilusk. Lisaks kolleegide tunnustusele ja aasta vanemuislase tiitlit kinnitavale aukirjale said mĂ”lemad laureaadid graveeringuga hinnalise kĂ€ekella ja puhkusereisi Muhumaale. Aasta vanemuislast valiti kaheksandat aastat, valimine toimus kahes kategoorias: ĂŒks laureaat valiti lavajĂ”udude seast, teine nende hulgast, kes oma igapĂ€evatöös lavale ei astu. Iga Vanemuise töötaja sai oma arvamust avaldada salajasel hÀÀletusel.

Lisaks kahele peaauhinnale anti vĂ€lja 10 eriauhinda laval ning 10 eriauhinda vĂ€ljaspool lava töötavatele vanemuislastele. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, restoranide kinkekaardid, nutitelefonid jpm. LavajĂ”udude seast pĂ€lvisid kolleegide tunnustuse Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Karmen Puis, KĂŒlliki Saldre, Merle Jalakas, Merle JÀÀger, Jaan Willem Sibul, Katrin Kapinus, Kaido Otsing ja Janek Savolainen. VĂ€ljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna Ivi Vels, Maarja Meeru, KĂŒlli Kukk, Helju Hanni, Oliver PĂ€rna, Siimon Poljakov, Janika Kolju, Kalle Kukk, Ruth Rehme-RĂ€hni ja Olga Belokon.

 

Karla Adra preemia laureaat on Üllar SaaremĂ€e

Üllar SaaremĂ€ele anti 19. mĂ€rtsil Rakvere Teatri „39 astet“ etenduse jĂ€rel ĂŒle Karl Adra nimeline preemia. See auhind tunnustab draamanĂ€itlejat, kelle korrektne eesti keel, kĂ”nekultuur ja sĂ”numi selgus kĂ”ige paremini publikuni jĂ”uab. Auhinna andis ĂŒle Toomas Suumann, laureaat aastast 2009. Veel on laureaatide hulgas olnud Ain Lutsepp (2010), Guido Kangur (2008), Kalju Orro (2007), TĂ”nis RĂ€tsep (2006), Aarne ÜkskĂŒla (2005), Anu Lamp (2004) ja Peeter Tammearu (2003).

ĆœĂŒrii kooseisus Lea Tormis, Margot Visnap, Ingo Normet, Kalju Orro ja Peeter Tammearu kasutab selleaastase laureaadi kirjeldamiseks Thomas S. Elioti tsitaati: „„Luule nĂ€itab tavalist uues valguses, vĂ”i annab vĂ€ljenduse millelegi, mida oleme kogenud, aga millele me pole sĂ”nu leidnud – avardades nii meie teadvust ja selitades tundeid“. Sama suudab ka hea nĂ€itleja, kes meie asisel ajal luulevaimsust ei pelga. Nagu Üllar SaaremĂ€e, kes teatrilaval ja luulekavades on kandnud edasi head eesti keelt, kĂ”nekultuuri ja sĂ”numi selgust – neid omadusi, mida vÀÀrtustab Karl Adra auhind.“

 

 

UUS SUVELAVASTUS VARGAMÄEL, LENNUK OTSIB INIMEST

Albu valla eestvedamisel on alustatud ettevalmistusi 15. teatrisuveks VargamĂ€el. Sel suvel tuuakse vaatajate ette Urmas Lennuki uuslavastus "VARGAMÄE VOONAKE". Samas mĂ€ngitakse eelmisel aastal suure publikumenu saavutanud ja mitmes kategoorias teatriaasta auhindadele kandideerivat lavastust „VARGAMÄE VARJUS“ .

"VARGAMÄE VOONAKE" on katse lĂ€bi Tammsaare „TĂ”e ja Õiguse“ II, IV ja V osa jĂ”uda lĂ€hemale eestluse elu- ja kultuurimĂ”ttele vĂ”i nagu lavastaja ise ĂŒtleb: „Meil on ĂŒpris palju musta, ĂŒsna palju valget, aga liiga vĂ€he sinist.“ Seekord otsib Lennuk pidet A.H. Tammsaare isiksusest ja lĂ€hikondlaste mĂ”judest autori loomingus, laiendades seda suhestumist eestlusega ĂŒldisemalt. „ Kui palju on Indrekus, Andreses, Tiinas ja Karinis Tammsaaret ennast kui kirjanikku/inimest. Kui palju on seal tema lĂ€hikondseid: sugulasi, tuttavaid, eestlasi laiemalt. Milline on Tammsaare suhtumine looja vastutusse oma loomingu suhtes ja kui palju on selles kĂ”iges EESTLAST? Üks USK vajab tapmist. Üks NAINE vajab armastust. Üks MEES ootab ja loodab. Üks suur KÜSIMUS aga jÀÀb – kes on INIMENE?“

Osades: Indrek – Toomas Suuman, Andres – Peeter RĂ€stas, Karin – Anneli Rahkema, Tiina – Liisa Aibel. Lavastaja Urmas Lennuk, lavastusdramaturg Anne-Ly Sova, lavastuskunstnikud Liisa Soolepp ja Urmas Lennuk, muusikaline kujundus Tarmo KeskkĂŒll. Esietendus 28. juulil A. H. Tammsaare muuseumis VargamĂ€el saunikute juures. Edasi mĂ€ngitakse 29, 30, 31. juuli ja 12, 13, 14, 18, 19, 20, 21. augustil kokku 11 Ă”htul.

Taas mĂ€ngitakse A. H. Tammsaare muuseumi rehetares U. Lennuki „VARGAMÄE VARJUS“, mis leidis eelmisel aastal publiku poolt vĂ€ga sooja vastuvĂ”tu. Sel suvel mĂ€ngitakse etendust viimast korda ajavahemikul 4. - 11. augustini kokku 8 Ă”htul. „Lavastus „VargamĂ€e varjus“ kĂ”neleb loo sellest, kuis armastus VargamĂ€elt mĂ”neks ajaks varvast viskas. Ometi pole see lugu ĂŒdini traagiline ega ammugi mitte lootusetu masenduse buldooser, mis meid kĂ”iki hunnikusse lĂŒkkama on kutsutud. Siin on oma siirus ja armastus, kaunid ning haprad sĂ”nad ja suudlused. Siin on rammus maakeel, milles mehed oma pentsikuid Ă”iguseid taga jahivad. Siin on sakraalset pidulikkust, mis pĂ”imub kentsakate karakteritega. Siin on kĂ”ike, mida elu vÔÔraks ei tunnista.“

Osades: Ülle Lichtfeldt, Indrek Saar, Tarvo SĂ”mer, Velvo VĂ€li jt. Lavastaja Urmas Lennuk, lavastusdramaturg Siret Paju, lavakunstnik Mihkel Ehala, kostĂŒĂŒmid Liisa Soolepp, muusikaline kujundus Tarmo KeskkĂŒll. Pileteid etendustele vĂ”ib soetada alates 20. aprillist Piletilevi mĂŒĂŒgikohtades.

 

Nuku- ja Noorsooteatris jÔuab lavale uus eestimaine muusikal "Libahunt"

26. mĂ€rtsil esietendub Nuku- ja Noorsooteatris uus eestimaine muusikal "Libahunt". 2011. aastal möödub 100 aastat August Kitzbergi tragöödia "Libahunt" lavalejĂ”udmisest. Kitzbergi nĂ€idendist inspireeritud lavalugu valmib vĂ€ga eripalgelise loomemeeskonna koostöö tulemusena. Muusika autorid on Jaagup Kreem ja Tiit Kikas, lavastab tuntud ooperilavastaja Neeme Kuningas (Rahvusooper Estonia), kunstnikuna teeb kaasa filmireĆŸissöör ja Singer Vingeri laulja Hardi Volmer. Lavastuse kostĂŒĂŒmid valmivad Grete "Stitch" Lausi originaalloominguna. Grete on Ă”ppinud moekunsti ning stilistikat Milanos ja Londonis, samuti olnud stilist Kerli KĂ”ivu muusikavideo "Army of Love" juures. Koreograafia seab Vahur Agar (Terminatorz Family).

Kaasajastatud muusikaline uusversioon "Libahundist" on vÀlimuselt tundmatuseni erinev Kitzbergi nÀidendi tavapÀrasest tÔlgendusest. See on fantaasiarikas ja muinasjutuline maailm, kus seisavad vastamisi kaks leeri - hundid ja inimesed. Maailmas, milles valitseb hirm kÔige vÔÔra ees ja kus ellujÀÀmine pÔhineb karjaseadustel, on raske jÀÀda truuks iseendale. Kas tÔeline armastus suudab taolises maailmas ellu jÀÀda?

Peaosades Tiina - Liisi Koikson, Mari - Hanna-Liina VÔsa ja Margus - Arno Tamm; teistes osades Kaire Vilgats, Triinu Taul, Silver Laas, Taavi TÔnisson, Ingrid Isotamm jpt. Laval "Eesti Talendi" finalist tantsutrupp Terminatorz Family.

 

Vanemuine ootab koolivaheajal lapsi teatrisse

Vanemuise teater on oma mĂ€ngukava planeerides vĂ”tnud arvesse ka kevadist koolivaheaega - lastel ja noortel on jĂ€rgneva ĂŒheksa pĂ€eva jooksul teatrisse asja vĂ€hemalt viiel korral. Kohe koolivaheaja esimesel pĂ€eval, 19. mĂ€rtsil kl 12 saavad lapsed Vanemuise vĂ€ikeses majas vaadata „Lotte ja Bruno muusikatundi“. Lotte ja Bruno on seekord otsustanud muusikuteks hakata, aga ei tea, missugune pill oleks kĂ”ige pĂ”nevam vĂ”i Ă€kki tuleks valida hoopis dirigendiamet? Otsustamisel abistab neid Vanemuise SĂŒmfooniaorkester eesotsas dirigent Tarmo Leinatammega. Kuulates orkestri esituses erinevaid muusikateoseid ja katsetades mitmeid pille, teevad Lotte ja Bruno viimaks oma valiku.

20. mĂ€rtsil kl 12 etendub Vanemuise vĂ€ikeses majas „Ninasarvik Otto“. Suvevaheaja esimesel pĂ€eval leiab koolipoiss Topper vĂ€rvilised pliiatsid ja kirjutab plangule oma suure saladuse: „Sille, ma armastan sind!“. Sillele vahele jÀÀmisest pÀÀstab teda ainult ime – selgub, et tegemist on vĂ”lupliiatsitega, sest kiri on kustunud. Topper ja tema sĂ”ber Viggo joonistavad Topperi toa seinale ninasarviku, kes aga ei mĂ”tlegi kaduda, vaid hoopis ellu Ă€rkab – tahab sĂŒĂŒa ja juua ning tekitab linnakeses hulga segadust. „Ninasarvik Otto“ on lavastanud Ott Sepp, peaosas mĂ€ngib Anatoli TafitĆĄuk.

23. mĂ€rtsil kl 19 toimub Vanemuise suures majas tantsuetendus „Mowgli“. Noortele suunatud lavastuses kohtume poisiga, kes istub tundide ja pĂ€evade ja kuude kaupa oma toas ning mĂ€ngib arvutimĂ€ngu nimega „Mowgli“. Lavastaja Mare Tommingas on tegelaskujude olemuse ja tegevustiku pĂ”hiliinid sĂ€ilitanud – on pĂ€ris selgelt aru saada, kes on sĂ”ber, kes vaenlane, kellelt Ă”ppida ja keda vĂ€ltida. Poiss kujutab ennast ette virtuaalse maailma erinevatel tasanditel - tekkivates tegevustes, suhetes ja vastuoludes. Lavastusele on muusika loonud noor eesti helilooja Tauno Aints, kelle helikeeles sulandub klassikaline muusika dĆŸĂ€ssi, rocki ja hip-hopi muusikaliste vĂ”tetega.

24. mĂ€rtsil kl 12 on vĂ€ikeses majas vaatajate ees Ă€sja esietendunud Tarmo Leinatamme ja Hannes VĂ”rno teatritund „Aja lugu muusikas. Klassitsism“. RÀÀgitakse klassitsismist nii arhitektuuris, kujutavas kunstis, moekunstis, kirjanduses, muusikas kui teatris. Esitusele tuleval Haydni, Mozarti ja Beethoveni teosed. Lavastus ei ole mĂ”eldud ainult koolilastele - huvitavaid fakte, teadmisi ning lĂ”busaid seiku tolle aja argielust jagub kĂ”igile. Muuseas saab vastused kĂŒsimustele: kes leiutas giljotiini, kas Mozart on Tartus kĂ€inud ning kas ilma Napoleonita oleks maailm hoopis teistsugune? Lisaks muusikaharidusega Tarmo Leinatammele ja moekunstniku haridusega Hannes VĂ”rnole osalevad tunnis veel Maarja Mitt, Karmen Puis ja Vanemuise SĂŒmfooniaorkester.

Koolivaheaja eelviimasel pĂ€eval, 26. mĂ€rtsil kl 12 on kĂ”igil, kes veel pole nĂ€inud ja kĂ”igil, kes jĂ€lle soovivad nĂ€ha, vĂ”imalik suures majas vaadata muusikali „Detektiiv Lotte“. KoeratĂŒdruk Lotte pĂŒĂŒab vĂ€lja mĂ”elda, kelleks ta suurena saada vĂ”iks ning algav pĂ€ev annab talle suurepĂ€rase idee, sest ootamatult lĂ€heb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sĂ”ber Bruno ei jÀÀ kĂ€ed rĂŒpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina ĂŒles otsida. „Detektiiv Lotte“ helilooja on Priit Pajusaar, lavastaja Ain MĂ€eots ning peaosades Gerli Padar ja Robert Annus.

 

JÀÀvad Àra Tallinna Linnateatri etendused

Etendus "Nii see on (kui teile nii nĂ€ib)" jÀÀb Ă€ra 18. ja 19. mĂ€rtsil! Taevalaval toimuma pidanud etendus jÀÀb Ă€ra nĂ€itleja haigestumise tĂ”ttu. Asendusena pakub teater piletiomanikele vastavalt 18. mĂ€rtsil 19.00 etendust „Homme nĂ€eme“ Taevalaval ning 19. mĂ€rtsil 19.00 „Kes kardab Virginia Woolfi?“ Kammersaalis. Info: 66 50 800. ÄrajÀÀnud etenduste piletid ostetakse soovi korral tagasi 5 tööpĂ€eva jooksul (kuni 24. 03. 2011) Tallinna Linnateatri kassas, kĂ”igis Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides v.a. Statoilid. PDF-pileti omanikele kannab raha tagasi Piletilevi (info: 6659534). Tallinna Linnateater vabandab publiku ees!

 

Vanemuise ooperisolist Atlan Karp debĂŒteerib Leedu Rahvusooperis

18. mĂ€rtsil kl 18.30 esietendub Leedu Rahvusooperis Giuseppe Verdi ooper „Othello“, kus Jago rollis astub ĂŒles Vanemuise ooperisolist Atlan Karp. „Othello“ muusikajuht ja dirigent on Gintaras Rinkevičius, lavastaja aga Eestiski hĂ€sti tuntud Eimuntas NekroĆĄius. Leedu Rahvusooperi trupijuht Audrone Juozauskaite kĂ€is eelmisel hooajal vaatamas Vanemuise ooperilavastust „Manon“. Atlan Karp jĂ€ttis talle vĂ€ga hea mulje ning pakkumine Jago rollis ĂŒles astuda tuli just temalt.

Atlan Karp on Leedu Rahvusooperi proovides osalenud alates 1. mĂ€rtsist ning hindab seda perioodi ĂŒsna raskeks: „Jago on ĂŒks raskemaid Verdi baritonirolle - kolmes esimeses vaatuses praktiliselt lavalt Ă€ra ei saagi. Teatavasti tahtis Verdi oma ooperile alguses pealkirjaks panna hoopis „Jago“. Igatahes pean seda rolli hetkel oma karjÀÀri kĂ”ige olulisemaks - nagu enne esietendust ikka,“ rÀÀkis Atlan Karp.

Lavastaja Eimuntas NekroĆĄiuse sĂ”nul on lavastusmeeskond enne prooviperioodi algust vaadanud Ă€ra pea kĂ”ik hetkel maailmas mĂ€ngukavades olevad „Othellod“. Leedu Rahvusooperi „Othellos“ pĂŒĂŒtakse vĂ€ltida kordusi ja kĂ”ikvĂ”imalikke ooperikliĆĄeesid. NekroĆĄiuse viimased lavastused on endas kandnud sĂŒgavat dramaatikat ja seda on oodata ka „Othellolt“.

 

Massenet’ ooperis „Manon“ solistiks Juhan Tralla

17. mĂ€rtsil kl 19 Vanemuise vĂ€ikeses majas etenduvas Jules Massenet’ ooperis „Manon“ astub Ć evaljee des Grieux rollis lavale Juhan Tralla. Juhan Tralla on lĂ”petanud 1993. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1997. aastal Eesti Muusikaakadeemia viiuli erialal. Paralleelselt Ă”ppis ta laulmist prof Mati Palmi klassis. Aastatel 1998–2001 Ă”ppis Tralla laulmist Viini MuusikaĂŒlikoolis prof Gerhard Kahry klassis. On tĂ€iendanud end maestro Carlo Bergonzi juures Accademia Verdianas Bussetos, Itaalias. Aastatel 2000–2003 töötas Juhan Tralla solistina Viini Rahvaooperis (Volksoper Wien), hooaegadel 2003/2004 ning 2004/2005 laulis ta Saksa Rahvusteatris Weimaris. Alates 2009 töötab solistina Saksamaal Mannheimi Rahvusteatris. On laulnud paljudes teatrites ja kontserdisaalides Eestis, LĂ€tis, Taanis, Saksamaal, Austrias, Ć veitsis, Iisraelis ja Venemaal.

Vanemuise teatris on Juhan Tralla varem ĂŒles astunud Hertsogi rollis Verdi ooperis "Rigoletto“ - seda rolli laulab Tralla ka 9. aprillil Vanemuise vĂ€ikeses majas.

„Manoni“ on Vanemuises lavale seadnud Marko Matvere, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, kunstnik Maarja Meeru, valguskunstnik Martin Meelandi ja koreograaf Marika Aidla. Manon Lescaut’ rolli laulab Alla Popova. Teistes osades Atlan Karp, Taisto Noor, Mati KĂ”rts, Taavi Tampuu, Merle Jalakas, Karmen Puis, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, TĂ”nu Kattai, Erkki Rebane jt.

„Manon“ on kĂ”igi aegade ĂŒks populaarsemaid prantsuse oopereid ning jutustab Manon Lescaut’ ja Ć evaljee des Grieux’ traagilisest armastusloost. Jules Massenet’ ooperi aluseks on prantsuse kirjanduse ĂŒks tĂ€htteoseid, abee Prevost’ 1731. aastal vĂ€lja antud romaan, mis eesti keeles ilmununa kannab pealkirja „Manon Lescaut“. Massenet’ „Manoni“ hingestatud ja kaasakiskuva libreto kirjutasid Henri Meilhac ja Philippe Gille. „Manoni“ maailmaesietendus toimus 1884. aastal Pariisi Opera Comique’is. „Manoni“ esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete subtiitritega.

 

Kevadvaheaeg MĂ€nguasjamuuseumis

Tartu MĂ€nguasjamuuseumis saab veeta kasvĂ”i terve kevadise koolivaheaja, sest pea kĂ”ik pĂ€evad on pilgeni tĂ€is teatrit, Ă”pitubasid ja muinasjutte! MĂ€nguline pereĂŒritus KAARDIMÄNGUPÄEV, mis toimub laupĂ€eval, 19. mĂ€rtsil kell 11-15, on seotud muuseumi Ă”uemajas avatud mĂ€ngukaartide nĂ€itusega „Ärtu Ă€ss ja pada emand“. PerepĂ€eval tuletatakse meelde vanu hĂ€id kaardimĂ€nge nagu Linnade pĂ”letamine, Valetamine, Must Notsu jt. TĂ€napĂ€evaseid kaardimĂ€nge tutvustab lauamĂ€ngupood Ludo. Tegeletakse ka ennustamise ja pasjansi ladumisega, piilutakse kaartide abiga nii minevikku kui tulevikku. KĂ”ige osavamad kaardimajade ehitajad ja kĂ”ige nutikamad viktoriinis osalejad saavad uhked auhinnad!

Alates 23. mĂ€rtsist kuni vaheaja lĂ”puni saab muuseumi mĂ€ngutoas osaleda PÖÖRLEVA MAAILMA ÕPITUBADES ning vaadata nĂ€itusi „Meeri SĂ€re meenutades“, „Ärtu Ă€ss ja pada emand“, „RahamĂ€ngud“ ja „Koos kasvamine“. Reedel, 25. mĂ€rtsil on nĂ€ituste kĂŒlastamine tasuta! Teatri Kodu saalis toimuvad vaheajanĂ€dalal lasteetendused „Sipsik“, „Öö mĂ€nguasjamuuseumis“ ning „KarumĂ”mm Rimtirilimm“. Lastestuudios saab 23.-24. mĂ€rtsil osaleda kahepĂ€evases koolivaheaja töötoas MUNAD ÄRKAVAD ELLU! (eelregistreerimine telefonil 7461 064 vĂ”i See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ). Koolivaheaja lĂ”petuseks toimub laupĂ€eval, 26. mĂ€rtsil kell 12.00 lastestuudios traditsiooniline PANNKOOGIHOMMIK, seekord koos Kehra Nuku imearmsa etendusega „Pöial-Liisi“.

Tartu MĂ€nguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Muuseumi mĂ€ngutuba on avatud kell 11-16. LĂ€hem teave www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777.Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee vĂ”i telefonil 7461 060.

 

Ott Sepp sai Oskar Lutsu huumoripreemia

NĂ€itleja, lavastaja, stsenarist ja MĂ€rt Avandiga paaris koomikuna kuulsust kogunud Ott Sepa koomikutalent sai ĂŒpris ruttu pĂ€rjatud. Tandeb Sepp ja Avandi on jĂ”udnud tegutseda kĂŒllalt lĂŒhikest aega, aga juba sai ĂŒks neist, Ott Sepp, Oskar Lutsu huumoripreemia. Siinjuures on 28-aastane Ott Sepp ka ĂŒks noorimaid, kellele Lutsu preemia mÀÀratud. NĂ€itlejaist on selle enne pensioniiga pĂ€lvinud vaid Peeter Oja 2004. aastal.

Eesti Ekspress 

 

Estonia PiletiMöll Bauhofis

Veel viimaseid pĂ€evi, kuni 20. mĂ€rtsini möllab rahvusooper taaskord Bauhofi OstuMöllul - kĂŒlastades sel perioodil Bauhofi kauplusi, saad ostuga kaasa spetsiaalse flaieri, mis vĂ”imaldab osta pileteid hinnaga 8 eurot kĂŒmnele erinevale Estonia etendusele kindlatel kuupĂ€evadel: "Minu veetlev leedi", "Nahkhiir", "Tuhkatriinu", "CoppĂ©lia", "Boheem", "Maskiball", "Pipi Pikksukk", "Armastus kolme apelsini vastu", "Luikede jĂ€rv" ja "Tosca". Sooduspileteid mĂŒĂŒakse flaieri ettenĂ€itamisel nii Estonia kassas kui kĂ”igis Piletilevi ja Piletimaailma mĂŒĂŒgikohtades.

 

Kevad Talveteatris

PolygonTeater annab teada, et on alanud piletimĂŒĂŒk "Boob teab" etendustele Sangaste Lossis ja Athena Keskuses. Etendused 6. aprillil Sangaste lossis ja 7. aprillil Athena Keskuses. Etenduste algus kell 19. Piletid mĂŒĂŒgil Piletilevis, Sangaste Lossis, Athena Keskuses ( Volga restorani administratsioon ) ja aadressil See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Sooduspiletid maksavad mĂ”lemale etendusele kuni 28. mĂ€rtsini 6 €, hiljem 8 €.

 

NukunĂ€itus Estonias 

NukunĂ€itus Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga ning rahvusooperi kuldsponsori SEB-ga on valminud nĂ€itus "Kujutlus nĂ€itlejast nukuna". Nukud, kelle prototĂŒĂŒbiks on sopran Milvi Laid, tenor ja pedagoog Tenno Vironi ning draamanĂ€itleja Ellen Liiger, on valmistanud kauaaegne Estonia nĂ€itleja ja kostĂŒĂŒmilao juhataja Salme Peetson (töötanud teatris 1909- 1959). Nukuna on kujutatud ka armastatud sopranit Meta Kodaniporki ja balletitantsijat Boris Blinovi. Museaalid pĂ€rinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi esemete kogust. Rahvusooperis on nĂ€itust vĂ”imalik nĂ€ha publikufuajees (parteri jalutuskaarel) etendust kĂŒlastades.

 

VAT Teatris esietendub vestern "Hea, Paha ja Inetu"

12. mÀrtsil kl 18 esietendub VAT Teatris vestern "Hea, Paha ja Inetu", kus Rahvusraamatukogu teatrisaali vÀikesele lavale on mahutatud Metsik LÀÀs koos seiklevate lindpriide, vihisevate kuulide, hobuste, dollaripakkide ja kullakottidega. Teatri kunstilise juhi Aare Toikka lavastatud klassikalise vesterni "Hea, Paha ja Inetu" aluseks on "makaronivesternide" lipulaev - 1966. aastal kinolinale jÔudnud Sergio Leone ja Clint Eastwoodi film "The Good, The Bad and The Ugly", millest tÀnaseks on saanud suur legend.

Metsikus LÀÀnes seiklevad kolm lindpriid, kellele iga hetk on eluvĂ”itlus. Neile kĂ”igile mĂ€ngib saatus ette nö Suure Noosi. MĂ”istagi asuvad mehed pĂŒĂŒdma ahvatlevat eesmĂ€rki, mis tĂ”otab ennenĂ€gematut rikkust ja vabanemist kĂ”igist pĂ€evamuredest. Ă„Ă€rmuslikud tingimused panevad mehed proovile ja nii joonistuvad vĂ€lja kolm elurada. Missugune neist on Hea, missugune just see - Paha - ja missugune lihtsalt Inetu? VĂ”i kas nii saabki mÀÀratleda?... Ja kas sel kĂ”igel on ĂŒldse tĂ€htsust, kui kuulid vihisevad ja pĂ€id mÔÔdetakse dollaripakkidega? VĂ”i millel on tĂ€htsust, kui miski su kĂ”ri pitsitab ja see miski pole nali, vaid köis?

VAT Teatri tĂ”lgenduses ĂŒhtaegu eksootilise ja kodusena mĂ”juv hoogne satiiriline lugu pakub kaasaelamist karmide meeste mĂ€ngudele, aga kindlasti ka iroonilist muige- ja mĂ”tteainet. Sergio Leone legendaarses filmis mĂ€ngisid kolme nimitegelast Clint Eastwood, Eli Wallach ja Lee Van Cleef . VAT Teatri lavastuses esinevad kĂ”igis osades VAT Teatri nĂ€itlejad Meelis PĂ”dersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots ning muusik Mart Soo. Viimase kanda on ka lavastuse helikujunduslik pool. Stsenaariumi teatrivariandi on lavale seadnud ja loo lavastanud Aare Toikka, lavastuse kunstnik on Kaspar Jancis.

 

Teatriaasta auhinnakandidaadid Estoniast 

Eesti Teatriliit on vĂ€lja valinud 2010. aasta teatriauhindade nominendid, kelle seas on ka hulganisti kandidaate rahvusooperist. Balletilavastuse auhinnale pretendeerivad Luana Georg DraĆŸeehaldja ja Lumekuninganna rollide eest lavastuses "PĂ€hklipureja" ning terve rahvusballeti trupp aastaringse töö eest, ĆŸĂŒrii eriauhinna nominentide seas on aga Marina Kesleri "Othello". Muusikalavastuste kategooria viiest kandidaadist on koguni neli Estoniast: Ran Arthur Braun "Boheemi" dĂŒnaamilise ja vĂ€rske lavastuse eest, Risto Joost aastaringse laia haardega dirigendi töö eest, rahvusooperi koor nĂ”udliku partii professionaalne teostuse eest ooperis "Armastus kolme apelsini vastu" ning Mart Sander eduka debĂŒĂŒdi eest "Silva" lavastamisel.

Teatriaasta auhinnad antakse kĂ€tte rahvusvahelisel teatripĂ€eval 27. mĂ€rtsil. Seniks on aga auhinna-vÀÀrilisi lavastusi vĂ”imalik oma silmaga nĂ€ha: "Boheem" etendub 11. ja 12. mĂ€rtsil, "Othello" viimast korda hooajal 17. mĂ€rtsil ning kes pealinnas "Silvaga" ĂŒhte saali pole pÀÀsenud, vĂ”ib seda pĂŒĂŒda teha JĂ”hvis - sealses kontserdimajas tuleb ĂŒlimenukas operett lavale 19. mĂ€rtsil. 7. aprillil esietenduv "Manon" on aga suurepĂ€raseks vĂ”imaluseks nautida Luana Georgi ning kogu rahvusballeti trupi kĂ”rget taset.

Ära unusta, et teatrikuul on kĂ€imas parimate ooperisolistide valimine - SEB Publikupreemia vĂ€ljaandmise raames on kĂ”igil teatrikĂŒlastajatel vĂ”imalus anda hÀÀl oma lemmikutele.

 

Vanemuises esietendub VÔrno ja Leinatamme teatritund

16. mĂ€rtsil kl 12 esietendub Vanemuise vĂ€ikeses majas teatritund „Aja lugu muusikas“. Tegemist on muusikalise ajalootunniga, mille on koostanud Tarmo Leinatamm ja Hannes VĂ”rno ning mis keskendub klassitsismile. RÀÀgitakse klassitsismist nii arhitektuuris, kujutavas kunstis, moekunstis, kirjanduses, muusikas kui teatris. Esitusele tuleval Haydni, Mozarti ja Beethoveni teosed. Kas me teame ja oskame öelda, mis toimus maailmas just samal ajal, kui aurumasin leiutati? Kelle raamatuid ja kelle luulet loeti, kelle pilte vaadati? Kas me teame ja oskame öelda, kes olid kĂ”ige tegusamad heliloojad Euroopas, kui tuhandeid kilomeetreid eemal Ameerika mandril Iseseisvusdeklaratsioon ette loeti?

„Aja lugu muusikas“ aitab ĂŒhe ajastu raames seoseid luua. Lavastust ei ole mĂ”eldud ainult koolilastele - huvitavaid fakte, teadmisi ning lĂ”busaid seiku tolle aja argielust jagub kĂ”igile. Muuseas saab vastused kĂŒsimustele: kes leiutas giljotiini, kas Mozart on Tartus kĂ€inud ning kas ilma Napoleonita oleks maailm hoopis teistsugune? Lavastuse produtsent on Vanemuise noortetöö juht Mall TĂŒrk, lavastaja Ain MĂ€eots, kunstnik Maarja Meeru, valguskujundaja Imbi MĂ€lk, lavalise liikumise on seadnud Marika Aidla. Lisaks muusikaharidusega Tarmo Leinatammele ja moekunstniku haridusega Hannes VĂ”rnole osalevad tunnis veel Maarja Mitt, Karmen Puis ja Vanemuise SĂŒmfooniaorkester.

„Me kĂ”ik omame mingeid teadmisi klassitsismist - lavastus vĂ”tab publiku teadmistekillud, lisab oma panuse ja kokku moodustub terviklik pilt ĂŒhest olulisemast kunstisuunast, millele paljud jĂ€rgnevad toetuvad. Vanemuisel on plaan muuta „Aja lugu muusikas“ sarjaks, mille jĂ€rgmine osa vĂ”iks keskenduda nĂ€iteks romantismile,“ rÀÀkis noortetöö juht Mall TĂŒrk. „Aja lugu muusikas“ on lisaks esietendusele sellel hooajal mĂ€ngukavas veel kolmel korral – 24. mĂ€rtsil ning 7. ja 8. aprillil, etenduste algusaeg on kl 12.

 

Estonia sĂŒgishooaja piletid nĂŒĂŒd mĂŒĂŒgil

1. mĂ€rtsil tulid mĂŒĂŒki Rahvusooper Estonia 106. hooaja esimese poole piletid. Hooaeg algab augusti lĂ”pus Richard Wagneri suurejoonelise lavamĂŒsteeriumi "Parsifal" nelja etendusega Noblessneri valukojas; teatrisaalis on avaetenduseks Georges Bizet' ooper "Carmen" 9. septembril ning esimeseks esietenduseks Giacomo Puccini ooper "Manon Lescaut" 4. novembril. Ooperialalt veel niipalju, et 17. septembril tĂ€histatakse piduliku galakontserdiga Eesti kĂ”igi aegade ĂŒhe silmapaistvama baritoni Tiit Kuusiku 100. sĂŒnniaastapĂ€eva, gala peaesinejaks on tuntuim eestlane maailma ooperilavadelt - bass Ain Anger. Galakontserdiga tĂ€histatakse oktoobri alguses ka rahvusvahelist muusikapĂ€eva.

BalletisÔprade rÔÔmuks jÔuab 2. detsembril esmakordselt lavale Ronald Hyndi ballett "Rosalinde" Johann Straussi muusikale. Menukad balletiÔhtud pakuvad kogu hooajal erinevaid vanu ja uusi kavu ning detsembris on jÀlle kavas laste lemmik "PÀhklipureja". Teist hooaega jÀtkavad ka "MÔmmi jÔuluaabits" ja "KÀsikivi kosmosest" ning loomulikult terve pere lemmik, vÀrskelt esietendunud "Pipi Pikksukk"! Aasta lÔpetab traditsiooniline uusaastaball. KÔige uuega, mida 106. hooaeg kaasa toob, saab tutvuda 11. septembril Estonia turupÀeval.

 

Ida Urbeli nimelise stipendiumi sai Rufina Noor

14. mĂ€rtsil enne balleti „Casanova“ etendust anti ĂŒle selleaastane Ida Urbeli nimeline stipendium, mille sai Vanemuise kauaaegne balletisolist ning praegune repetiitor Rufina Noor. Ida Urbeli nimelist stipendiumi (edaspidi stipendium) annavad vĂ€lja sihtasutus Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn, et tĂ€histada esimese iseseisva tantsuetenduse lavaletoomist teatris Vanemuine. 4. mĂ€rtsil 1939. aastal esietendus Vanemuises Ida Urbeli lavastuses P. TĆĄaikovski „KarnevalisĂŒit”. Nimelise stipendiumi vĂ€ljaandmisega jÀÀdvustatakse mĂ€lestust Ida Urbelist kui Vanemuise balleti rajajast. Stipendium koosneb aukirjast ja rahalisest preemiast. Varem on Ida Urbeli nimelise stipendiumi pĂ€lvinud Tiina Pikas, Ülo Vilimaa ja Hayley Blackburn.

Rufina Noor lĂ”petas 1969. aastal Tallinna Koreograafiakooli (Niina Kuusiku klass). Aastatel 1969 – 1991 töötas ta Vanemuise teatri balletisolistina (luues legendaarseid rolle nagu MaĆĄa - TĆĄaikovski „PĂ€hklipurejas“, Mari - Austeri „Tiinas“; Maria Stuart - Ć enderovase „Maria Stuartis“) ning alates aastast 1981 ka repetiitori ja lavastaja assistendina (nii balleti- kui ka ooperilavastuste juures). Rufina Noor on pĂ€lvinud mitmeid ENSV TeatriĂŒhingu preemiaid, samuti ENSV teenelise kunstniku ning rahvakunstniku tiitli, aastal 2006 omistati talle Vanemuise hĂ”bemĂ€rk.

 

Rahvusooper Estonia sĂŒmfooniakontsert

MĂ€rtsi teises pooles kolib rahvusooper taaskord ooperimaja teise tiiba, et anda seal suurejooneline sĂŒmfooniakontsert. 17. mĂ€rtsil Estonia kontserdisaalis toimuva kontserdi esimeses pooles kĂ”lab tĆĄehhi muusikalise rahvusliikumise vĂ”tmefiguuri Antonin DvorĂĄki viimane ja kuulsaim - Üheksas sĂŒmfoonia, mis on loodud helilooja Ameerika-perioodil ning inspireeritud sealsest maast ja kultuurist. Kontserdi teises osas kĂ”lav Carl Orffi "Carmina burana" on 20. sajandi kuulsamaid teoseid, mille vitaalsus ja vĂ”imas dramatism ĂŒlistab armastust, elu ja loodust. Lihtsatest rÔÔmudest, elust ja naudinguist jutustav teos on ĂŒlistuslaul elule tema vĂ€rvikais vormides ning igaveses ringkĂ€igus. Kontserdil astuvad ĂŒles Kadri Kipper, Aare Saal ja Mati Turi solistidena ning Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning Estonia seltsi segakoor dirigent Arvo Volmeri juhatusel. Pileti hind 17,26 EUR, Ă”pilastele sissepÀÀs poole hinnaga.

 

Endlas esietendub Andrus KivirĂ€ha „Mees, kes teadis ussisĂ”nu“

12. mĂ€rtsil, esietendub PĂ€rnu Endla teatri Suures saalis Andrus KivirĂ€ha menuromaanil pĂ”hinev „Mees, kes teadis ussisĂ”nu“, lavastajaks kĂŒlalisena Johannes Veski. 2007. aastal ilmunud romaan jĂ”uab teatrilavale esmakordselt.

„Mets on tĂŒhjaks jÀÀnud, ussisĂ”nad on unustatud ja varem loodusega sĂ”bralikult ja ĂŒksmeelselt lĂ€bi saanud eestlased on kĂŒladesse kolinud. VĂ€lismaalt toodi neile Jumal ja Jumal meelitas nad metsast vĂ€lja. Jumala nimel oli ilus kĂ”la ja tal oli kaasas palju huvitavaid asju,“ tutvustas lavastuse temaatikat Johannes Veski. Lavastaja sĂ”nul kĂ”netas “Mees, kes teadis ussisĂ”nu” teda kui teos inimese vĂ”itlusest endaks jÀÀmise ja muu maailmaga rahu sĂ€ilitamise vahel. „Mulle on tĂ€htis kĂŒsimus: miks me kĂŒll tahame nii tihti kellegi teise moodi olla?“ rÀÀkis Veski. Veski sĂ”nul on KivirĂ€ha romaan vĂ€ga fantaasiakĂŒllane ja sĂŒndmusterohke – loomad mĂ”tlevad nagu inimesed, ussid rÀÀgivad, vanaisa lendab. Tema eesmĂ€rgiks on kogu see lugu kĂŒll Ă€ra rÀÀkida, aga teatris kasutada olevate vahenditega, seda isegi rĂ”hutades. Johannes Veski veab Tallinnas vĂ€iketeatrit Cabaret Rhizome. Endla teatris ja ĂŒhtlasi suures riigiteatris on ta lavastamas esimest korda. Lavastusele on originaalmuusika loonud kitarrist Robert Vaigla, kes muusikat ka ise laval esitab.

Autor Andrus KivirĂ€hk, lavastaja Johannes Veski (kĂŒlalisena), kunstnik Pille Tael (kĂŒlalisena), muusika autor ja esitaja Robert Vaigla (kĂŒlalisena). Osades Priit Loog, Tambet Seling, Ireen Kennik, Kaili Viidas, Karin Tammaru, Indrek Taalmaa, Triin Lepik, Sten Karpov, Lauri Kink, Jaanus Mehikas ja Ahti Puudersell.

 

ASSITEJ lasteteatrite pÀev

20. mÀrtsil on ASSITEJ lasteteatrite pÀev, mis on rahvusvaheline lastele ja noortele mÀngivate teatrite pÀev. Sel aastal tÀhistatakse ASSITEJ lasteteatrite pÀeva Tallinnas Piip ja Tuut MÀngumajas, mis on uus unikaalne teatripaik noorele publikule. ASSITEJ lasteteatrite pÀeval on lasteteater SÔbra etendus "Hunt lambanahas" kÔigile huvilistele TASUTA. Selleks palume eelregistreeruda See e-posti aadress on kaitstud spÀmmirobotide vastu. E-posti aadressi nÀgemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vÔi telefonil 662 6767.

Rahvusvaheline ASSITEJ lasteteatrite pÀeva kava 20. mÀrtsil 2011 Piip ja Tuut MÀngumajas:

12.00 "Hunt lambanahas" lasteteater „SĂ”ber“ esituses

13.00 NB festival 2011 tutvustus

13.15 ASSITEJ Eesti Keskus MTÜ ĂŒldkoosolek

ASSITEJ lasteteatrite pĂ€eval tutvustatakse esmakordselt selleaastase NB festivali mĂ€ngukava, mille pearĂ”hk on noortelavastustel. NB festival on rahvusvaheline teatrifestival, mis toimub Tallinnas 29. maist 2. juunini ning on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmist. Oma teatriesindustega saabuvad Tallinna pea kĂ”ik PĂ”hja- ja Baltimaad, Venemaa, Saksamaa ning Eesti teatrid, kes mĂ€ngivad lastele ja noortele. Koostöös ASSITEJ Maailmakongressiga saabuvad Tallinnasse eksootilised teatritrupid Koreast ja Brasiiliast. Festivali etendused toimuvad teatris NO99. NB festivali korraldavad ASSITEJ Eesti Keskus ja VAT Teater. ASSITEJ Eesti Keskus on organisatsioon, mis ĂŒhendab professionaalseid lastele ja noortele mĂ€ngivaid teatreid ning ĂŒksikliikmeid.

 

Armastus salakaubaks

Projekti "TĂ€na teeme ooperit" raames kogunevad 300 Eestimaa noort ĂŒheks napiks nĂ€dalalĂ”puks rahvusooperisse, et kehastuda lauljateks, tantsijateks, pillimeesteks, kunstnikeks, dekoraatoriteks, Ă”mblejateks, lavameistriteks, dramaturgideks ja teisteks ooperimaja ametite esindajateks. Estoonlaste nĂ€punĂ€idete jĂ€rgi toovad nad lavale noorte teatrihĂ€ppeningi "Armastus salakaubaks" - klassikalise ooperi- ja balletimuusika hittidel pĂ”hineva lavastuse, mis otsib lahendust praeguse aja probleemidele: rahapuudus, pangalaenud, majanduslangus ja vĂ”imalik maailmalĂ”pp. Kas selle kĂ”ige keskel on kohta unistustele ja lootusele? Kas armastus pÀÀstab maailma vĂ”i on see tĂ€napĂ€eval muutumas salakaubaks? Nii mastaapne noorteprojekt on Estonias esmakordne ning kĂ”igil huvilistel on vĂ”imalik sellest osa saada 13. mĂ€rtsil kell 14 ja kell 17, kui pöörase seikluse tulemus Estonia teatrisaalis publiku ees on - piletid hinnaga 7 EUR on juba mĂŒĂŒgil.

 

Endlas valitakse publikulemmikuid

Traditsiooniliselt saab teatripublik mÀrtsikuu jooksul valida oma lemmik lavastuse, nais- ja meesnÀitleja! Lemmikuid saab valida lavastuste hulgast, mis esietendusid vahemikul mÀrts 2010-mÀrts 2011 ning rollide eest nendes lavastustes:

ALGUS, ÄRA MURETSE, KALLIS! KOLM PÕRSAKEST JA HEA HUNT, RÖÖVLITÜTAR RONJA, MADAME BOVARY, PÕLETUS, KÜLMALE MAALE, TIMBULIMBU JA TALV, TEATRIKOMÖÖDIA, (H)ING, MEES, KES TEADIS USSISÕNU.

Ankeete saab kassast, kohvikust ning etendusele tulles kavamĂŒĂŒgileti juurest. Samasse saab tuua tĂ€idetud ankeedid. Samuti saab oma lemmikud saata meilitsi aadressile See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Vastanute vahel loositakse vĂ€lja peaauhind – kutse kĂ”igile Endla jĂ€rgmise hooaja esietendustele – ning 10 kutset kahele vabalt valitud Endla teatri etendusele. Publiku lemmikud ja kĂŒsitluse vĂ”itjad selguvad 1. aprillil enne „Mees, kes teadis ussisĂ”nu“ etendust

 

Vanemuises esietendub sensuaalne balletilavastus „Casanova“

12. mĂ€rtsil kl 19 esietendub Vanemuise vĂ€ikeses majas ballett „Casanova“, mille autoriks on Belgia koreograaf ja lavastaja David Sonnenbluck. „Casanova“ esietendus juba kĂŒmmekond aastat tagasi ning on David Sonnenblucki kĂ€e all jĂ”udnud lavale mitmetes riikides. Lisaks koreograafiale on David Sonnenbluck loonud „Casanova“ lavakujunduse, muusikalise kujunduse (Vivaldi, Mozart, Typsi, traditsiooniline araabia muusika) ning kostĂŒĂŒmid (koostöös Mare Tommingaga). Valguskujunduse teevad Andres Sarv ja Imbi MĂ€lk. Osades: Colin Thomas Maggs, Takuya Sumitomo, Ilja Mironov, Nashua Mironova, Mai Kageyama, Hayley Blackburn, Vanemuise balletitrupp.

Ajast aega on Casanova saatus tekitanud inimkonnas ihalust ilu jĂ€rele. See skandaalne veneetslane polnud mitte ainult seikleja, petis ja vabamĂ”tleja, nagu teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, memuaarikirjanik, filosoof ja muusik. Sellest lĂ€htudes on David Sonnenbluck loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu balleti – see on ĂŒhtlasi nii barokne kui kaasaegne. Jaques Casanova saatus oli kummaline. Vaevalt tĂ€isealiseks saanud, pĂŒhendus ta esmalt kiriklikule, seejĂ€rel sĂ”javĂ€elisele karjÀÀrile, kuid loobus neist peagi sellise elu kasuks, mida paljud peavad „skandaalseks“. Aristokraadid, kes otsisid tundeelamusi oma argipĂ€eva ilmestamiseks, muutsid ta „erotomaaniks“. Ta kollektsioneeris seiklusi - justkui kĂ€ttemaksuks saatusele - vastates ebaĂ”nnele kirglike tunnetega. VĂ”ttes iga seiklust nii, nagu oleks see viimane, Ă”nnestus tal jĂ€rjekindlalt oma kireobjektile truudust murda. Eikellegina sĂŒndinud mehest sai sage kĂŒlaline toonases suurilma seltskonnas (Louis XV, Voltaire, Rousseau, Mozart...). KĂ”ik see ongi inspireerinud David Sonnenblucki looma balletti suurest vĂ”rgutajast.

„On alati tore nĂ€ha mĂ”nd oma balletti mĂ”nel teisel maal ja teiste tantsijate esituses. See on alati vĂ€ljakutse – nii tantsijatele kui mulle endale. Miks Casanova? Lugesin raamatut ja lugu köitis mind sedavĂ”rd, et tahtsin sellest balleti teha. Tavaliselt mulle meeldib sensuaalseid teemasid lavastada ja Casanova sensuaalne just ongi. See materjal sobis tĂ€iuslikult. Lisaks teavad kĂ”ik, kes oli Casanova! VĂ€hemalt midagi temast! Lavastus asetseb kusagil balleti ja show vahepeal. MĂ”ned osad on tehniliselt pĂ€ris rasked, aga muusika ja kostĂŒĂŒmid teevad sellest tĂ”elise show,“ tutvustas oma lavastust David Sonnenbluck.

David Sonnenbluck on haridust omandanud BrĂŒsselis, Flandrias, Peterburis. Tantsinud erinevates lavastustes Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ning mujal maailmas. Davidil on omanimeline balletitrupp La Compagnie Ballet David Sonnenbluck. Hiljuti nimetati David Sonnenbluck BrĂŒsseli Balleti kunstiliseks juhiks ja koreograafiks.

 

Ugalas algab suur piletite soodusmĂŒĂŒk!

Teatrikuul rohkem teatrit! Sel nĂ€dalal ehk alates vastlapĂ€evast teevad Ugala teatripiletihinnad pika liu! Vastlast viie pĂ€eva jooksul (8.-12.mĂ€rtsini) on vĂ”imalik osta kĂ”igile Ugala teatri koduetendustele pileteid vaid 8 euroga Sooduspakkumine kehtib kĂ”igile oma maja etendustele ajavahemikus 8. mĂ€rtsist kuni 9.aprillini k.a.

 

8. mÀrtsil 2010 esietendub Kanuti Gildi Saalis Karl Saksa "The Drone of Monk Nestor"

"The Drone of Monk Nestor" on jĂ€tk "TĆĄuudile", kus Kiievi koopakloostrist rĂ€ndab kroonik munk Nestor Peipsi jĂ€rve kallastele. Ta nĂ€eb seal tantsivat tĆĄuudi kuldsete sibulate vahel. Munga suu vajub lahti ja sealt hakkab kostuma ĂŒrgne mörin. TĆĄuud tantsib ja loojang rullub ĂŒle kolletava lagendiku kaugele silmapiiri taha, mustade metsade vahele. Karl Saksa "TĆĄuud" on sel aastal ĂŒks teatriaasta auhindade kandidaate tantsuteatri kategoorias.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta lĂ”petas 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Sama Ă”ppetooli juures annab ta nĂŒĂŒd kaasaegse tantsu tehnika ja improvisatsiooni tunde. Lisaks loob Karl Saks Cubus Larviku nime all elektroonilist muusikat ja loob helimaastikud ka enda lavastustele, kasutades algallikana ise lindistatud helisalvestisi, mis on komponeeritud elektroonilise tarkvaraga.

 

TeatriPolygon Stuudiol valmib kevadlavastus

Teatrikooli TeatriPolygon Stuudio kevadlavastus Jim Ashilevi "Nagu poisid vihma kĂ€es" esietendub 16.03 kell 19 RĂ€vala 8 bĂŒroohoone keldrisaunas. Juhendaja / lavastaja Tamur Tohver: "TeatriPolygoni Stuudio jĂ€tkab noortele noorte eesti autorite algupĂ€rase nĂ€itematerjali tutvustamist. Eelmisel aastal toodi Solarise parklas vĂ€lja rohke sooja vastuvĂ”tu osaliseks saanud Siim Nurkliku "Kas ma olen nĂŒĂŒd elus". Ashilevi "Nagu poisid vihma kĂ€es" pĂ”hjal luuakse lavateos, mis aga pĂŒstitab risti vastupidiseid nĂ€itlejaĂŒlesandeid eelnenud loo kĂ€sitlusele. Olles kogenud nö. tĂ€navateatri reeglistikku ja raske kirjandusliku struktuuriga loo mĂ€ngitavaks muutmist, minnakse nĂŒĂŒd uuele ĂŒlesandele: suletud intiimne ruum, selged karakterid ja vĂ€ga ĂŒheselt loo jutustamine. Lihtne on luua atmosfÀÀri, kuid peenemad karakterid ja lĂ€hedus publikule nĂ”uavad tĂ€pset nĂ€itlejatööd. Lisaks jÀÀb mĂ”netiste pildiliste hĂŒpete sulatamine arusaadavaks otsast lĂ”puni loetavaks jutustuseks. Lugu on kirjutatud vĂ€ga tĂ€pselt 17-23a vanustele noortele neist endist- selles eas stuudiolased ise just on. Millal keegi meist oma elus seda Nartsissimo taolist haigust lĂ€bi elab, jÀÀb juba vaataja otsustada."

Brutus: "Sinu ravimiskava koosneb siin majas kolmest osast. Esiteks trauma. Teiseks toibumine. Kolmandaks valgustatus. Sinu puhul, konkreetselt, on mul vaja, et sa hakkaksid mĂ”istma, et sa kĂ”nnid lĂ€bi elu niiviisi, et nĂ€htamatu kuldne revolver kuklas. Ära oota, et keegi sind kiidaks enda korraldatud lĂ€bude koristamise eest. Lihtsalt, Ă€ra korralda lĂ€busid. Keskendu ja sind ei lasta maha."

MĂ€ngivad Harri Ausmaa, Enriko Valk, Martin Urve, Liina Koitla, Kristin Uusna, Martin Rebane, Mai JĂ€rvela, Enelin Pruul, Liisa Tolli, Annabel Abrams, Kerttu Sepp. JĂ€rgmised etendused 17. ja 22. mĂ€rts sealsamas. Saal mahutab 30 inimest, palutakse eelnevalt registreerida See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . Pilet 3 € on vĂ”imalik osta ukselt. Stuudio on asutatud 2009. aastal teatrikooli TeatriPolygon juurde.

 

Alustas teatriblogi Teater 3000

Oma tegevust alustas teatriblogi Teater 3000 - esimene teatriarvustuste ajaveeb Eestis - mis koondab erinevate kutseliste teatriuurijate arvamusi. Blogi algatajaks on Teatriuurijate Ühendus ning see asub aadressil http://teater3000.wordpress.com. Viimastel aastatel on blogosfÀÀri ilmunud mitmeid ajaveebe, kus autorid oma teatrikogemusi vahendavad. Kutselised kriitikud on (mĂ”ne erandiga) end seni blogiarvustustest eemale hoidnud. NĂŒĂŒd see muutub. Teater 3000 autoriteks on Teatriuurijate Ühenduse liikmed, nende seas nĂ€iteks Madli Pesti, Maris Balbat, Hedi-Liis Toome, Ott Karulin, Anneli Saro jt.

Blogi eesmĂ€rgiks on lisaks eesti teatri mĂ”testamisele katsetada blogiarvustuse kui ĆŸanri vĂ”imalusi – sellest ka nimi Teater 3000, sest just 3000 tĂ€hemĂ€rki on pikkus, millest palju pikemaid tekste on veebis raske lugeda. Seda, kas blogi peab ka kĂ€imasoleva aastatuhande lĂ”puni vastu, nĂ€itab aeg. Blogiarvustus on ĆŸanrina kĂ”ige lĂ€hemal pĂ€evalehekriitikale, kuid saab endale lubada suuremat isiklikkust. Kriitika objektiivsus on lĂ”putuid arutlusi pakkuv teema, millele blogiarvustuse ĆŸanr kahtlemata kĂŒsimusi lisab, sest tĂ”esti: kas objektiivsem on peita autori isiklikud eelistused teooriate taha vĂ”i need hĂ€benemata vĂ€lja öelda. Kui Teater 3000 sellele ka vastust ei leia, siis eesti teatri retseptsiooni mitmekesistab ta kindlasti.

Esialgu keskendub Teater 3000 seega arvustustele, kuid lĂ€hiajal on plaanis alustada ka mitme uue rubriigiga nagu teatrimĂ”iste vĂ”i mĂ€lukild. Kuna Teatriuurijate Ühendusse kuuluvad nii tunnustatud ja kogenud teatriloolased kui need, kes teevad alles oma esimesi uurijasamme, on lootust, et Teater 3000 areneb pĂ”lvkondade ĂŒleseks teatri analĂŒĂŒsijaks.

 

Teatrikuu haridusprogrammid muuseumis

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis on teatrikuul vĂ”imalus tellida Voldemar Panso nĂ€ituse "11 Pansot" juurde haridusprogramm, mis koosneb Panso elu ja loomingut kĂ€sitleva nĂ€ituse tutvustusest ning lĂ”busast teadmismĂ€ngust. NĂ€itus tutvustab suure teatrimehe erinevaid kĂŒlgi kergelt ja humoorikalt, lĂ€htudes tema pĂ€ikselisest ja naerurikkast loomusest. Haridusprogramm on suunatud pĂ”hikooli viimastele klassidele ning gĂŒmnaasiumile. Programmi kestus ca 1 h 15 min. Lisainfo ja registreerimine telefonil 6 446 407 vĂ”i See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.  

SĂ€revi Teatritoas (Tina 23–13) pakutakse programme alates eelkooliealistest kuni gĂŒmnaasiumiĂ”pilasteni. Saab vaadata teatributafooria vĂ€ljapanekut, mĂ€ngida nukkudega, proovida teatrikostĂŒĂŒme, kĂŒbaraid ning parukaid. Eriti tĂ€helepanelikule kĂŒlastajale ilmutab end Teatrivaim! Lisaks sellele on SĂ€revi Teatritoas vĂ”imalus korraldada laste sĂŒnnipĂ€evi ning kasutada ruume ĂŒrituste lĂ€biviimiseks (raamatute esitlusteks, luuleĂ”htuteks jms.). Lisainfo ja registreerimine telefonil 6 442 884 vĂ”i 6 485 838 See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.     

 

Teine lastelavastus Tartu Teatrilt

Valminud on Tartu Teatri teine lastelavastus, mille esietendus on 13. mĂ€rtsil kell 18.00 Athena Keskuse pööningusaalis!  Selles teeb kaasa 11 nĂ€itlejat ning rolle, mida mĂ€ngitakse on ĂŒle 20ne. On laulu,  vĂ”itlust ja palju toredaid karaktereid.

Lastelavastus "Sipelgas Ferda"  pĂ”hineb tĆĄehhi lastekirjaniku Ondrej Sekora 1959. aastal kirjutatud raamatul "Sipelgad ei alistu". Raamatu on dramatiseerinud ja lavastanud Algis AstmĂ€e. Lavastuse sihtgrupp: lapsed vanuses 4-12 eluaastat! Sipelgas Ferdaga juhtub palju lĂ”busaid ja ohtlikke seiklusi. Ta eksib metsas Ă€ra ja kaotab oma pesa, vĂ”itleb hirmsa Ă€mblikuga, ehitab koos oma sĂ”pradega metsa kĂ”ige parema sipelgapesa ning sĂ”dib ahnete ja halastamatute Orjaperemeestega. PĂ”nevad lavastuslikud lahendused ning toredad karakterid teevad sellest mĂ”nusa vaatamise nii suurtele kui vĂ€ikestele teatrisĂ”pradele.

Osades: Kaarel Targo, Tormi Kevvai, Algis AstmĂ€e, JĂŒrgen Gansen, Kristjan LĂŒĂŒs, Mikael Meema, Kalle Valge, Kuido NĂ”mme, Uku-Markus Simmermann, Tess Pauskar, KĂ€tlin Armei.

Vaata, mis toimuma hakkab 

 

Lokaalis Sumin hakkavad toimuma vestlusÔhtud prominentidega

Tartu lokaal Sumin (Turu 21) alustab kord kuus toimuvate interaktiivsete jutuĂ”htutega, kus Vanemuise nĂ€itleja Margus Jaanovitsi kĂŒsimustele hakkavad vastama eestlastele ĂŒldtuntud inimesed. Portreeintervjuu ei jÀÀ pelgalt dialoogiks, vaid on kombineeritud sketĆĄide ja muusikalise osaga. Ka publikul on vĂ”imalik vestlusesse sekkuda ja oma kĂŒsimusi esitada. VestlusĂ”htute avalöök antakse 10. mĂ€rtsil, kui nĂ€itleja Jaanovitsi vestluskaaslaseks on tema kolleeg teatrist Vanemuine Ott Sepp.

Tartu Ekspress 

 

Objekt 2011

Ajavahemikus 27.02 – 20.03 sĂ€rab keset Vabaduse vĂ€ljakut „Objekt nr. 2011“. See on omamoodi ruum, kus kontrastina vĂ€ljaspool valitsevale talvele, on ehe suvi. Kolme nĂ€dala jooksul veedavad jĂ€rgemööda selles suves ĂŒhe tunni kuni 400 eesti loovisikut. See kĂ”ik on alates avamise hetkest vaadeldav Vabaduse vĂ€ljakul, aga ka otseĂŒlekandena internetis ja Elioni DigiTV erikanalil.

Pintsel ei maali, kaamera ei filmi, lava ei lavasta, viiul ega elektrikitarr ei mĂ€ngi ĂŒksi. Kunsti sĂŒndimisel on olulised inimesed, isiksused. Ja neid inimesi on palju. KĂ”ige selgemalt on see tajutav, kui ollakse koos. Kaua on otsinud viisi koondada Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastal ĂŒhte teosesse Eesti kultuurivaldkond vĂ”imalikult tervikuna – nii utoopiline kui see mĂ”te ka ei oleks. 27. veebruaril saab otsitu teoks. „Objekt nr. 2011“ korraldajateks ja lĂ€biviijateks on MTÜ Siseilm ja Allianss Arhitektid. Nende organisatsioonide taga seisavad Mart Koldits, Kaarel Oja, Iir Hermeliin, Indrek Tiigi, Kadri Tamre, Kadri Tikerpuu ja Sirli Bergström.

Inspiratsiooniks installatsiooni sĂŒnnile on lisaks MTÜ Siseilmaga seotud isikute mĂ”tetele Eesti kultuuri seisu vaadeldes, olnud ka hiljuti ootamatult Prantsusmaa Riikliku Audiovisuaalkunsti Instituudi arhiividest leitud Eesti ilmselt ĂŒhe legendaarsema kultuurisiksuse Arthur Valdese Pariisis  (arvatavasti varajastel 1930ndatel aastatel) erakogunemisel peetud ettekanne Eesti kultuuri pĂ”hiprobleemist. Ettekande salvestuse heliribalt on kuuldav jĂ€rgmine tsitaat: „Ehk kĂŒll Eesti suvi on pilkamalt lĂŒhike, on vĂ€hemalt meie talv pilkamalt pime ja pikk. Ei sooja, ei mitte valgustki. Ei heinamaad ega pĂ€ikesepaistet. Lihtne on sestap ka Eesti kultuuri pĂ”hiprobleem - kĂŒlm on. Tehke vaid imet, saagu talvest suvi, hetkekski, ja te nĂ€ete kĂ”iki neid inimesi, kunstnikke, kuidas nad Ă”itsevad sel igaval liival.“ (Arthur Valdes, Pariisis varajastel 1930ndatel)

Hoia iga pÀev silm peal, keda Objektis nÀha saab http://www.objekt2011.ee/objektis/

Tallinn 2011 Uudiskiri 

 

Eesti Draamateatri ja Rakvere Teatri sooduskampaaniad

Eesti Draamateatri piletidraama kuni 6. mĂ€rtsini. Sooduspileteid saab osta etendustele: „Boulgakoff“, „Grönholmi meetod“, „Hiilgav“, â€žHirmus veretöö LÀÀnemerel“, â€žKas ma olen nĂŒĂŒd elus“, „Kirsiaed“, „Krappi viimane lint.Sammumisi“, „LeekrĂŒĂŒbe“, „LĂ”putu kohvijoomine“, „MĂ€ngud tagahoovis ehk Because“, „Vassiljev ja BubĂ”r ta tegid siia...“, „Vihmatants“, â€žVombat“, „Piparkoogimehikese“ pileti saab koguni kĂ”igest 4 euro eest.

 

 

Soodustus kehtib ka Tartus toimuvatele kĂŒlalisetendustele: 7. mĂ€rts "Eksperiment Ă”hupumbaga", 1. aprill "Saja-aastane maja" ja 11. aprill "Leenane'i kaunitar"

 

NUKU muuseumil on sĂŒnnipĂ€ev

7. mĂ€rtsil saab NUKU muuseum 1-aastaseks. Oma sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histab muuseum pĂŒhapĂ€eval, 6. mĂ€rtsil, mil kĂ”ikidele muuseumikĂŒlastajale pakutakse sĂŒnnipĂ€evatorti. Algusega kell 13.30 saavad kĂŒlastajad muuseumi sisehoovis nautida 1982. aastast pĂ€rinevat kaunist nukulavastust “Okasroosike”, mille on muuseumi jaoks taastanud nĂ€itlejad Tiina TĂ”nis ja Taavi TĂ”nisson. Avamisaastal kĂŒlastas muuseumit ĂŒle 35 000 inimese. Esimese aasta jooksul avati muuseumis neli uut nĂ€itust, osaleti vĂ€ga rahvarohkel Muuseumiööl, lĂŒkati kĂ€ima nĂ€dalavahetustel toimuv lĂŒhietenduste programm, nukumeisterdamise Ă”pitoad, muuseumimĂ€ngud, teemaekskursioonid, eriĂŒritused ja laste sĂŒnnipĂ€evad. Muuseum ĂŒtleb suur tĂ€nu kĂ”ikidele, kes muuseumit kĂŒlastasid ja loodab teid kĂ”iki varsti jĂ€lle nĂ€ha!

 

Vanemuise majades on vÀljas uued nÀitused

Vanemuise teatri suures majas on alates 2. mĂ€rtsist kuni 1. maini vĂ”imalik vaadata fotonĂ€itust „Maailm Arlekiini kuues“. MaailmarĂ€ndurid Laura Peterson, Eneli Raud, Ott Aardam ja Karol Kuntsel toovad vaatajani valiku aastatel 2008 – 2009 maailma eri paigus tehtud fotodest. Enamik nĂ€itusel vĂ€ljas olevatest fotodest pĂ€rinevad Aasiast ja LĂ”una-Ameerikast, riikidest, mille teatritraditsioon ja ka selle visuaalne pool on meie omast vĂ€ga erinev. Need 34 vĂ€rvikĂŒllast fotolĂ”uendit etendustest, teatraalsetest rituaalidest, etenduste ettevalmistamisest, mĂ€ngupaikadest ja rahvapidustustest annavad aimu, millistes oludes erinevais maailma paigus teatrit tehakse ja Ă”pitakse ning milline on teatri ja teatraalsete ettevĂ”tmiste funktsioon erinevates kultuuriruumides. NĂ€itus pakub ainest mĂ”tisklusteks teatri koha ĂŒle meie ĂŒhiskonnas. 34 pilti ĂŒtleb rohkem, kui 34000 sĂ”na. Tegemist on rĂ€ndnĂ€itusega, mida eksponeeritakse erinevates Eesti teatrites.

Vanemuise vĂ€ikses majas saab aga vaadata nĂ€itust „Ülo Vilimaa 70“, millega Vanemuise teater tĂ€histab artisti juubelit. Ülo Vilimaa tuli Vanemuisesse solistina tööle 1962. aastal. JĂ€rgnes rida andekaid ja meeldejÀÀvaid osatĂ€itmisi (Karjus ja Narr Peiko „OrlĂ©ansi neitsis“, Kratt Tubina „Kratis“, Paganini Ida Urbeli lavastatud „Paganinis“, Kiir Vinteri „Kevades“ jt). 1960. aastate keskpaiku tegi Ülo Vilimaa peale teatri jaoks uudsete lĂŒhilavastuste ka oma sooloĂ”htuid ning tegutses sĂŒnkroonis Toominga – HermakĂŒla teatriuuendusega. 1960. aastate teisel poolel alustas Vilimaa ka ballettmeistrina ning tegi seda vĂ€ga Ă”nnestunult. Tema loomingus paistis selgesti silma huvi vabaplastika vastu, samuti kombineeris ta vĂ€ga tundlikult valgust, vĂ€rve, heli ja tantsu. 70-ndatel tĂ”i Vilimaa lavale balletiĂ”htud „KĂ€ed“, A. PĂ”ldmĂ€e „Merineitsi“, „Kontrastid”, R. Eespere „KĂ”rvalised“ jm.

1974. aastal sai Ülo Vilimaast Vanemuise peaballettmeister, seda tööd tegi ta Vanemuises 1997. aastani. Tema lavastatud menukatest lavateostest on tartlastele ehk enim meelde jÀÀnud veel Austeri balletid „Tiina“ ja „Bambi“, Puccini ooper „Madame Butterfly“, Loewe muusikal „Minu veetlev leedi“ ja Lehari operett „LĂ”bus lesk“. NĂ€ituse „Ülo Vilimaa 70“ pidulik avamine toimub 12. mĂ€rtsil ning nĂ€itus jÀÀb avatuks 12. maini.

 

Algas piletite mĂŒĂŒk PĂ”huteatrisse

Viie kuu jooksul esineb PĂ”huteatris ĂŒle kĂŒmnekonna rahvusvaheliselt vĂ€ga maineka kunstniku ja teatritrupi USAst, Saksamaalt, Inglismaalt, Leedust, Soomest ja mujalt. Samuti toimuvad PĂ”huteatris mitmete Eesti autorite uute kunstiteoste esmaesitlused: Jarek Kasar, Ene-Liis Semper, Hendrik KaljujĂ€rv, Eva Klemets ja Anne TĂŒrnpu jne. Lisaks etendatakse viimaseid kordi Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastust "HirvekĂŒtt".

Teater NO99 PĂ”huteater on viis kuud kestev installatsioon Tallinnas Skoone bastionil. Rajatakse pĂ”hust teatrihoone, mille ĂŒmber tekib avalik ruum. PĂ”huteatris eneses toimub rahvusvaheline kultuuriprogramm. PĂ”huteatri idee autor ja organiseerija on Teater NO99. PĂ”huteater on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aasta ĂŒks tĂ€htsĂŒndmusi. PĂ”huteatri programmiga on vĂ”imalik tutvuda aadressil pohuteater.no99.ee. Pileteid saab osta Piletimaailmast ja Teater NO99 kassast. Piletite arv on ÀÀrmiselt piiratud!

Tallinn 2011 Uudiskiri

 

Endla Teatrigaleriis nÀeb teatri töötajate loomingut

4. mĂ€rtsil, kell 17 avatakse PĂ€rnu Endla teatri Sammassaalis Endla töötajate kunsti- ja kĂ€sitöönĂ€itus „Seinast seina. Ihu ja hingega“. NĂ€itusel nĂ€eb nii laval kui lava taga töötavate endlalaste loomingut. Traditsiooniliselt on teatrikuul Endla teatri Sammassaalis ĂŒleval mĂ”ni teatriteemaline nĂ€itus. Sel aastal on vĂ”imalik tutvuda aga teatri oma töötajate nii töö kui hobi korras, kingituseks vĂ”i omatarbeks tehtud kunsti ja kĂ€sitööga.

NÀituse koostaja, Endla galeristi Piret Bergmanni ehk Pusa sÔnul on teatris palju inimesi, kes teatritöö kÔrvalt kÔiksugu pÔnevate hobidega tegelevad, vÔi ongi pigem ihu ja hingega kunstnikud, kellele teatritöö on kÔrvaltegevuseks. MÔte panna kokku nÀitus oma maja inimeste töödest, tuli Pusa sÔnul Endla eelmisel galeristil Katrin Maimikul, kelle idee tuli temal lihtsalt ellu viia.

Praeguseks on nĂ€itusele kogunenud juba terve toa tĂ€is töid. TeatrinĂ€itusel on esindatud lĂ€bilĂ”ikena kogu teater, nii kunstilised, tehnilised kui administratiivtöötajad. Ametitest on esindatud nĂ€iteks nĂ€itleja, lavastaja, kunstnik, inspitsient, lavameister, dekoraator, reklaamitoimetaja, puidutöömeister ja paljud teised. Töid on nĂ€itusel seinast seina – alates maalidest ja fotodest, keraamika ja kĂ€sitööni, lĂ”petades heegeldatud kella ning ennustusmasinaga. NĂ€itus jÀÀb Endla Sammassaalis avatuks kuni 30. mĂ€rtsini.

 

Vanemuises saab valmis uus teatritund APPI! OOPER!? II

Alates 10. mĂ€rtsist saab Vanemuise suure maja fuajees vaadata ooperitundi Appi! Ooper!? II. Tegemist on jĂ€rjega kaks aastat tagasi valminud ning siiani mĂ€ngukavas olevale esimesele ooperitunnile, kus kĂ€sitletakse maailmakuulsaid oopereid. Appi! Ooper!? II on pĂŒhendatud Eesti teatrimuusikale ning tunnis osalejad kuulevad lĂ€bi aegade parimaid palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustest. Ettekandmisele tulevad katkendid sellistest tuntud teostest nagu K. A. Hermanni „Uku ja Vanemuine”, E. Aava „Vikerlased”, G. Ernesaksa „Tormide rand”, E. Arro ja L. Normeti „Rummu JĂŒri”, E. Tambergi „Cyrano de Bergerac”, E. Kapi "Talvemuinasjutt" ning O. Ehala „Nukitsamees”. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele eesti muusikaloost saavad lapsed aimu teatrigrimmi tegemise nippidest ja vĂ”ivad kaasa lĂŒĂŒa kohapeal sĂŒndivas vĂ€ikeses lavastuses.

Appi! Ooper!? II teatritunni on koostanud Merle Jalakas ning lavastanud Jaan Willem Sibul, ooperitunni kunstnik on Maarja Meeru ning kontsertmeister Made SĂ”lg. Publiku ette astuvad Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas ja Angelika Aun. „Teatritunnid on Vanemuise pisike panus eesti laste muusikaharidusse. Ja mis kĂ”ige peamine – lapsed lahkuvad sellest tunnist reeglina sĂ€ravate silmadega ja teadmisega, et teater on ĂŒks pĂ”nev koht, kuhu tasub tagasi tulla,“ rÀÀkis Vanemuise noortetöö juht Mall TĂŒrk. Vanemuise teatritunde on vĂ”imalik tellida koolidesse. TĂ€psemat infot saab aadressilt See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.  

 

Vanemuisel on teatriaasta auhindade hulgas ĂŒheksa erinevat nominatsiooni

Teatavaks tehti Eesti Teatriliidu aastaauhindade nominendid 2010. aasta loominguliste saavutuste eest. Vanemuise teatril on erinevates kategooriates kokku ĂŒheksa nominatsiooni. Balletilavastuse auhinnale kandideerib Colin Thomas Maggs peaosa eest lavastuses “Mowgli”. Muusikalavastuse auhinnale on nomineeritud Atlan Karp muusikaliselt veenva nimirolli eest W.A. Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste ĆŸĂŒriide eriauhinnale on Vanemuisest suisa kolm nominenti - lavastus “Mowgli”, Aivar Kallaste osatĂ€itmiste eest tantsulavastustes „Mowgli“ ja „Vanamees ja meri“ ning Hanna-Liina VĂ”sa ja Birgit Õigemeel emotsionaalse ja lavastust kandva esinemise eest „Heliseva muusika“ peaosas.

AlgupĂ€rase dramaturgia auhinnale, mida antakse vaadeldava aasta jooksul lavale jĂ”udnud algupĂ€rase teatriteksti eest, kandideerib septembris 2010 Sadamateatris Margus Kasterpalu lavastuses esietendunud Jaan Unduski „Quevedo“. Teatritöötaja auhinnale administratiiv- ja haldustöötaja kategoorias kandideerib Vanemuise trupijuht Eda Hinno – kĂ”rge pingetaluvuse ja kompetentsiga ning 40-aastase töökogemusega Vanemuise raudvara.

Salme Reegi nimelise auhinna nominentide hulgas on lavastuse "Mowgli" kogu loominguline meeskond - Mare Tommingas, Tauno Aints, Vladimir Anƥon, Margus Vaigur, Ott Evestus, Jenny MacNamara - uue algupÀrase noortele suunatud tervikteose eest tantsuteatris. SÔnalavastuste muusikalise kujunduse auhinnale kandideerib Taago Tubin muusikalise kujundusega lavastusele "Paanika" (nomineeritud ka kujunduse eest Ugala Teatri lavastusele "Maakad").

2011. aasta on Vanemuise teatrile alanud igati edukalt – draamanĂ€itleja Aivar Tommingas pĂ€lvis hiljuti nii riikliku kultuuripreemia 2010. aasta loominguliste saavutuste eest kui ka ValgetĂ€he IV klassi teenetemĂ€rgi Vabariigi presidendilt. „Meil on tĂ”esti hea meel, et teatriliidu aastaauhindade nominatsioonide seas on esindatud Vanemuise teatri kĂ”ik kolm ĆŸanri ning lisaks mĂ€rgatud ka administratiivtöötajat. Loodame, et hĂ€sti alanud 2011. aasta toob teatrikuul meie kollektiivile tunnustust juurde,“ sĂ”nas teatri juht Paavo NĂ”gene. KĂ”iki nomineeritud lavastusi ja osatĂ€itjaid saab vaadata nii mĂ€rtsis kui aprillis Vanemuise teatris ning „Helisevat muusikat“ ka Nokia Kontserdimajas.

Vaata kÔiki nominente

 

Viimaseid kordi „KokteiliĂ”htu“ Hiiumaal

Veel kolmel korral, 3., 4. ja 5. mĂ€rtsil mĂ€ngib Theatrum Hiiumaa muuseumi saalis T. S. Elioti “KokteiliĂ”htut”. EelmĂŒĂŒki on tulnud piiratud koguses lisapileteid, mida on vĂ”imalik osta Piletilevi mĂŒĂŒgipunktides (nĂ€iteks KĂ€rdla Selver) ja KĂ€rdla kultuurikeskuses. Vabade kohtade olemasolul saab pileteid ka tund enne etenduse algust kohapeal.

“KokteiliĂ”htud” jĂ”uavad Hiiumaale kokku kuuel korral seoses “Üks suvepĂ€ev” etenduste edasilĂŒkkamisega Tahkunas ning on nĂŒĂŒd sellisena ĂŒsna omapĂ€rane teatrisĂŒndmus Hiiumaa talvises kultuurikavas. Millal viimati ja kas ĂŒldse on talvisel Hiiumaal ĂŒhte lavastust nii mitmel korral mĂ€ngitud, on kĂŒsimus, kuid Theatrumi ajaloos on sellise pikkusega ringreis ĂŒhele kodusaali loodud lavastusele esmakordne. Uudne on ka vĂ”imalus minna Hiiumaa muuseumisse kui teatrisse, mille saal ĂŒllatab tavapĂ€rasest hoopis erineva ruumilahendusega.

Helgi PĂ”llo Hiiumaa muuseumist tunnistab, et “KokteiliĂ”htu” mĂ”jus talle mĂ”nes mĂ”ttes ĂŒllatuslikuna: “Esialgu arvasin, et tegu on lihtsakoelise lavatĂŒkiga, kuid mida hetk edasi, seda sisukamaks ja sĂŒgavamĂ”ttelisemaks muutusid dialoogid ja monoloogid. Usun, et igaĂŒks, kes selle ĂŒsna pika loo Ă€ra vaatab, jÀÀb veel kauaks mĂ”tisklema omaenese elu mĂ”tte ja eesmĂ€rkide ĂŒle. Kord tekkis isegi selline tunne, et tegelased muutusid meie maja Ungern-Sternbergideks. Aga see oli vaid hetkepilt.”

 

Rakvere Teater annab vĂ”imaluse ĂŒksi etendust nautida

10. mĂ€rtsil esietendub Rakvere Teatri vĂ€ikses saalis islandlase JĂłn Atli JĂłnassoni nĂ€idend „Saja-aastane maja“, mille esietendusele kutsutakse vaid ĂŒks inimene. Kui just sina tahad teatrisaali-ĂŒksindust kogeda, siis pane oma nimi kirja ja vĂ”ida see vĂ”imalus. Aasta ees mĂ€rtsis loosis Rakvere Teater vĂ€lja terve suure saali ning vĂ”itja kutsus enda valitud etendust vaatama ĂŒle 400 kĂŒlalise. Seekord töötab teatrimaja ja mĂ€ngivad nĂ€itlejad vaid ĂŒhe inimese jaoks. VĂ”itja on saalis ĂŒksinda ning nĂ€itlejad mĂ€ngivad oma esietenduse vaid talle.

Lavastaja Peeter RĂ€stas: „Üksindus vĂ”ib olla nii vabastav kui ahistav. Esietenduse vaataja saab ise otsustada, kumba sorti ĂŒksindust ta saalis tunneb. Surmas ja teatris oleme alati ĂŒksi.“ Loosimisel osalemiseks pane oma nimi kirja meiliaadressil See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.   Registreerimine 4. mĂ€rtsil kella 16-ni.

 

Esietendub humoorikas vĂ€ikelastelavastus „KĂ€ed ja kindad“

6. mĂ€rtsil kell 12 esietendub Eesti Nuku- ja Noorsooteatris uus vĂ€ikelastelavastus “KĂ€ed ja kindad”, mille autoriks ja lavastajaks on Helle Laas. Tegemist on jĂ€rjega ĂŒlipopulaarsele lavastusele “Vurr-vurr vurrkann”. VĂ€ikesed vaatajad saavad nĂ€ha, kui vahva ja lĂ”bus vĂ”ib olla lihtsate vahenditega teatritegemine. Piisab vaid, kui kĂ€e otsa tĂ”mmata kinnas, ja korraga on laval konn, koer, jĂ€nes vĂ”i
 hoopis mĂ”ni muu pĂ”nev ja karvane elukas. VĂ€ikesed lavavimkad ja sisenaljad ootavad ka lapsevanemaid.

Humoorikatest etĂŒĂŒdidest koosnev lavastus on uus ja vĂ€rske lavalugu. MĂ€ngivad Nuku- ja Noorsooteatri noored nĂ€itlejad Anti Kobin ja Liivika Hanstin. Kunstnikuna lööb kaasa legendaarsete ETV lastesaadete „MĂ”mmi ja aabits“, „Kadekops“ ja „KĂ”ige suurem sĂ”ber“ kunstnik Gunta Randla.

  

Ugala loosib vÀlja kogu hooaja vabapÀÀsme!

MĂ€rts on teatrikuu! Ugala loosib teatrikuu jooksul etendusi kĂŒlastanute vahel vĂ€lja peaauhinna, milleks on vabapÀÀse Ugala Teatri kĂ”ikidele oma maja etendustele hooajal 2011/2012. VĂ”itja vĂ”ib vaadata kasvĂ”i iga lavastust piiramatu arv kordi! Tulge teatrikuul Ugalasse ja andke fortuunale vĂ”imalus endale peaauhind kinkida. VĂ”itja tehakse teatavaks hiljemalt 7. aprilliks. Auhind antakse ĂŒle Ugala kevadballil. Loosimisel osalemiseks tuleb teatripiletile kirjutada oma nimi ja telefoninumber ning panna pÀÀse teatris asuvasse loosikasti.

 

Kutsenko tuleb jĂ€lle Tallinna ja hakkab mĂ€ngima tĂ”emĂ€ngu

13. mĂ€rtsil etendub Tallinnas Philippe Lelouche’i nĂ€idendi alusel lavastatud „TĂ”emĂ€ng”. Lavastuses osalevad sellised tuntud nĂ€itlejad nagu GoĆĄa Kutsenko, Irina Apeksimova, Dmitri Marjanov ja Konstantin JuĆĄkevitĆĄ. Lavastuse „TĂ”emĂ€ng” esietendus oli tĂ”eline kultuurisĂŒndmus. Selleks olid loodud ka kĂ”ik eeldused: kultusnĂ€idend, andekas lavastaja ja suurepĂ€rased nĂ€itlejad. Produtsendifirma SĂ”ltumatu Teatriprojekt uue töö tĂ”i lavale Viktor Ć amirov, kelle iga lavastus on Vene tearimaailmas suursĂŒndmuseks. Peaosades on nĂ€itlejad, kelle nimed mĂŒĂŒvad vĂ€lja pea iga lavastuse: GoĆĄa Kutsenko, Konstantin JuĆĄkevitĆĄ, Dmitri Marjanov (lavastuse „Ladies’ night. Ainult naistele” tĂ€hed) ja Irina Apeksimova.

NĂ€idend ise on Prantsusmaal saanud meie aja manifestiks, mis paneb proovile romantilised ideaalid. Philippe Lelouche rÀÀgib ĂŒsna palju sugude omavahelistest suhetest, kuid tema nĂ€idendi vĂ”lu ei seisne ainult selles. Viktor Ć amirovi kĂ€sitluses on nĂ€idendi sĂŒĆŸeeliinis hulgaliselt detaile, mis meie elukĂ€iku mĂ”jutavad. Tegevus on toodud elegantselt Prantsusmaalt Venemaa tegelikkusesse, mis on meile tunduvalt lĂ€hemal. Peategelasteks on kolm sĂ”pra, kes hilissotsialismi ajal koos ĂŒlikoolis Ă”ppisid. Hiljem on sĂ”prade elud ja karjÀÀrid kujunenud vĂ€ga erinevalt. Nende saatused ei ole kordagi ristunud enne seda, kui sĂ”prade ellu ilmub taas tema – ainuke ja kordumatu Naine. Just tĂ€nu Naise ilmumisele otsustavad sĂ”brad mĂ€ngida taas kord tĂ”emĂ€ngu, nagu nad tavatsesid teha nooruses. Eranditult ausad vastused mistahes kĂŒsimustele. Keelatud on midagi maha vaikida. Keelatud on vastustest kĂ”rvale hiilida. See, kes on otsustanud mĂ€ngida, peab rÀÀkima tĂ”tt ja ainult tĂ”tt ja mitte midagi peale tĂ”e.

Kes on see Naine, kes sunnib sĂ”pru ĂŒles tunnistama aastate kaupa varjatut? Mida oleme valmis teada saama oma sĂ”prade, oma armastuse, iseenda kohta? Kas see teadmine teeb meid tugevamaks vĂ”i hĂ€vitab? IgaĂŒks, kes selles julmas meelelahutuses osaleb, peab arvestama, et tĂ”emĂ€ng on rohkem kui mĂ€ng. Selles saab Tallinna publik veenduda 13. mĂ€rtsil Nokia kontserdimajas.

 

Algas kontsert-tantsuetenduse ABBA sooduskampaania!

28. veebruaril sai alguse Vanemuise teatri kontsert-tantsuetenduse ABBA piletite sooduskampaania. Kuni 13. mÀrtsini saab ABBA pÀÀsmeid osta sÔltuvalt etendusest kuni viiendiku vÔrra soodsamalt. Kontsert-tantsuetendusega ABBA jÀtkab Vanemuine 2009. aastal alustatud muusikalavastuste traditsiooni, mis sai alguse lavastusest "Queen - The Doors of Time", ansambli "Queen" loomingu ainetel. Ajavahemikus 13. mai kuni 11. juuni toimub 21 ABBA etendust Tartus Vanemuise suures majas ja Tallinnas Nokia Kontserdimajas.

ABBA koreograaf-lavastaja on Ruslan Stepanov, muusikajuht Tarmo Leinatamm, kostĂŒĂŒmikunstnik Gerly Tinn, valguskujunduse teeb Palle PalmĂ© Rootsist ning videokujunduse Janek Savolainen. ABBA hittidest koosnevat muusikavalikut esitavad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Stephen Hansen ja Dave Benton. Lavastuses osalevad bĂ€nd, solistid ning Vanemuise balletitrupp - kokku astub lavale ligi 50 artisti.

 

Piletilaat Vene Teatris  

 

Vanemuise peadirigent Mihkel KĂŒtson tĂ”i Saksamaal vĂ€lja Sutermeisteri ooperi "Raskolnikoff“

26. veebruaril esietendus Mihkel KĂŒtsoni juhtimisel Schleswig-Holsteini Landestheateris Heinrich Sutermeisteri ooper "Raskolnikoff". Ooper baseerub Fjodor Dostojevski romaanil "Kuritöö ja karistus". Lavastajaks Matthias Schönfeldt, kellega Mihkel KĂŒtson on koos töötanud ka Hannoveri riigiooperis. Ooperi „Raskolnikoff“ kohta saab infot Schleswig-Holsteini Landestheateri kodulehelt.

PĂ€ev enne esietendust, 25. veebruaril juhatas Mihkel KĂŒtson aga Berliini Filharmoonias Berliini Raadio SĂŒmfooniaorkestrit asendades haigestunud jaapani dirigenti Kazushi Onot. Kontserdi kavas olid Prokofjevi 1. ja 6. sĂŒmfooniat ning Beethoveni 2. klaverikontsert, solistiks palestiina-iisraeli pĂ€ritolu pianist Saleem Abboud-Ashkar. Kontsert sai tormilise vastuvĂ”tu osaliseks ja selle salvestust kannab 1. mĂ€rtsil ĂŒle Deutschlandradio:kultur. Eesti aja jĂ€rgi kell 21.00 on see kuulatav ka internetis. JĂ€rgmise ooperi toob Mihkel KĂŒtson vĂ€lja 5. mail Vanemuises ja selleks on Donizetti „Maria Stuart“.

 

Vanemuise ooperisolist TÔnu Kattai tÀhistab 60-aasta juubelit

27. veebruaril saab 60-aastaseks Vanemuise ooperisolist TĂ”nu Kattai. Vanemuise teatrile on ta oma 60-st eluaastast pĂŒhendanud 40. TĂ”nu Kattai lavatee algas 1971. aastal Vanemuises kooriartistina ning alates aastast 1979 on ta olnud ooperisolist. Ta on lisaks arvukatele ooperirollidele osalenud ka mitmetes sĂ”nalavastustes ja filmides („Savoy ball”, „PĂŒha Susanna ehk meistrite kool”, „Kahe kodu ballaad“ jt). Praegu vĂ”ib TĂ”nu Kattaid nĂ€ha kaheksas Vanemuise lavastuses – ooperites „Rigoletto“, „Manon“ ja „Figaro pulm“, muusikalides „Ämbliknaise suudlus“, „Sugar“, „Nukitsamees“ ja „Helisev muusika“ ning operetis „Orpheus pĂ”rgus“.

„TĂ”nu on olnud armastatud karakterartist lĂ€bi aegade ning teeb oma tööd tĂ€naseni imetlusvÀÀrselt. Palju Ă”nne ja lavalist sĂ€rtsu soovib kogu Vanemuise kollektiiv,“ Ă”nnitles juubilari teatri juht Paavo NĂ”gene. TĂ”nu Kattaid Ă”nnitletakse ka laupĂ€eval pĂ€rast MassenetÂŽ ooperi „Manon“ etendust Vanemuise vĂ€ikese majas.

 

Asutati Eesti Kultuuri Koda

22. veebruaril 2011. aastal asutati 124 allkirjaga Eesti Kultuuri Koda, kultuuriinimesi ĂŒhendav katusorganisatsioon. Asutajate hulgas on nii nĂ€itlejaid, kunstnikke kui ka muusikuid ja neil kĂ”igil on sĂŒdamel ĂŒks mure, mure eesti kultuuri pĂ€rast. Koja enda asutamise kĂ”rval asutati ka mitu töörĂŒhma, mis hakkavad koostama kultuuriekspordi arengukava, otsima kultuurivaldkonna lisafinantseerimise vĂ”imalusi, taastama kultuurirahva kui arvamusliidri positsiooni, parandama kultuuritöötajate töötingimusi ja koguma kultuuristatistikat.

Kojal on 15-liikmeline juhatus, mille koosseisu kuuluvad: Ando Kiviberg (Viljandi Folk), Helen Sildna (kontserdikorraldaja), Jan Kaus (kirjanik), Joonas Tartu (Rakvere Teatri direktor), Kaarel Oja (Teater NO99?), Kaarel Tarand (ajaleht Sirp peatoimetaja), Marko LĂ”hmus (Tallinna Filharmoonia direktor), Ott Karulin (Eesti Teatriagentuuri juhataja), Peeter Jalakas (Von Krahli Teater), Priit Raud (Kanuti Gildi Saal), Tiina Lokk (PÖFF), Ülar Mark (Eesti Arhitektuurikeskuse juhatuse esimees), Ville Jehe, Indrek Kasela (investeerimispankur) ja Mart Meri (Eesti Instituudi tegevjuht). Koja tegevust rahastatakse liikmemaksudest, koja pĂ”hikirjalisest tegevusest saadavast tulust ning toetustest ja annetustest. Vastavalt pĂ”hikirjale vĂ”ib koja liikmeks olla kultuurivaldkonnaga seotud eraĂ”iguslik vĂ”i juriidiline isik.

Postimees  

Ugalas esietendub 5. mÀrtsil Viktor Pelevini "Kollane nool"

Mart Koldits Von Krahli teatrist ja Eero Epner NO99-st kirjutasid Viktor Pelevini novelli „Kollane nool“ jĂ€rgi humoorika seiklusliku draama, kust ei puudu elav muusika. Koldits ise mÀÀratleb lavastuse humoorikaks psĂŒhhedeelseks roadmovie'ks koos muusikaga. Laval on pea kĂ”ik Ugala nĂ€itlejad, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia nĂ€itlejatudengite II kursus ja tantsutudengid. Lisaks on laval elav muusika – 6-liikmeline ansambel. Kokku pea poolsada inimest.

“Pelevin valgustab nagu röntgen vĂ€lja selle, mismoodi ĂŒhiskond ja kultuur inimese mĂ”tte ja tundeelu mĂ”jutab, et mitte öelda - juhib. Lugu tegeleb peamise kĂŒsimusega – mismoodi tuleks elada, et mitte meie maailmas hulluks minna ja sĂ€ilitada inimesele loomuomane vĂ”ime nĂ€ha ilu ja tajuda Õnne – selle sĂ”na kĂ”ige suuremas tĂ€henduses,” ĂŒtles lavastaja Koldits.

Vene kirjanik Viktor Pelevin saavutas maailmakuulsuse 90-ndatel aastatel. Tema “Kollane nool” rÀÀgib, nagu pea kĂ”ik Pelevini teosed, inimese vĂ”imalusest saavutada vaimne vabadus, selle sĂ”na kĂ”ige sĂŒgavamas tĂ€henduses. Von Krahli teatrist Ugalasse lavastama tulnud Mart Kolditsa jaoks on Viktor Pelevin autor, kelle juurde ta peab oma vaimse tervise huvides iga paari aasta tagant tagasi pöörduma. Koldits on Pelevinit ka varem lavastanud- "TĆĄapajev ja Pustota" oli tema bakalaureusetööks EMA kĂ”rgema lavakunstikoolis, mida mĂ€ngiti 2003. aastal Linnateatris.

“Kollase noole” tegevus toimub ajas ja ruumis piiritletud teekonna lĂ€bimise ajal. Kohati muutub reaalsus sama fiktiivseks kui fiktsioon, uni ja reaalsus aga sulanduvad ĂŒheks painajaks. „KĂ”ik Pelevini tegelased seisavad sageli silmitsi millegi tundmatuga, mis lĂ”ppkokkuvĂ”ttes viib nende psĂŒĂŒhika totaalse ebakindluse staadiumi, teatud piirimaale reaalsuse ja irreaalsuse vahel. Sellel piirimaal, punktis, kus valitseb olematus, on ĂŒhtĂ€kki vĂ”imalik kĂ”ik.“(Ilona Martson, Vikerkaar 11-12/2001). „Kollane nool“ on ĂŒhtlasi nii rong, mis sĂ”idab purustatud silla poole kui ka Ugala lavastus, mis hakkab oma elu elama 5. mĂ€rtsil 2011.

Viktor Pelevin "Kollane nool". Lavastaja Mart Koldits (Von Krahli Teater), kunstnik Jaanus LaagrikĂŒll, dramatiseerijad: Mart Koldits ja Eero Epner (NO99). Osades: Janek Vadi, Peeter JĂŒrgens, Arvi MĂ€gi, Arvo Raimo, Carita VaikjĂ€rv, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Andres Oja, Oleg Titov, Luule Komissarov, Margus Vaher, Vilma Luik, Tarvo Vridolin ja Kata-Riina Luide, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia nĂ€itlejatudengite teine kursus, tantsutudengid ja kuueliikmeline ansambel.

 

Pipi Pikksukk taas Estonias

Alates 5.mĂ€rtsist on Estonia lava Pipi Pikksuka, hĂ€rra Nilssoni ja kĂ”igi nende sĂ”prade pĂ€ralt. Ülo Vinteri ja Ülo RaudmĂ€e muusikali eelmine lavastus sĂŒndis rahvusooperis ĂŒle 40 aasta tagasi, pĂŒsides seejĂ€rel lavalaudadel tervelt veerand sajandit! Nii on "Pipi Pikksukast" kujunenud enimmĂ€ngitud lastemuusikal Eestis. Helgi Sallo, Katrin Karisma ja teiste tuntud nĂ€itlejannade poolt armsaks mĂ€ngitud loos astuvad Pipina ĂŒles Nele-Liis Vaiksoo, Merit MĂ€nniste ja Ingel Marlen Mikk. HĂ€rra Nilssoni "nahas" saame nĂ€ha Alo Kurvitsat ja Venno Loosaart. Rahvusooperi kodulehel mĂ€ngukava juures on osatĂ€itjad ka kuupĂ€evade kaupa Ă€ra toodud, nii on igaĂŒhel vĂ€ga mugav leida sobiv etendus just sellise koosseisuga, mida soovitakse nĂ€ha.

Seekordse "Pipi Pikksukka" lavastaja on Andres Dvinjaninov ("Grease", "Risk", "Romeo ja Julia", "High School Musical"), kunstnik Riina Degtjarenko ja muusikaline juht Priit Aimla. Lisaks saab laval nĂ€ha JĂŒri Naela poolt sĂ€titud hoogsaid tantsusamme Eesti Tantsuagentuuri Ă”pilaste esituses. Kiirusta piletiostuga, sest parimad kohad saavad otsa kiiremini kui Pipi pannkoogid!

 

Kunstiteater Uus Vana Teater sai 9-aastaseks ja tÀhistas seda Pariisis

"Teater sĂŒndis 20.02.2002 vajadusest ja kutsumusest mĂ€ngida Alessandro Baricco monoloogi "Novecento", mida on tĂ€naseks mĂ€ngitud 173 etendust. Sama tekst raamatu kujul on edukam, kui oskasime arvata. Teater kestab jĂ€rgides vanu teatritegemise traditsioone. Peamiseks on jÀÀnud jutuvestmisĆŸanr. Oleme lavaainest toitnud ja maitsestanud aafrika, aasia ja araabiamaailma suulise ja kirjaliku pĂ€randiga (Kloun Kohupiimu jutud), Eesti eripalgeliste kunstnikega (Adamson-Eric ad astra), sotsiaalse tundlikkusega (Simo-Karli peaasi on pea asi) ning teatriantropoloogiliste eksperimentidega (Piiri-pÀÀri, prÀÀks-prÀÀks, pĂ”rutame).

Üheksa tegevusaasta sisse on jÀÀnud palju meid harivat. Oleme selle aja jooksul pikemalt Ă”ppinud Eestis, Poolas, Prantsusmaal, Indias ja Itaalias. Eneseharimise uue taseme saamiseks oleme vĂ”tnud vaba aasta Prantsusmaal. Et aja ja ruumiga kooskĂ”las olla, Ă”pime juurde meedia- ja kinokunsti, uusi keeli ning vaatame sĂŒgavamale enda sisse. Selle kĂ”ige tegemiseks oleme valetanud, varastanud ja tapnud, sest kunstiteatrit ei saa teisiti teha!" Dramaturg Marik, teatri asutaja ja juht nĂ€itleja-lavastaja Vahur-Paul PĂ”ldma

 

Vanemuine ootab laste töid

Vanemuise teatris on sel hooajal laste ja noorte teatriteemaliste tööde loomekonkurss „NĂ€gin teatrit“. Oodatud on nii kirjutised kui ka pildid, lood vĂ”i vĂ€rsid, fotod vĂ”i maalid. Osa vĂ”ib vĂ”tta terve klassiga, sĂ”pradega, perekonniti vĂ”i ĂŒksi. Parimatest töödest pannakse ĂŒles nĂ€itus Vanemuise suure maja publikugaleriis, töid kasutatakse ka tuleva hooaja teatritrĂŒkistes. Tööde esitamise tĂ€htaeg on 1. mĂ€rts, tööd tuleb saata vĂ”i tuua Vanemuise 6 vĂ”i meilile See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. . 29. mĂ€rtsil on Vanemuise suures majas konkursi auhindamine, kuhu kutsutakse kĂ”ikide kĂ”nekate tööde autorid. Selle sĂŒndmusega tĂ€histatakse ka laste ja noorte teatripĂ€eva.

 

STÜ Premiere 2011 Tartus

23. veebruaril kell 19:00 saab Tartus Genialistide Klubis nĂ€ha 8. veebruaril 2011 Kanuti Gildi saalis esietendunud Premiere 2011 tantsulavastusi: Siim TĂ”niste "Nill" ja Sandra Palmi "mina ja mina". Premiere on SĂ”ltumatu Tantsu Ühenduse iga-aastane ettevĂ”tmine, mis annab kahele noorele koreograafile vĂ”imaluse esimest korda professionaalses tantsuteatris oma tööd esitleda. Kasu on ettevĂ”tmisest kĂ”igile: vĂ€rsked kunstnikud saavad end teostada ja eesti tantsumaastik leiab uusi sĂ€ravaid talente. Eelnevatel aastatel on Premiere abil oma kunstnikuteele hoo sisse saanud nĂ€iteks Jaan Ulst ja Karl Saks. Sel aastal esitlevad oma töid kaks Tallinna Ülikooli lĂ”petanud koreograafi: Sandra Palm ja Siim TĂ”niste. 

Sandra Palm „mina ja mina“ on vanim lugu maailmas. Traditsiooniline, igav, etteaimatav. Superman, Marilyn Monroe, Steven Seagal, Kleopatra, Meeleheitel koduperenaised ja kĂ”ik teised. Mees ja Naine. Ema ja Isa. Naine ja Mees. Mina ja mina ja ... MINA. Autor: Sandra Palm Esitajad: Laura Kvelstein ja Mihkel Ernits KostĂŒĂŒmikunstnik: Marit Ilison.

Siim TĂ”niste „Nill“ rÀÀgib kolme mĂ”tte ja kolme keha ihade ning tungide kohtumisest ja leevendamisest laval. Millised on nende kehade saladused ja miks neid teiste eest varjama peab? Kui suurt rolli mĂ€ngib nende ihade juures see, et neid tuleb varjata ning, mis juhtub ihade ja nende rahuldamisega kui saladus Ă€ra kaob. Milline vahe on varjatud ja avalikul ihal? Kumb valida, kas saladuses peetud iha vĂ”i avalikuks tehtud tung? Koreograaf ja lavastaja: Siim TĂ”niste, esitajad: Maarja PĂ€rn, Kadri Noormets, Siim TĂ”niste, kunstnik: Pille Kose, valguskunstnik: Madis Kirkmann.

 

Estonia Peterburis, Helsingis ja Moskvas

20. veebruaril toimuvale Peterburi Jaani kiriku avamistseremooniale ja Ă”htusele pidulikule kontserdile sĂ”idavad muusikalist kingitust viima dirigent Arvo Volmer ja rahvusooperi orkester ning solistid Heli Veskus, Rauno Elp ja Oliver Kuusik. Olulisemal kohal esitatavate teoste hulgas on RenĂ© Eespere “Glorietur” (“Ülistatagu”) esiettekanne, mille Eesti Kontsert tellis spetsiaalselt Peterburi Jaani kiriku taasavamise puhuks.

22. veebruaril tĂ€histab Eesti saatkond Helsingis Eesti Vabariigi 93. aastapĂ€eva Eesti Rahvusballeti etendusega. Helsingi Aleksanteri teatri laval tulevad ettekandele Marina Kesleri lĂŒhiballett „Othello“ Arvo PĂ€rdi muusikale ja George Balanchine’i „Who Cares?“. Samal pĂ€eval toimub saatkonnas pidulik vastuvĂ”tt.

Eesti Vabariigi aastapĂ€eval, 24. veebruaril laulavad Heli Veskus ja Urmas PĂ”ldma Sergei Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu“ etendusel Moskvas Helikon-operas. Helikoni solistid tulevad Estoniasse samas teoses osalema 15. aprillil, kui tĂ€histatakse Prokofjevi 120. sĂŒnniaastapĂ€eva.

 

JÀÀb Ă€ra Ühendus R.A.A.A.M. "Kuues maitse" Kuressaares

26. veebruariks planeeritud Ühendus R.A.A.A.M.i monoetendus "Kuues maitse" jÀÀb nĂ€itleja haigestumise tĂ”ttu Ă€ra. Piletid ostetakse tagasi Kuressaare Linnateatri kassas. Kassa on avatud E-T kell 16-18 ja K-R kell 11-14. Teater vabandab!

 

Tartus kuulutati vÀlja kultuuriaasta aunimetuse saajad

Tartu raekojas kuulutati vĂ€lja auvÀÀrsed inimesed, keda austati kultuuriaasta aunimetusega. Paljude teiste seas olid ka mĂ”ned teatriga tegelevad isikud: aasta kutselise kollektiivi nimetuse pĂ€lvisid Eesti Teatri Festival esindajad Siim Sillamaa ja Margus Kasterpalu ning ĂŒheks aasta loovisikutest kuulutati Tartu Uue Teatri eestvedaja Ivar PĂ”llu. Aunimetusega kaasnes pronksist rĂ€ndauhind ja vastavalt aunimetuse kategooriale rahaline preemia 600-1500 eurot.

Tartu Postimees

 

Ugalas kingitused, ĂŒllatused ja loosimine

23. veebruaril mĂ€ngitakse viimaseid kordi sĂŒdantliigutavat lavastust „Nii nagu taevas“, Vabariigi aastapĂ€evaeelne etendus on meie kodumaa sĂŒnnipĂ€eva puhul ĂŒllatushindadega – ĂŒhe pileti hinnaga saab osta 2 piletit. 26. veebruaril toimub nostalgilise Andrus KivirĂ€hki nĂ€idendi „Helesinine vagun“ 101. etendus, selle etenduse puhul ja etendusega koos lubab teater publikule ĂŒllatusi. 22. veebruaril mĂ€ngib Ugala etendust „Maakad“ PĂ€rnu Endlas, kĂ”igi selle etenduse kĂŒlastajate vahel loositakse vĂ€lja 5 piletit Ugala menukile „Meeste kodu“.

"Helesinine vagun" jÔuab 101. etenduseni

 

“Üks suvepĂ€ev” etendused Tahkunas edasi lĂŒkatud

24.–26. veebruaril, 3.–5. ja 10.–12. mĂ€rtsil Tahkuna tuletornis kavandatud “Üks suvepĂ€ev” etendused on karmide kĂŒlmakraadide tĂ”ttu edasi lĂŒkatud. KĂ”igil Tahkuna etenduste piletiomanikel on vĂ”imalik 24.–26. veebruaril ja 3.–5. mĂ€rtsil KĂ€rdlas Hiiumaa muuseumis nĂ€ha Theatrumi esituses T. S. Elioti meistriteost “KokteiliĂ”htu”. Kes “KokteiliĂ”htut” vaadata ei soovi, saavad nĂ€dala jooksul (kuni 28.02) piletiraha tagasi mĂŒĂŒgipunkti kaudu, kust pilet osteti. “Üks suvepĂ€ev” esietendusele eelnenud kĂŒlmalaine on segi paisanud lavastuse mĂ€ngukava Tahkuna tuletornis. Ootamatult kĂ€re ja pikalt pĂŒsiv pakane ei vĂ”imalda tuletorni kĂŒtta nii soojaks, et publikul Ă”nnestuks etendust ebamugavustundeta jĂ€lgida ja nĂ€itlejatel hĂ€irimatult mĂ€ngida. Theatrum vĂ€ga loodab, et lavastuse „Üks suvepĂ€ev“ etendused Tahkuna tuletornis saavad siiski vĂ”imalikuks, kuid uus toimumisaeg on esialgu alles selgitamisel.

“KokteiliĂ”htule” muuseumis Tahkuna tuletorni mĂ€ngukava muutmine ei jĂ€ta siiski piletiostjaid teatrielamusest ilma. KĂŒlma ilma eest saab varju tulla Hiiumaa muuseumisse, kus Theatrum mĂ€ngib 24.–26. veebruaril ja 3.–5. mĂ€rtsil T. S. Elioti nĂ€idendit “KokteiliĂ”htu”. Tahkuna etenduste piletiostjatel on pĂ”hjust rahuloluks, et Hiiumaal on vĂ”imalik Theatrumi tĂ”lgenduses osa saada ĂŒhest vĂ€ga huvitavast ja ajale vastu pidanud nĂ€idendist, mille lavastus on suure vaatajatehuvi tĂ”ttu Theatrumi mĂ€ngukavas pĂŒsinud juba aastaid. Hiiumaa muuseumi saal on Elioti “KokteiliĂ”htu” miljööga tĂ€iuslikult kokkukĂ”lav mĂ€ngupaik, milles kĂ”ik kohaletulnud hĂ”lpsasti ise veenduvad. T. S. Eliot on 20. sajandi olulisemaid ingliskeelseid poeete. Luuletaja, nĂ€itekirjaniku ja viljaka kriitikuna pĂ€lvis Eliot Nobeli kirjanduspreemia.

“KokteiliĂ”htu” on peenelt lĂ€bikomponeeritud, teravmeelse, salongidraama vĂ”tmes kirjutatud ning detektiivromaani pĂ”nevust pakkuva, vaimselt sĂŒvitsi minev looga, mis vaatleb ĂŒhe abielukriisi kaudu eneseotsinguid ja eneseni jĂ”udmist. „Siin on juttu sellest, kuidas iga inimene, selleks et elada mĂ”testatult, tĂ€hendusrikkalt, peab leidma oma tee. Kuidas teine inimene vĂ”ib muutuda vÔÔraks ja teise inimese hÀÀl ei ole enam inimhÀÀl, vaid ainult nagu mingi putuka sumin: kuiv, mĂ”ttetu, lĂ”putu ja ebainimlik,“ on öelnud tĂ”lkija Toivo Pilli. Eesti teatrikriitikute hiljutises tagasivaates teatrikĂŒmnendile 2001–2010 (Sirp, 4.02.2011) nimetab Pille-Riin Purje sellest perioodist ĂŒheks elamuslikumaks Lembit Petersoni triloogiat, kuhu “Hamleti” ja “Maarja kuulutamise” kĂ”rval kuulub just “KokteiliĂ”htu”.

Theatrumi “KokteiliĂ”htu” lavastuses mĂ€ngivad valdavalt nĂ€itlejad, kes valmistasid ette ka uuslavastust „Üks suvepĂ€ev“: Maria Peterson, Andri Luup, Mare Peterson, Lembit Peterson, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Tarmo Song ja Laura Peterson. Ka lavastaja, kunstnik ning kostĂŒĂŒmikunstnik on samad: Lembit Peterson, Andres Koort, Laura PĂ€hlapuu.

SissepÀÀsuna “KokteiliĂ”htu” etendustele 24.–26. veebruaril ja 3.–5. mĂ€rtsil Hiiumaa muuseumis kehtib tĂ€pselt samale pĂ€evale ostetud “Üks suvepĂ€ev” pilet: 24. veebruaril toimuvale “KokteiliĂ”htule” saab 24. veebruari “Üks suvepĂ€ev” etenduse piletiga, 25. veebruari “KokteiliĂ”htule” 25. veebruari “Üks suvepĂ€ev” piletiga jne. “Üks suvepĂ€ev” lisaetendustele (10.–12. mĂ€rts) pileti soetanud inimesed peavad “KokteiliĂ”htu” vaatamiseks valima kas 24., 25. ja 26. veebruari vĂ”i 3., 4. ja 5. mĂ€rtsi vahel ning andma oma valikust hiljemalt 28. veebruariks teada telefonil 6446 889 vĂ”i aadressil See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. KĂ”ik etendused algavad kl 19 ja kestavad koos kahe vaheajaga 4 tundi. Vabade kohtade olemasolul toimub piletimĂŒĂŒk “KokteiliĂ”htule” tund enne etenduste algust kohapeal Hiiumaa muuseumis.

“Üks suvepĂ€ev” piletiomanikud, kes ei soovi vaadata “KokteiliĂ”htut”, saavad piletiraha tagasi nĂ€dala jooksul (kuni 28.02) sama mĂŒĂŒgipunkti kaudu, kust nad pileti ostsid. KĂŒsimuste korral palume pöörduda See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. vĂ”i helistada telefonil 6446 889. Theatrum on Hiiumaal varem mĂ€nginud Marcel Pagnoli “Tuulesaari” (Tahkuna tuletorni jalamil juulis, augustis 2010) ja Jaan TĂ€tte “Laternat” (Hiiessaare paadikuuris septembris 2010). MĂ”lemad lavastused vĂ”eti hiidlaste poolt vĂ€ga soojalt vastu. “Üks suvepĂ€ev” etenduste edasilĂŒkkamisest tulenev nukrus oleks hea kiiresti unustada ja kasutada kindlasti vĂ”imalust veeta meeldejÀÀvad tunnid “KokteiliĂ”htul” Hiiumaa muuseumis. Teater vabandab tekkinud segaduse ja ebamugavuste pĂ€rast ning loodab teie mĂ”istvale suhtumisele.

 

Aleksandr Ivaƥkevitƥi fotode nÀitus

Aleksandr IvaĆĄkevitĆĄ pole mitte ainult Eesti parim stepptantsija ja Vene Teatri tippnĂ€itleja, vaid ka andekas fotograaf. Varsti saab nĂ€ha IvaĆĄkevitĆĄi tehtud fotode nĂ€itust, kus vĂ€ljas loovisiku fotosilma lĂ€bi loodud portreed teistest loovisikutest. NĂ€itust saab nĂ€ha mĂ€rtsis Tartus ja suvel Tallinnas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. 27. aprill kuni 30. mai on aga nĂ€itus vĂ€ljas koguni Peterburi Baltiskii Domis. Hiljuti oli Vene Teatris imetlemiseks ĂŒleval Aleksandr IvaĆĄkevitĆĄi nĂ€itus tema koduteatri lavastustest ja loomeinimestest. Praegune nĂ€itus on tantsiva nĂ€itleja kolmas avalik nĂ€itus.

Eesti Ekspress

 

Elina Reinold sai rahvusvahelise preemia

11.-20. veebruaril Teheranis toimunud 29. Fadjr rahvusvahelisel teatrifestivalil esines ĂŒhendus R.A.A.A.M., pakkudes publikule vaatamiseks lavastust „Antigone“. OsatĂ€itmise eest selles lavastuses sai Elina Reinold festivali naisnĂ€itleja preemia. Elina Reinold lĂ”petas 1994. aastal Teatri- ja Muusikaakadeemia lavakunstikateedri XVI lennu ja töötas peale kooli lĂ”petamist mĂ”ned aastad Eesti Draamateatris. Peale seda on teda rohkem tuntud kui vabakutselist nĂ€itlejat. Palju Ă”nne!

 

Palju Ônne Therese Masing-Raidele!

19.veebruaril tĂ€histas Estonia selts Estonia talveaias omaaegse operetiprimadonna, klaverikunstniku ja kontsertmeistri Therese Masing-Raide juubelit – vÀÀrikal daamil tĂ€itus 90 eluaasta. Therese Masing-Raide sĂŒndis 19. veebruaril 1921 Tallinnas ja töötas 1944-1948 Estonias ooperisolistina, partnereiks sellised lavakuulsused nagu Georg Ots, Endel PĂ€rn ja Paul Pinna. Osalenud lavastustes „Silva“, „Montmartre'i kannike“, „KerjusĂŒliĂ”pilane“, „Kolm musketĂ€ri“, „KĂ”rbelaul“. Varasemalt on ta koos musitseerinud ka Vladimir SapoĆŸnini ja Artur Rinnega. Kahjuks lĂ”ppes karjÀÀr teatris juba 1948. aastal, kui primadonnat sĂŒĂŒdistati nĂ”ukogudevastaste sketĆĄide esitamises. Therese Masing-Raide leidis omale uue eluala Ă”petaja ning klaverisaatjana, tema Ă”pilased on olnud hilisemad primadonnad Margarita Voites ja Anu Kaal.

Ajakiri Naised

 

Tallinna KunstigĂŒmnaasiumis avatakse teatriklass

Teatrikoolil TeatriPolygon on hea meel teatada, et Ă”ppeaastal 2011/2012 avatakse Tallinna KunstigĂŒmnaasiumi juures teatriklass. TĂ€isnimega eksperimentaalsesse teatriklassi vĂ”etakse vastu 24 Ă”pilast ja teatriklass avatakse sel juhul, kui koguneb miinimumarv selle klassi Ă”ppetööks vajalikke Ă”pilasi. Katsed X klassi toimuvad 22. mĂ€rtsil 2011 kell 10.00. TĂ€psem teave See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ja http://polygonteater.blogspot.com/2011/02/teatriklass-kunstigumnaasiumis-201112.html

 

Tee Kuubis kutsub etenduskunstnike koondprojekti OSLA teemalisele nÀitusele

Paralleelselt kahes kultuuripealinnas Tallinnas ja Turus toimuva noorte kunstnike tantsu ja uue meedia projekti OSLA teemaks on „Elav ajalugu“. Tegemist on erinevaid valdkondi (video, ajalugu, kultuurilugu, tants, tĂ€navateater, kunst, arhitektuur, helikunst, noored, mitteformaalne haridus jne) ĂŒhendava suurprojektiga, mille tegevuste ja vĂ€ljunditega saab tutvuda kultuuripealinna infokeskuses avatud nĂ€itusel. NĂ€ha saab Balti Filmi- ja MeediakolledĆŸi tudengite ja vilistlaste ning Tee Kuubis tantsijate koostöös loodud esteetilisi filmiklippe erinevate ajastute elust-olust Tallinnas, mitmes meedias peegeldusi noortega lĂ€bi viidava tĂ€navalavastuse protsessist ning infot Turu noorte kunstnikega tehtud koostöö kohta. OSLA eesmĂ€rgiks on anda gĂŒmnaasiuminoortele ja tallinlasele tunnetus eri ajastute ruumist, inimestest ja oludest; mĂ”ista sĂŒgavamalt nendevahelisi seoseid ja seda, kuidas see kĂ”ik on kujundanud tĂ€napĂ€evast aega.

NĂ€itus jÀÀb avatuks 15.-23. veebruarini nĂ€dala sees kell 10-18 ning LP  kell 11-18 Rotermanni kvartalis (Rotermanni 5). Projekti korraldab tantsuteater Tee Kuubis (Tallinna Ülikooli koreograafia osakond). Projekti esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. Toetajateks ja koostööpartneriteks on Euroopa Noored, kultuurkapital, Balti Filmi- ja MeediakolledĆŸ, Kodak, Turu Kunstiakadeemia jpt.

Kultuuripealinna Uudiskiri

 

Ooper „Attila“ eksperimenteerib kostĂŒĂŒmidega

4. juunil Endla teatri Suures saalis PromFesti ja Endla teatri koostöös lavale jĂ”udva Giuseppe Verdi ooperi „Attila“ ettevalmistused algasid kunstnik Madis Nurmsi kostĂŒĂŒmikavandite esitlusega. OmapĂ€rast sulatamistehnikat kasutavad solistide kostĂŒĂŒmid tehakse valmis Endla Ă”mblustöökojas. „Attila“ rÀÀgib 5. sajandil elanud kuulsa hunnide vĂ€epealiku Attila vallutusretkest Rooma, mille nurjab tema vastu suunatud vandenĂ”u ja hukkumine oma naise kĂ€e lĂ€bi.

Lavastuse kunstniku Madis Nurmsi sĂ”nul on kindel, et hunnide vĂ€epealik tekitas oma vallutusretkedel inimestes hirmu ja aukartust. Sarnast emotsiooni on ta pĂŒĂŒdnud ka kaasaegsete vahenditega lavale luua. „Katsetame uudset sulatamistehnikat – töötleme nii lavakujunduse elemente kui kostĂŒĂŒme kuuma Ă”hu ja erinevate hapetega. See loob huvitavaid reljeefe, tekstuure. Minu jaoks on paeluvad kĂ”ik uued, inimtekkelised, sĂŒnteetilised materjalid. NĂ€iteks on meil ĂŒks kostĂŒĂŒm, mis ilmub lavale vaid loetud minutiteks, aga on valmistatud kummist ja alumiiniumkattega kildudest,“ rÀÀkis Nurms. Üldise kujunduskontseptsiooni inspiratsiooniallikatena nimetab Madis Nurms teiste seas lĂŒlijalgseid, popartistide garderoobe, aurupunki ja biomehhaanilist kunsti. Kuna „Attilas“ teevad kaasa Kaunase Ooperiteatri orkester ja koor, toimub osa prooviperioodist Kaunases. Solistide kostĂŒĂŒmid ning lavakujundus valmivad aga Endla töökodades maikuuks ning 23. mail algab prooviperioodi lĂ”ppetapp Endla laval.

„Attila“ on PromFesti ja Endla teatri viies ĂŒhine ooperiproduktsioon, mis jĂ”uab lavale PĂ€rnu Rahvusvahelise Ooperimuusika festivali PromFest raames. Ooperi nimiosalist, hunnide vĂ€epealik Attilat, kehastab bass Anatoli Siuko Valgevenest, kes vĂ”itis eelmise Klaudia Taevi nimelise ooperilauljate konkursi, mis on ĂŒle aasta toimuva PromFesti teiseks tĂ€htsĂŒndmuseks. „Attila“ muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, lavastaja Üllar SaaremĂ€e ning koreograaf Oleg Titov.

Kokku antakse „Attilaga“ vaid viis etendust – 4.,8. ja 10. juunil Endla teatri Suures saalis, 6. juunil Vanemuise teatri suures majas ning 13. augustil toimub lisaetendus Birgitta Festivali raames Pirita kloostri varemetes. PiletimĂŒĂŒk PĂ€rnu ja Tartu etendustele algab 21. veebruaril, mĂŒĂŒgi alguse erihind kehtib veebruari lĂ”puni.

 

JÔhvi Balletifestival 2011

2011. aasta balletifestivali peamiseks uudiseks on laienemine JĂ”hvist Rakverre ja Tallinna. Peaesineja, TĆĄehhi Rahvusteatri ballett annab oma ainsad etendused Balti riikides ĂŒlimenuka tantsulavastusega "Solo for Three". "Lisaks JĂ”hvi kontserdimajale asutakse ĂŒles ka Nokia kontserdimajas Tallinnas," tĂ€psustas Tamm. JĂ”hvi kontserdimajas Toimub etendus 25. veebruaril ja Nokia kontserdimajas 27. veebruaril.

TĆĄehhi Rahvusteatri balleti menukas ja humoorikas tantsulavastus "Solo for Three / Soolo kolmele" on kaasakiskuv lugu, mis inspireeritud kolme 1960ndate ja 1970ndate aastate laulva poeedi elust ja lauludest – Jacques Brel, Vladimir VĂ”ssotski ja Karel Kryl. Kolm laulvat poeeti, kolm suurepĂ€rast kunstnikku, kolm inimest. Kolm erinevat kultuuri, isiksust, saatust. Hoolimata eri keeltes laulude ja ja luuletekstide kasutamisest on rohkem seda, mis neid ĂŒhendab kui lahutab. Lavastaja on TĆĄehhi Rahvusteatri balletitrupi kunstiline juht Peter Zuska.

Eeltoodule lisaks saab vĂ€ita, et JĂ”hvi balletifestival on maskuliinsem kui kunagi varem, sest festivali kunstilised juhid on mĂ”lemad mehed – Juhani Terasvuori ja Viesturs Jansons. Terasvuori kokku pandud balletigala keskendub sel korral Skandinaaviale ning asub kummutama vĂ€idet, et Skandinaavias balletti ei tantsita. Kummardusena pĂ”hjamaisele tantsukunstile toimub hiljuti oma 60. juubelit tĂ€histanud Soome kultuskoreograafi Jorma Uotineni ja oma 50. juubelisĂŒnnipĂ€eva tĂ€histava Kaie KĂ”rbi koostöö esitlemine. KĂ”rb tantsib esimest korda elus Uotineni koreograafiat. Paarid laval on Rootsi ja Norra Rahvusballetist, lisaks Soomest ja Moskvast ning loomulikult ei puudu Vanemuise ja Rahvusooper Estonia esindused.

Laste balletigala kava juht, Tallinna Balletikooli Ă”ppejĂ”ud Viesturs Jansons toob JĂ”hvi ĂŒle 100 tantsulapse ĂŒle Eesti. Aastatega on tantsulaste tase tĂ”usnud ning tĂ€naseks on JĂ”hvi gala oodatud suursĂŒndmus balletilaste jaoks PĂ€rnust Narvani. Rakverest JĂ”hvi sĂ”idab festivalibuss, mille tĂ€psed vĂ€ljumisajad on veel kokku leppimata, hoiame teid jooksva infoga kursis.

 

Vanemuise teatrit tunnustati turismi arengule kaasaaitamise eest

15. veebruaril kogunes Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) liikmeskond, et teha kokkuvĂ”tteid möödunud perioodist ja tunnustada parimaid. Üldkoosolekule jĂ€rgneval pidulikul vastuvĂ”tul andis EHRL ĂŒle ka 2010. aastaauhinna “Aasta Parim”. Seekord lĂ€ks auhind vabariiklikul tasandil Pimedate Ööde Filmifestivali korraldajatele mĂ”jusaima ĂŒrituse eest ning piirkondlikul tasandil Teatrile Vanemuine, kes on tĂ€nu oma atraktiivsele repertuaarivalikule toonud jĂ€rjest enam kĂŒlastajaid Tartusse ja LĂ”una-Eestisse. Aastaauhinda on Eesti Hotellide ja Restoranide Liit vĂ€lja andnud alates 1994. aastast. Tiitel “Aasta Parim” antakse asutusele, ettevĂ”ttele vĂ”i ĂŒksikisikule, kes liikmete arvates on kas pikema aja vĂ€ltel vĂ”i jooksval aastal oluliselt kaasa aidanud Eesti hotelli- ja restoranimajanduse vĂ”i turismi arengule vabariiklikul vĂ”i piirkondlikul tasandil. Aastaauhinna saaja selgitatakse vĂ€lja hÀÀletamise teel. KĂ€esoleval hetkel kuulub EHRLi 89 liiget.

„Vanemuise teater peab koostööpartneritelt saadud auhinda vĂ€ga suureks tunnustuseks ja me tĂ€name Eesti Hotellide ja Restoranide Liitu. Meie arvates on oluline, et tunnustustati asutust vĂ€ljaspool pealinna ja et tunnustati kultuurisektorit. Kultuur on riigile sama oluline kui Ă”itsev majandus. Ka turismi arengus omab kultuurisektor ĂŒha suuremat rolli, sest aina enam turiste otsib Eestist emotsioone ja saadud head emotsioonid mĂ”jutavad turisti siia ka jĂ€rgmisel korral tagasi reisima,“ rÀÀkis Vanemuise teatri juht Paavo NĂ”gene.

 

Riiklikud kultuuripreemiad

Taas on pÔhjust rÔÔmustada ja Ônne soovida teatritegijatele-laureaatidele. Pikaajalise vÀljapaistva loomingulise tegevuse eest sai kahe teise laureaadi kÔrval kultuuripreemia koreograaf Mai Murdmaa. Kultuuriministeeriumi poolt mÀÀratav preemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest, mida nimetatakse ka elutööpreemiaks, toob laureaadile kaasa 63 912 eurot.

Kultuuripreemia 2010. aasta loominguliste saavutuste eest mÀÀrati NO99 Teatri aktsiooni „Ühtne Eesti suurkogu“ juhtfiguuridele Ene-Liis Semperile, Tiit Ojasoole ja Eero Epnerile ning ĂŒhtlasi loominguliste saavutuste eest ka Vanemuise teatri nĂ€itleja Aivar Tommingasele. Aivar Tommingasele on viimased paar kuud olnud eriti preemiarohked: lisaks nimetatud preemiale sai ta eelmise aasta lĂ”pus tunnustuse kolleegide poolt parima meesosatĂ€itja vÀÀriliseks ning hiljuti leidis nĂ€itleja tunnustust ka presidendilt, kes mÀÀras talle valgetĂ€he IV klassi teenetemĂ€rgi. Siin reas vĂ”ib Ă”nnitleda ka teatriga tihedalt seotud heliloojat Olav Ehalat, keda Kultuuriministeerium samuti 2010. aasta loominguliste saavutuste eest preemiavÀÀriliseks pidas. Olav Ehala on olnud teatrilavastuste muusikaline kujundaja kui ka ise lavavorme loonud, hiljuti mĂ€ngiti Estonias tema lasteooperit „KĂ€sikivi kosmosest“, praegu saab aga Vanemuises vaadata Olav Ehala muusikale loodud muusikali „Nukitsamees“. Aasta loomingulise preemia rahaline vÀÀrtus on 9587 eurot.

 

Esietendus Kuressaare Linnateatris

17. veebruaril kell 11 ja 19 esietendub Kuressaare Linnateatri suures saalis Aarne MĂ€gi kirjutatud lastelugu "VĂ€rviline kummut". See on imeline lugude lugu kĂ”igile, kes lapsed vĂ”i kelle sees mĂ”ni lugu lapsepĂ”lvest peidus on. Lavastaja: Aarne MĂ€gi, kostĂŒĂŒmikunstnik: Anna Andreste-Sui. MĂ€ngivad: Liisa SaaremĂ€el, Hannes Prikk ja Rauno Kaibiainen.

Kuskil meie sees, peas nĂ€iteks, vĂ”i siis hoopis jalas, vĂ”i kĂ”rvas, aga Ă€kki hoopis silmas ja suus on palju vĂ€ga erinevaid lugusid. MĂ”ned on ilusad ja mĂ”ned koledad lood, mĂ”ni lugu on vĂ€ga naljakas aga on ka kurvemaid lugusid. Need lood on olemas, mĂ”ned lĂ€hevad meelest ja uuemad jÀÀvad meis elama. Ilma erinevate lugudeta oleks elu vĂ€ga igav. Aga mis juhtub siis, kui ĂŒhel hetkel hakkavad lood jĂ€rjest Ă€ra kaduma? See peab kĂŒll ĂŒks vĂ€ga imelik lugu olema, lausa salapĂ€rane vĂ”i isegi natuke ohtlik. Nii siis – kas on keegi kuskil, kes suudaks seda salapĂ€rast ja natuke ohtlikku lugude kadumist Ă€ra hoida? Etenduse pikkus 45- 50 minutit, sihtgrupp 5- 12-aastased lapsed.

 

KĂŒlmapĂŒhade tĂ”ttu lĂŒkkuvad "Kalle Blomkvist ja Rasmuse" etendused edasi

Nuku- ja Noorsooteatri lavastuse „Kalle Blomkvist ja Rasmuse“ kĂ”ik planeeritud etendused lĂŒkkuvad kĂŒlmapĂŒhade tĂ”ttu edasi, tulles vastu koolide soovidele. Piletid vahetakse ĂŒmber asendusetendustele, mis toimuvad 29. septembrist kuni 2. oktoobrini 2011. Soovi korral vahetatakse piletid ĂŒmber vabalt valitud Nuku- ja Noorsooteatri etendusele, sealhulgas muusikalile „Libahunt“, vĂ”i ostetakse tagasi.

 

Vanemuises esietendub „Tabamata ime“

19. veebruaril kell 19 jĂ”uab Vanemuise vĂ€ikeses majas publiku ette eesti lavaklassika vaieldamatu tippteos - Eduard Vilde „Tabamata ime“. Eduard Vilde nĂ€idendi sĂŒnnist (1912) möödub kohe-kohe sada aastat, Vanemuise viimasest "Tabamata imest" (1952, Epp Kaidu lavastus) kuuskĂŒmmend aastat. Aastal 2011 annab lavastaja Roman Baskin sellel materjalile oma vĂ€rske vaatenurga. Vilde tekst kĂ”lab seekord Joel Sanga poolt töödeldud versioonis.

Eesti teatriloos on proovitud "Tabamata imet" lahti muukida Ă”ige mitme kontseptuaalse vĂ”tmega. Kord on nĂ€htud kodumaale naasnud klaverikunstnikus Leo Saalepis ĂŒlepaisutatud andetuse kehastust, kord suurt kunstnikku. Tema muusas Eeva Marlandis aga kord ideaali kandvat "pĂ€iksenaist", kord hĂ€vitavat, kunstivÔÔrast keskpĂ€rasust. Leo abikaasas Lilli Ellertis kord fuuriat ja kord ausat, sirgjoonelist maksimalisti. Kindel on see, et nĂ€idendis korduvalt kĂ”lav mĂ”iste "Euroopa", kust saabub Leo Saalep ja kuhu nii vĂ€ga ihkab valdav osa tegelaskonnast, on tĂ€naseks omandanud tĂ€henduskĂ”la, millist pole olnud ĂŒhegi varasema "Tabamata ime" valmimise ajal.

Vanemuise „Tabamata ime“ lavakujunduse on teinud Ervin Õunapuu, kostĂŒĂŒmikunstnik on Reet Aus, muusikalise kujunduse on loonud TĂ”nu Naissoo, valguskujunduse Martin Meelandi. Leo Saalepi rollis, keda Eesti teatriloos on teiste seas mĂ€nginud Theodor Altermann, Ants Eskola, Ants Lauter, Helend Peep, Urmas Kibuspuu, JĂŒri Krjukov ja Sulev Luik, on seekord Hannes KaljujĂ€rv. Lavale astuvad veel Liina Olmaru, Merle JÀÀger, Aivar Tommingas, Raivo Adlas, Kais Adlas, Marika BarabanĆĄtĆĄikova, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Ott Sepp, Ao Peep, KĂŒlliki Saldre, Martin KĂ”iv ning Vilde Teatri nĂ€itetrupp.

Huvipakkuv on fakt, et mitmed uuslavastuse osalised on ka varem Vilde "Tabamata imega" laval kokku puutunud: nii kehastas KĂŒlliki Saldre 1975. aasta lavakunstikooli diplomilavastuses Eeva Marlandit, Karol Kuntsel 2001. aasta diplomilavastuses aga Leo Saalepit (mĂ”lemal juhul lavastajaks Merle Karusoo). Ao Peep aga osales lapsnĂ€itlejana Vanemuise 1952. aasta lavastuses, kus Leo Saalepit mĂ€ngis Helend Peep.

„Tundub, et meie valusamaks lastehaiguseks on endiselt kÀÀrid isiklike ambitsioonide ja tegeÂŹlike vĂ”imete vahel. See kuristik on sageli tapvalt ĂŒletamatu. Ja muidugi meeletu edukramp, ĂŒkskĂ”ik mis hinnaga. Seegi paneb sageli katuse sĂ”itma ja tee eneseni venib veelgi pikemaks,“ rÀÀkis lavastaja Roman Baskin „Tabamata ime“ lĂ€bivatest teemadest.

 

„Üks suvepĂ€ev“ lisaetendused

Kuna huvi Theatrumi uuslavastuse "Üks suvepĂ€ev" esimeste etenduste vastu on olnud vĂ€ga suur ja kuue etenduse "saalid" Tahkuna majakas said kohe tĂ€is, siis anname mĂ€rtsis veel 3 etendust: 10., 11. ja 12. mĂ€rtsil kell 19.00. Piletid Theatrumi kassas (e-r 12-17), Piletilevis ja Statoilis, KĂ€rdla Kultuurikeskuses. 

Jon Fosse on öelnud enda kohta: "Jon Fosse? Kes on Jon Fosse? Jon Fossel on igal juhul kolm dimensiooni: ta on tavaline inimene, avaliku elu tegelane ja kirjutav inimene. Tavaline inimene on nagu enamus selliseid inimesi, oma vĂ€ikese, vĂ€hem vĂ”i rohkem Ă”nneliku eluga; avaliku elu tegelane on keegi, keda teatakse ja kellest on tekkinud teatav mulje, vĂ”i siis keda ei teata ja kellest pole tekkinud mingit muljet, ja kirjutav inimene on midagi tema enda jaoks, see on vĂ”ib-olla rohkem tegevus kui identiteet ja ta ei ĂŒhti tĂ”enĂ€oliselt ei tavalise inimese ega Jon Fosse kui tuntud inimesega. Aga kes mina siis olen, kes ma peaksin olema Jon Fosse?"

 

Tallinna Linnateater tÀhistas juubelit ja jagati preemiaid

13. veebruaril 2011 tĂ€itus Tallinna Linnateatril 45. tegevusaasta. Samal pĂ€eval kuulutati vĂ€lja iga-aastaste kolleegipreemiate, juhtkonna preemiate, publikupreemia ning koostööpartnerite preemiate laureaadid. Parima lavastuse auhinnale kandideeris seitse lavastust, mis on esietendunud pĂ€rast 13. veebruari 2010. Oma tegutsemisaja jooksul on teater vĂ€lja toonud 372 lavastust, andnud rohkem kui 18 000 etendust ning vĂ”tnud vastu ligi neli ja pool miljonit kĂŒlastajat. Aegade jooksul on siin töötanud kokku viis peanĂ€itejuhti, seitse direktorit ja 125 nĂ€itlejat.

Kolleegipreemiad: parim lavastus – Anu Lamp, „KeskööpĂ€ike“; parim kujundus – Ene-Liis Semper, „KeskööpĂ€ike“; parim meespeaosatĂ€itja – Priit VĂ”igemast (Louis lavastuses „Üsna maailma lĂ”pus“); parim naispeaosatĂ€itja – KĂŒlli Teetamm (Catherine lavastuses „Üsna maailma lĂ”pus“); parim meeskĂ”rvalosatĂ€itja – Alo KĂ”rve (rollid lavastustes „KeskööpĂ€ike“ ja „Jumala Narride Vennaskond“); parim naiskĂ”rvalosatĂ€itja – Helene Vannari (rollid lavastustes „KeskööpĂ€ike“ ja „HĂ€rra Biedermann ja tulesĂŒĂŒtajad“); parim maja töötaja – administraator Margot Böttcher; parim lavastusala töötaja – valgustaja Priidu Adlas.

Publikupreemia: Argo Aadli.

Juhtkonna preemiad: lavameister Tarvo Elblaus, butafor-dekoraator Annika Aedma, enim etendusi andnud naisnĂ€itleja – KĂŒlli Teetamm (115 etendust), enim etendusi andnud meesnĂ€itleja – Argo Aadli (127 etendust).

Toetajate preemiad: Eesti PĂ€evalehe preemia said nĂ€itlejatest abielupaar Andero Ermel ja KĂŒlli Teetamm, Nordeconi preemia lĂ€ks dramaturg Triin Sinissaarele, Espaki preemia jagati nĂ€itleja Argo Aadlile ja teatri muusikaala juhataja Riina Roosele.

 

Rein Pakk liitub Vanemuise draamatrupiga

Rein Pakk ning Vanemuise teatri juht Paavo NĂ”gene sĂ”lmisid töölepingu, kus on kirjas, et alates 1. septembrist asub Rein Pakk tööle Vanemuise koosseisulise nĂ€itleja ja lavastajana. Samuti saab temast uue draamajuhi Urmas Lennuki poolt loodava loomenĂ”ukogu liige. Rein Pakk on Ă”ppinud filmireĆŸiid, juhtinud telesaateid, tegutsenud restoraniĂ€ris, olnud Tartu KĂ”rgema Kunstikooli Ă”ppejĂ”ud ning töötab reklaamilooja ja turunduskonsultandina. Vanemuise praeguses repertuaaris on tema lavastus „Kaos“, samuti tema kirjutatud ja koos Ain MĂ€eotsaga lavastatud „Don Juan“, kus ta ka nĂ€itlejana kaasa teeb. Veel nĂ€eb Rein Pakku Vanemuise lavastustes „Helisev muusika“ ning „Ninasarvik Otto“.

„Lavastada ja mĂ€ngida teatris, kus on teinud tööd Unt, Tooming, HermakĂŒla, Ird ja Menning - ma ei oska öelda muud, kui et mul on rÔÔm ja au. Ja nĂŒĂŒd, uue draamajuhi ja mitme hea nĂ€itleja tulekuga on draamaĂ”hus tunda uut jĂ”udu ja vĂ€rsket tuuleiili. Kavatsen anda endast parima, et see tuul vaatajate, tegijate ja kogu teatriĂŒldsuse rÔÔmuks ainult tĂ”useks ja hoogsaid tuure koguks,“ tĂ”des Rein Pakk.

„Rein Paku nĂ€ol on tegu vĂ€ga elava fantaasia ja laia silmaringiga loomeinimesega. Mul on hea meel, et Rein liitus meie teatri draamatrupiga, et anda omapoolne panus Vanemuise draamaĆŸanri arengusse,“ rÀÀkis teatri juht Paavo NĂ”gene.

Rein Pakk kuradina lavastuses "Don Juan"                (foto Alan Proosa)

 

Ugala teatris esietendub „Mee hind“

19. veebruaril esietenduv „Mee hind“ on praegu Tallinnas Theatrumis tegutsevale endisele Ugala nĂ€itlejale Ott Aardamile lavastuste „Börs ja Börsitar“ ja „Poks“ jĂ€rel juba kolmas "Ugala" lavale jĂ”udev töö. Aardami sĂ”nul ajendas kĂ”ige muu hulgas teda seda lugu kirjutama ja lavastama ĂŒks juhtum: „ Vanaema oli Saaremaal mesinik ja kiirustasin praamile, et linna tagasi sĂ”ita. Viimase asjana pandi veel kolmeliitrine purk mett kaasa. Kui linnas autost vĂ€lja astusin, tegin ukse lahti, siis see purk kukkus asfaldile puruks. See hetk oli selline... suve lĂ€bi oled maal olnud.. linna tulek on niigi raske ja siis kui nĂ€ed, kuidas asfaldil see vaevaga korjatud mesi sinna prahi sisse laiali voolab...“

Ott Aardam ĂŒtleb, et lavastuse valmimisprotsess andis mĂ”tteainet nii talle endale kui ka nĂ€itlejatele. Aardam loodab, et ka publikule pakuvad selle loo teemad Ă€ratundmist. „Mee ja mesilaste teema juurest liikusime minu kirjutatud tekstide pĂ”hjal lĂ€bi sketĆĄide ja improvisatsioonide teemadeni, mis puudutavad meid kĂ”iki." "Mis on need tegevused ja vÀÀrtused, mis annavad pĂ€ris elu tunde. Mida on mĂ”ttekas teha? Kas nĂ€iteks linnas kipsplaatidega kaetud korteris elamine on pĂ€ris? VĂ”i tuleks minna maale elama? Aga vĂ”ibolla peaks elama hoopis veel suuremas linnas?“ kĂŒsib Aardam. Teema tĂ”sidusele vaatamata ei ole sugugi tegu surmtĂ”sise looga.

Laval on neli Ugala noorema pĂ”lvkonna meesnĂ€itlejat, kel lavastuses mitmeid rolle – Tanel Ingi, Meelis RĂ€mmeld, Martin Mill ja Aarne Soro. Lavastusele tegi kujunduse maalikunstnik Kaarel Eelmaa. Muusikaliselt kujundas Ivar PĂ”llu, keda teatakse varasemast tegevusest ansamblis Genialistid ja kes on hetkel Tartu Uue Teatri juht. Lavastaja: Ott Aardam (Theatrum), kunstnik: Kaarel Eelma (kĂŒlaline), muusikaline kujundaja: Ivar PĂ”llu (Tartu Uus Teater). OsatĂ€itjad: Tanel Ingi, Meelis RĂ€mmeld, Aarne Soro, Martin Mill.

 

Endlas esietendub noortelavastus „(H)ING“

15. veebruaril kell 19 esietendub Endla teatri KĂŒĂŒnis Endla Noortestuudio lavastus „(H)ING“. Juhendaja Enn Keerdi kĂ€e all jĂ”uab lavale lugu noorte eneseotsingutest ja kommuunielust. „(H)ING“ rÀÀgib teismeliste seltskonnast, kes ĂŒritab leida muust maailmast rahu ning asub elama mahajĂ€etud majja omaette kommuuni. Pooljuhuslikult satub sinna ka Ing, kelle elus on hiljuti toimunud traumaatilised sĂŒndmused, millest on raske toibuda. Peagi aga selgub, et kommuuniski juhtuvad samasugused asjad nagu suures maailmas – armutakse, pettutakse ja reedetakse, purunevad illusioonid, reaalne elu murrab utoopiasse sisse.

NĂ€idendi on kirjutanud endine noortestuudiolane Eliis Vaiksaar, kes on ise kandvates rollides kaasa teinud viimases kolmes Noortestuudio lavastuses ning hetkel Ă”pib esimesel kursusel Balti Filmi- ja Meediakoolis televisiooni ja audiovisuaalse meedia erialal. „Kommuunielu temaatika oli minu jaoks vaid ĂŒks vĂ”imalikest lĂ€henemistest. EelkĂ”ige tahtsin ma nĂ€idendit kirjutama asudes rÀÀkida sellest, kuidas vĂ€ga erinevad inimloomused suudavad koos elada ja aktsepteerida ĂŒksteist kĂ”igi oma erinevuste ja vigadega,“ avas autor nĂ€idendi algideed. „Iga inimene mingil hetkel ju otsib midagi, eriti just noorena. Selles mĂ”ttes see ei ole kummardus konkreetselt kommuunielule, vaid pigem igasugustele katsetustele otsida ja ennast leida,“ lisas ta.

„(H)ING“ on 2004. aastal tööd alustanud Endla Noortestuudio kuues lavastus. Autor Eliis Vaiksaar, lavastaja Enn Keerd, kunstnik Liisa Soolepp (kĂŒlalisena), muusikaline kujundaja Janek Vlassov. Osades Endla Noortestuudio Ă”pilased Carolina Tagobert, Grete Elviste, Piia Puronen, Liina Press, Karolin Kaup, Karl Verlin, Karl Paju, Kristjan JĂ€rve, Mihkel Vinogradov ja Stefan Peetri.

 

HÀÀleta oma lemmiku poolt Estonia teatris!

Publiku lemmikud saavad SEB Panga poolt preemia. Sellel aastal on kĂ”igil teatrikĂŒlastajatel esmakordselt vĂ”imalus valida publikupreemia saajad: Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank premeerib ooperisoliste kahe 1300-eurose preemiaga. Üks preemiatest lĂ€heb rahvusooperi koosseisulisele naissolistile ja teine meessolistile, vĂ”itjad selguvad vaatajahÀÀletuse tulemusena. Oma hÀÀle saab anda igaĂŒks, kes kĂŒlastab Estoniat veebruaris ja/vĂ”i mĂ€rtsis, tĂ€idab Ă€ra spetsiaalse ankeedi ja postitab selle teatri fuajees asuvasse SEB publikupreemia postkasti. Preemiad antakse pidulikult ĂŒle 26. mĂ€rtsil "Tuhkatriinu" etendusel. KĂ”ikide hÀÀletajate vahel loosib Estonia teater 28. mĂ€rtsil vĂ€lja kĂŒmme 20-eurost kinkepiletit. VĂ”itjatega vĂ”etakse ĂŒhendust ja nende nimed avaldatakse Estonia kodulehel. KĂŒlasta Estonia etendusi ning toeta oma lemmikuid! LĂ€hem info: http://www.opera.ee  

 

Rahvusvaheline balletikoolide kontsert „Arabesk“

Kutsume osa saama kaunist balletietendusest "Arabesk", mis toimub 5. mĂ€rtsil kell 18.00 Vanemuise teatri suures majas. Kaheosaline kava koosneb kuulsatest klassikalistest numbritest ja sĂ€ravatest originaaltantsudest. Tantsivad Ida Tantsukool ja balletikoolide paremad Ă”ppurid kolmest pealinnast – Riiast, Tallinnast ja Helsingist. KĂŒlalistena Sergei Upkin (RO Estonia esisolist), Triinu Leppik (RO Estonia solist ja Ida Tantsukooli I lennu lĂ”petaja), Kersti Kuuse ja Merilin Mutli (Ida Tantsukooli II lennu lĂ”petajad). Kontserdi piletid hinnaga 6 ja 8 EUR on mĂŒĂŒgis Vanemuise teatri kassas ja Piletimaailmas (www.piletimaailm.com). Kuni 14. veebruarini on piletid -10%

 

KĂŒlalisesinejad ja uued esinejad Estonias

Veebruarikuus astuvad kĂŒlalistena Estonia laval ĂŒles nii kodumaised kui kaugemalt pĂ€rit lemmikud. "Minu veetlevas leedis" esineb 20. veebruaril Eliza rollis Hanna-Liina VĂ”sa, "Maskiballis" saame 11. ja 16. veebruaril Riccardo rollis nĂ€ha siinmail juba publiku sĂŒdameid vĂ”itnud Senol Talinlit TĂŒrgist. PĂ€rnu publikul on aga suurepĂ€rane vĂ”imalus osa saada Mart Sanderi etteastest "Silva" kĂŒlalisetendustel Endlas. "Padaemanda" etendused 18. ja 26. veebruaril on debĂŒĂŒdiks kahele Estonia solistile - Heli Veskusele Liisa rollis ja Mart Madistele Hermanni rollis.

Heli Veskuse esimeseks rolliks Estonias oli donna Elvirana Mozarti ooperis "Don Giovanni" 1999. aastal, kaks aastat hiljem sai temast teatri koosseisuline solist. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. TĂ€htsamateks rollideks, milles teda ka sellel kevadel nĂ€ha saab, on Rosalinda (Straussi "Nahkhiir"), Fiordiligi (Mozarti "Cosi fan tutte"), Mimi (Puccini "Boheem") ning Verdi Amelia (Verdi "Maskiball"). Mart Madiste on Rahvusooperi solist alates 1999. aastast. Tema repertuaari kuuluvad paljude teiste hulgas ka Printsi (Prokofjevi "Armastus kolme apelsini vastu"), Alfredo (Verdi "La traviata"), Rodolfo (Puccini "Boheem"), Esimese kĂŒlalise ja Jacob Wallenbergi (TĂŒĂŒri "Wallenberg") ning Riccardo (Verdi "Maskiball") rollid.

 

R.A.A.A.M. Kuressaares

26.02 kell 19 etendub Kuressaare Linnateatris Ühenduse R.A.A.A.M. monotĂŒkk "Kuues maitse", mĂ€ngib Indrek Taalmaa. Autor Ervin Õunapuu etendusest: "Pantvangidraama aluseks on reaalne sĂŒndmus, mis leidis aset 8. augustil 2008. aastal Radisson SAS hotellis Tallinnas Eestis. Juhtum on olematuks kuulutatud vastavalt 136 riigi salajasele Genfi kokkuleppele, mis puudutab erinevaid inimsusevastaseid kuritegusid seoses tsivilisatsiooni kultuuripĂ€randi rikkumise vĂ”i hĂ€vitamisega mis tahes kujul."

Etendus on ĂŒhes vaatuses, kestvusega 1 h 10 minutit. Piletid mĂŒĂŒgil teatri kassas ( E, T 16-18 ja K, N, R 11-14 ) , Piletimaailma mĂŒĂŒgipunktides ning internetis aadressil www.piletimaailm.com.

 

Esietendus Estonias

10. veebruaril toimub Estonias balletiĂ”htu esietendus. NĂ€ha saab kahte lĂŒhiballetti: „Othello“ ning „Who Cares?“

OTHELLO Koreograaf: Marina Kesler, muusika: Arvo PĂ€rt, kunstnik: Andrea T. Haamer (Rootsi), valguskunstnik: Neeme JĂ”e, koreograafi assistent: Ervin Green Othello - Aleksandr Prigorovski, Desdemona - Eve Andre, Jago - Sergei Upkin, Cassio - Jonathan Hanks, Bianka - Marika Muiste. Neli paari: Marika Muiste ja Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Sergei Upkin, Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib, Seili Loorits-KĂ€mbre ja Jonathan Hanks. LĂŒhiballett „Othello“ on inspireeritud William Shakespeare’i samanimelisest meistriteosest ning Arvo PĂ€rdi heliloomingust. Shakespeare’i tragöödia on lĂ€inud maailmakirjanduse ajalukku kui ĂŒks haaravamaid ja pĂ”nevamaid draamateoseid. Meie igapĂ€evane elu ei möödu muretult ja kĂ”igil on elult midagi Ă”ppida, kuid millal kaotame vĂ”imu oma saatuse ĂŒle ning saatus hakkab valitsema meid? Lavastus kannab endas inimloomuse ajatut olemust ja kujutab inimeste vĂ”imet teha valikuid. Otsustamise hetkele eelneb piiripealne seisund, kus on vĂ”imalik valida nii hea kui kurja vahel. Meeltesegaduse hetkil, vaevatuna hingepiinadest ja kibestumusest, tehakse sageli otsuseid, millest pole tagasiteed. Valides kurja, vĂ”ib kaotada kĂ”ik.

BalletiĂ”htu teise osa tĂ€idab ĂŒhe maailma tipp-koreograafi George Balanchine'i sĂ€rav looming. Ettekandele tuleb tema ballett "Who Cares?" George Gershwini muusikale. Balanchine ballett "Who Cares?" on loodud kuueteistkĂŒmnele Gershwini laulule, sh hittidele "I Got Rhythm", "The Man I Love", "Embraceable You" ja "My One and Only". See on ballett pulbitsevast Manhattani ööelust, millele loob iseloomuliku atmosfÀÀri Gershwini sĂ€rtsakas muusika. Teose energia kumab lĂ€bi igast Balanchine'i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti toob lavale Ballet du Capitole'i kunstiline juht Nanette Glushak, tantsivad: Eve Andre, Svetlana Danilova, Luana Georg, Heidi Kopti, Sergei Upkin, Artjom Maksakov, Olga Malinovskaja, Marika Muiste, Tiina Ojanen, Olga Rjabikova, Alena Shkatula, Maksim Chukarjov jt.

 

 

Tallinna Linnateater valib publiku lemmikut nÀitlejat! Osale ja vÔid vÔita piletid Linnateatri etendusele.

 

 

Kaarel Saha preemia saavad Liina Pihlak ja Rello LÀÀts

Kaarel Saha preemia tĂ€navused laureaadid on Vanemuise teatri vanemlavameister Rello LÀÀts ja vabakutseline teatrikunstnik Liina Pihlak. Preemiad antakse ĂŒle laupĂ€eval, 5. veebruaril Sadamateatris „Haldjakuninganna“ esietenduse eel, ĂŒleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Paavo NĂ”gene. Saha-nimeline preemia on mĂ”eldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal vĂ€lja kaks preemiat: ĂŒks on Vanemuise teenekale töötajale, teine lĂ€heb vĂ€ljapoole Vanemuist.

Rello LÀÀts on Vanemuises töötanud aastast 1992, vanemlavameistrina alates aastast 2001. Liina Pihlak on vabakutseline teatrikunstnik, kes töötas Vanemuises aastatel 1964-1971. Ta on teinud kujundusi paljudele Vanemuise lavastustele, teiste seas sellistele legendaarsetele teatrisĂŒndmustele nagu P.-E. Rummo „TuhkatriinumĂ€ng“ ja A. H. Tammsaare / A.-E. Kerge „Aeg tulla, aeg minna“. Juunis 2011 esietendub Vanemuises MoliereÂŽi „Ebahaige“, mille lavakujunduse teeb samuti Liina Pihlak.

Kaarel Saha preemia antakse tÀnavu vÀlja 16. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle preemia vÀljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater. Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetÀitja, 1976-1989 tehniline direktor.

 

Piletimaailmas toimub Draamateatri piletidraama!

3.-6. veebruaril saab Piletimaailma mĂŒĂŒgipunktidest ĂŒle Eesti osta pileteid kĂ”igile Draamateatri veebruarikuu etendustele vaid 10 euro eest. Sooduspileteid saab osta ka saitidelt www.piletimaailm.com ja www.draamateater.ee

 

Vabariigi presidendi teenetemÀrgid

Eesti riigi aastapĂ€eva puhul tĂ€nab riik oma parimaid poegi ja tĂŒtreid, mille puhul EV president annab vĂ€lja teenetemĂ€rgid ja ordenid. Sel aastal on Ă€ramĂ€rgituid kokku 99 inimest nii kodu- kui ka vĂ€lismaalt, nende seas ka mĂ”ned teatritegelased. President Toomas Hendrik Ilves annab teenetemĂ€rgid ĂŒle 23. veebruaril.

ValgetÀhe III klassi ordeni saab ooperilaulja Margarita Voites

ValgetĂ€he IV klassi teenetemĂ€rgi saavad: nĂ€itlejad Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Leila SÀÀlik, Aivar Tommingas ja teatridirektor Meelis Pai

ValgetÀhe V klassi teenetemÀrgi saab lavastaja Juri Mihhaljov

Õnnitlused portaali Teatrireisid poolt!

 

Pepeljajev toob Vanemuises lavale fantastilise „Haldjakuninganna“

5. veebruaril kl 19 esietendub Sadamateatris Henry Purcelli ooper „Haldjakuninganna“ SaĆĄa Pepeljajevi kineetilises ja kontseptuaalses lavastuses. William ShakespeareÂŽi „Suveöö unenĂ€o“ ainetel kirjutatud ooperi esiettekanne toimus Londonis 1692. Helilooja suri kolm aastat hiljem ning partituur lĂ€ks kaduma. See taasavastati alles XX sajandi alguses, mil hakkas kasvama huvi barokkmuusika vastu. „Haldjakuninganna“ on nn. semi-ooper, mis tĂ€hendab, et Purcell pole mitte ShakespeareÂŽi komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud.

„Purcelli „Haldjakuninganna“ on kontseptuaalse barokkteatri briljantne ning mĂ”istatuslik nĂ€ide. Me vĂ”ime ĂŒksnes arvata, mida kĂ”ik need lood, sĂ”nad ja helid 400 aastat tagasi tĂ€hendasid. Tahtmine lavastada seda ooperit tĂ€napĂ€eval nĂ”uab aga tervet vĂ”tmekimpu selle labĂŒrindi arvutute uste avamiseks. Mina lĂ€ksin neid vĂ”tmeid otsima masinate ja absurdse mehaanika maailma. Meie „Haldjakuninganna“ on kineetiline ja kontseptuaalne ning Ă”petab meid mitte kartma Shakespeare’i loomingut,“ tutvustas SaĆĄa Pepeljajev oma lavastust. SaĆĄa Pepeljajev on lĂ”petanud Moskva Riikliku Ülikooli ja Moskva Riikliku Teatriinstituudi. Alates 1994. aastast on ta kaasaegse tantsu trupi KINETIC direktor ja kunstiline juht ning on loonud rea eksperimentaalseid töid, mis on suunatud vene moodsa tantsuteatri mÀÀratlemisele. „Haldjakuninganna“ on Pepeljajevi kĂŒmnes lavastus Eestis ja teine lavastus Vanemuises.

„Haldjakuninganna“ muusikajuht ja dirigent on Lauri Sirp, kostĂŒĂŒmikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor. Lavale astuvad Alla Popova, Pirjo PĂŒvi, Merle Jalakas, Karmen Puis, Maria Kallaste, Mati Turi, Atlan Karp, MĂ€rt Jakobson, Maarius PĂ€rn, Maarja Mitt, Tanel Jonas, Markus Luik, Robert Annus, Julia KaĆĄkovskaja, Laura Quin, Milena Tuominen ja Janek Savolainen. Osalevad Vanemuise SĂŒmfooniaorkester ja H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ansambel - koormeister Lilyan Kaiv.

"Haldjakuninganna" Alla Popova                            (foto Alan Proosa)

 

Viljandi linn mÀÀras preemiad

Viljandi linn mÀÀras 2010. aastal tehtu eest mitmeid preemiaid. Teiste seas oli nĂ€iteks teatripreemiale ĂŒheksa kandidaati. Teatripreemia saab ĂŒks omanĂ€olisemaid, palju rakendust leidnud ja suurepĂ€raseid rolle teinud Ugala noorema pĂ”lvkonna nĂ€itleja Aarne Soro. 2010. aastal tegi ta sĂ€ravad rollid uuslavastustes "Isa talveuni" (hĂ€rra Halvasti), "Karlsson katuselt" (Hildur Sokk), "MajandustĂ”us ehk Kohe kĂ€ib pauk" (Inglismaa Pariisi suursaatkonna ametnik Simon Prout) ja "Stockmannid" (doktor Tomas Stockmann).

Preemia saab nĂ€itleja ja lavastaja, endine ugalalane Andres Noormets. Tema kuuldemĂ€ng “Vaikus ja karjed” tunnistati Euroopa olulisimal meediafestivalil “Prix Europa 2010” omas kategoorias parimaks kuuldemĂ€nguks. Federico Garcia Lorca luulest inspireeritud “Vaikus ja karjed” esietendus Raadioteatris 2010. aasta 30. jaanuaril. Eesti RahvusringhÀÀlingus valminud kuuldemĂ€ngu autor, reĆŸissöör ja esitaja on Andres Noormets.

Seasaare NĂ€itemĂ€ngu Selts on uus alustaja, kes hĂ”lmab erinevaid sotsiaalseid gruppe, toonud eelmisel aastal lavale mitu lavastust, korraldanud rahvaĂ”htuid ning teeb koostööd Ugalaga (“Stockmannid”, lavastaja Andres Noormets). Seasaare NĂ€itemĂ€ngu Seltsi eestvedaja on Viljandi Vanamuusika Festivali korraldaja ning paljude omanĂ€oliste kultuuriprojektide elluviija Aivar Trallmann.

Viljandi linna 2010. aasta preemiad antakse ĂŒle Eesti Vabariigi 93. aastapĂ€eva kontsert-aktusel 24. veebruaril kell 13 Ugala teatris.

 

JÀneste nÀitus NUKU muuseumis

8. veebruaril kell 12.30 avatakse NUKU muuseumis Hiina kalendri jÀrgi algava jÀnese aasta puhul temaatiline nÀitus. Eksponeeritud on jÀnesed erinevatest teatrilavastustest ning nÀitusel avaneb eksklusiivne vÔimalus nÀha ka eksponaate kultuuriminister Laine JÀnese erakollektsioonist.

 

Teatrikool TeatriPolygon TÜHI RUUM : SHOWCASE

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid Teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, RĂ€vala pst. 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori alates vanusest 12 eluaastat, kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriĂ”pe harrastusena annab ja vĂ”imaldab. Teatrikooli kogenud Ă”petajate kĂ€e all viiakse lĂ€bi draamaline koosviibimine, kus saab erineval moel lĂ€bi harjutuste ja impromĂ€ngude enda vĂ”imeid proovile panna. Sealt omakorda avaneb vĂ”imalus teatriĂ”ppega juba sĂŒvendatumal moel edasi tegeleda aastaringselt meelepĂ€rases seltskonnas. PolygonTeatriga seotud Teatrikool TeatriPolygon on loodud 2009. aastal ja tegutseb ainsa Ă”ppekavaga teatriharrastuskoolina Eestis.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas RÀvala pst. 8, C korpuse 7. korrusel -15. veebruaril kell 17 ja -15. ja 17. veebruaril kell 16.30 Tartus Vanemuise 19. Selga liikumist vÔimaldav riietus ja vahetusjalanÔu kaasa! Samadel aadressidel hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: "Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriĂ”petajad tavakoolis. Üks eesmĂ€rkidest- teiste kĂ”rval- on luua keskkond, kus lĂ€bi tegutsemise ja lĂ€bimĂ€ngimise on vĂ”imalik Ă”ppida mĂ”tlema ja Ă”ppida Ă”ppima. Seda sellisel moel, et igasugune arenemine toimub iseenda ja elu tarvis."

Kooli juht Tamur Tohver: "Me ei tĂ”mba kedagi ĂŒldhariduse omandamisest kĂ”rvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel mÀÀral noore inimese mĂ€ngulist arengut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut eesmĂ€rgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga. Osatakse nĂ€ha seoseid ja mĂ”ista maailma. Tekib vajadus ja huvi luua uusi, reaalsuses toimivaid maailmu. Omandatakse oskus ja vahendid enesevĂ€ljenduseks. Osatakse loovust kanaliseerida. Ja aeg-ajalt astuvad tĂ”esti ka tuntud professionaalid lĂ€bi... Sel moel vĂ”idavad kĂ”ik- noored, vanemad ja Ă”ppejuhid. Meie kĂ”igi eesmĂ€rk on ju seostatud, avatud ja loov ĂŒhiskond. Uus pĂ”lvkond uues ajas."

Laiemalt teatrikoolist aadressidel 

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

 

JazzinÂŽ Hedda...

Henrik Ibsen on (1828-1906) moodsa draama looja ning elava inimliha proosasse pigistada suutnud sĂ”naportretist. Ta sihtis enda sule ja kaastunde just sel ning samal hetkel eluvĂ”itlust vĂ”itleva keskkodanlase kaitseks. Kaardistamiseks tĂ”tt tuleviku ĂŒleolevatele hindajatele ning seega ka provokatsiooniks. VĂ”i siis kergemalt ja tĂ€napĂ€evasemalt vĂ€ljendudes - nĂ€itekirjanik Ibsen heitis uuriva pilgu "kaasaegse inimese" psĂŒhholoogiliste vastuolude julma tsirkusesse.

"Hedda Gabler" - nii feministide, aristokraatliku lastetoaga ja uhkeid teatridekolteesid kandvate daamide, mĂ€rkmekaustikut seelikuvoltide vahele peitvate teatriteadlaste, samas ahnete ja mĂ€ssavate teismeliste ning samuti kĂ”igi teiste teatrit armastavate naiste kaitsepĂŒhak astub Von Krahli teatri lavale 5. veebruaril LĂ€ti legendaarse psĂŒhholoogilise draama spetsialisti, lavastaja Mara Kimele intrigeerivas versioonis. Kas Hedda Gabler, tuntud ka kui "naissoost Hamlet", on aastal 2011 idealist, olude jĂ”uetu ohver, vabanev feminist vĂ”i manipuleeriv kaabakas? Von Krahli kursuse "Hedda Gabler" vĂ”ib ĆŸongleerida nende kĂ”igi iseloomujoontega, sest kogu trupp seisab igal etenduseĂ”htul korraga laval. Kuna Mara Kimele alustas proove 2 koosseisuga, oli plaanis mĂ€ngida erinevatel Ă”htutel erinevate koosseisudega. Aga sellest logistilisest strateegiast sĂŒndis midagi hoopis uut - jazzversioon dramaturgiateose komplitseeritud pĂ€rlist, kus kogu trupp korraga laval.

Ehk siis: Henrik Ibsen / Mara Kimele "HEDDA GABLER" TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 8. lennu Von Krahli kursuse esituses Esietendus laupĂ€eval, 5. veebruaril 2011 kell 19 Von Krahli Teatris, Rataskaevu 10, Tallinn. Vaid 15 etendust: 8., 9., 11., 12., 14., 15., 16., 20., 21., 22., 28. veebruaril ja 1., 3., 4., 5. mĂ€rtsil kl 19, Von Krahli Teatris, Rataskaevu 10, Tallinn.

 

Gruusia Riiklik Ballett ja Nina Ananiashvili Tallinnas

9. ja 10. veebruaril saab Nokia Kontserdimajas nĂ€ha Gruusia Riikliku Balleti ja selle priimabaleriini Nina Ananiashvili etteasteid. Tegemist on Gruusia Riikliku Balleti esimeste suurte etendustega eesti publiku ees. Kohal on 36 balletiartisti, mĂ”lemal Ă”htul osaleb ka Gruusia priimabaleriin Nina Ananiashvili, kes on olnud New York City Balleti, Londoni Convent Gardeni ja Moskva Suure Teatri solist. Gruusia Riikliku Balleti programmis on palju haruldasi etendusi, mis meie publikule mĂ”juvad vĂ€rskete ja innovatiivsetena, nĂ€iteks I GALA teine vaatus „Falling Angels“. On ka klassikalisemaid etteasteid, nagu I GALA esimene vaatus „Duo Concertant“.

Tuntud Eesti koreograaf Teet Kask, kes tantsinud Nina Ananiashviliga mitmeid lavastusi Norra Riiklikus Balletis soovitab: „I GALA sobib nendele, kes soovivad saada vĂ€ga tugevaid emotsioone ja nĂ€ha novaatorlikku tantsukunsti. II GALA sobib nendele, kes soovivad saada erinevate tantsu- ja muusika aspektide kooskĂ”la ja seda ĂŒhe etendusega.“

  

MTÜ R.A.A.A.M. sai kultuurkapitali aastapreemia

MTÜ R.A.A.A.M. tunnistati kultuurkapitali nĂ€itekunsti aastapreemia vÀÀriliseks pikaajalise tulemusliku tegevuse eest, preemia suurus on 7000 eurot. TĂ€nu MTÜ-le R.A.A.A.M. oleme me nĂ€inud selliseid teatriprojekte, nagu „Vahepeatus“, „Eesti asi“, „SĂ”dur“, „Kits viiuli ja Ă”ngega“, „PĂ”rgu wĂ€rk“, „KĂŒlmetava kunstniku portree“ ja palju muid dokumentaalseid nĂ€idendeid. MTÜ on tegutsenud juba 10 aastat, tehes tihedat koostööd Eesti tuntumate teatrite, lavastajate, nĂ€itlejate ja nĂ€itekirjanikega. Viimasel suvel kujunes vĂ€ga menukaks ĂŒhenduse poolt vĂ€ljatoodud lavastus „Antigone“, praegu mĂ€ngitakse Indrek Taalma monotĂŒkki „Kuues maitse“. Portaal Ă”nnitleb ĂŒhendust preemia puhul! 

Postimees 

 

Esietendus Eesti Draamateatris

30. jaanuaril esietendub suures saalis Villem Tuuni "Umb ehk Hirmus veretöö LÀÀnemerel". See on tĂ”estisĂŒndinud lugu Kihnu laevapoisist Jaan Umbist, kes tappis 1887. aastal kogu kuunari "Johannes" meeskonna. Mis siis juhtus sellel laeval, mis viis Umbi nii rĂ€nkadele tegudele? Miks temas hiljem kangelast ja meremeeste eeskuju nĂ€gema hakati? Lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater). Osades: Jaan Rekkor, TĂ”nu Oja, Taavi Teplenkov, Lauri Lagle, Uku Uusberg, Ülle Kaljuste, Kersti Heinloo, Ain Lutsepp

 

Liituge Ugala teatrisÔprade listiga!

KÔigile Ugala teatrisÔprade listi liikmetele teeb Ugala Teater sÔbrakuul sÔbrapÀevakingituse Kinkige sÔbrale vÔi kaasale, lapsele vÔi lapselapsele, emale vÔi isale, vanaemale vÔi vanaisale, TEATRIPILET ja tulge ise tasuta teatrisse!

Pakkumine kehtib jÀrgmistele etendustele:

Andrus KivirÀhki komöödia Vanamehed seitsmendalt 3. veebruaril Ugala vÀikeses saalis

Klassikaline inglise komöödia MajandustÔus ehk Kohe KÀib Pauk 18. veebruaril Ugala suures saalis

Limonaadirikas seiklus lastele Limpa ja mereröövlid 17. veebruaril Ugala suures saalis

NB!!! Pakkumine kehtib ka uutele listiga liitujatele. Edastage see kiri ja soovitage Ugala listiga liitumist ka oma sÔpradele! Kui soovite liituda UGALA teatrisÔprade listiga ja saada igakuiselt mÀngukava ja uudiseid e-postiga ning osaleda vabapÀÀsmete loosimises, saatke oma kontaktandmed See e-posti aadress on kaitstud spÀmmirobotide vastu. E-posti aadressi nÀgemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Selle pakkumise piletite broneerimine ainult Ugala kassas tel. 433 0777

 

Andres Noormetsa lavastuse „MĂ€ssajad“ viimane etendus Tallinnas

2. veebruaril, kell 19:30 nĂ€eb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis viimast korda PĂ€rnu Endla teatri lavastust „MĂ€ssajad“. Tegemist on Roy Strideri debĂŒĂŒtnĂ€idendiga, mille on lavale toonud Andres Noormets. 2009. aastal Endla teatris lavale jĂ”udnud „MĂ€ssajad“ on poliitiline ja sotsiaalne lavastus, mille tegevus toimub 2007. aasta kevadel Rostockis aset leidnud ning massirahutustega tipnenud G8 tippkohtumise ajal.

NĂ€idend on inspireeritud autor Roy Strideri kogemustest, kes ka ise meeleavaldustest osa vĂ”ttis. Lavastus rÀÀgib teisitimĂ”tlejatest, kes tunnevad missioonitunnet maailma heaks midagi Ă€ra teha ning ĂŒhinevad seetĂ”ttu G8 vastase protestiliikumisega. „MĂ€ssajate“ tegelasteks on seitsmeliikmeline Eesti noorte grupp, kes on otsustanud osa vĂ”tta G8 vastastest meeleavaldustest ning vĂ”tab ette teekonna Rostocki. Lavastus annab edasi 500 000 osalejaga massimeeleavalduse Ă”hustikku, kus segadustest tekkinud sĂŒndmusteahelad haaravad kiirelt endasse ka Eestist saabunud seltskonna. „MĂ€ssajate“ viimane etendus PĂ€rnu publikule anti möödunud suvel, Eesti teatrikĂŒlastajad said „MĂ€ssajaid“ nĂ€ha veel sĂŒgisel Tartus festivali DRAAMA 2010 pĂ”hiprogrammis. „MĂ€ssajad“ osales ka Balti teatrifestivalil Leedus. NĂŒĂŒd antakse esimene ja viimane kĂŒlalisetendus Tallinnas.

Autor Roy Strider, dramaturgia, lavastus, lava- ja muusikaline kujundus Andres Noormets, osades Liis Laigna, Marta Pulk (kĂŒlalisena), Sten Karpov, Lauri Kink, Priit Loog, Jaanus Mehikas ja Tambet Seling.

 

Ugala teatris esietendub „Meeste kodu“

4. veebruaril on „Ugalas“ hispaania nĂ€itekirjanike Eduardo Galani ja Pedro GomĂ©zi romantilise komöödia „Meeste kodu“ esietendus. 1994. aastal lĂ”petas lavakunstikooli XVI lend ja nĂŒĂŒd, 17 aastat hiljem, saavad ĂŒhel laval esmakordselt kokku selle lennu endised kursusekaaslased, 4 meestnĂ€itlejat Eesti erinevatest teatritest: Ago Anderson (Endla Teater), Mait Malmsten (Draamateater), Riho KĂŒtsar (Vanemuine) ja Indrek Sammul (Ugala). Lavastaja Andres Noormetsa sĂ”nul on see lugu sĂ”prusest ja ĂŒksindusest. Ja muidugi armastusest ja sellest, kuidas see tunne vĂ”ib mingite asjade vĂ”i asjaolude taha kinni jÀÀda. „Me tahame tihti olla nii vabad ja Ă”nnelikud, et ei tea ĂŒhel hetkel enam, mida selle kĂ”igega peale hakata. See on kurb. See on vĂ€ga naljakas,“ ĂŒtles Noormets.

Vanemuise nĂ€itleja Riho KĂŒtsar meenutas, et algne idee uuesti laval kokku saada tuli Indrek Sammulilt juba 2009 aastal. „2009. aasta sĂŒgisel hakkas rahva seas juba kuulujutt liikuma, et midagi sellist on tulemas. Praegu on tohutult hea meel, et see meil ka Ă”nnestus, sest milline kursus ei tahaks uuesti koos midagi teha,“ ĂŒtles KĂŒtsar. Draamateatri nĂ€itleja Mait Malmsteni arvates ei ole kursusekaaslased inimestena sugugi muutunud. „NĂ€itlejatena on aastad teatris töötamist andnud loomulikult kĂ”igile palju kogemusi juurde,“ arvas Malmsten. Indrek Sammuli sĂ”nul on lavastuse ja rollide valmimise kĂ”rval suur lisavÀÀrtus ka nĂ€ha kĂ”rvalt, kuidas on teised on nĂ€itlejatena liikunud, kuidas nad kohanevad ja rollile lĂ€henevad ja millise pagasiga on nad nĂŒĂŒd, 17 aastat pĂ€rast kooli lĂ”petamist laval. „Ega me ei olegi keegi koos peale kooli ĂŒhel laval koos olnud, seetĂ”ttu on tohutult hea meel, et neli teatrit on andnud vĂ”imaluse leida see ĂŒhine aeg ja saame Ugala laval taas kokku. KĂ”ik on ju vĂ€ga hĂ”ivatud nĂ€itlejad ja koduetenduste ja Ugala proovide vahel pendeldamine vĂ”tab kĂ”vasti energiat,“ sĂ”nas Sammul.

Lisaks meestele mĂ€ngib lavastuses ainsa naisena Jaana Kukk. Kuna lavastuses osalevad hĂ”ivatud nĂ€itlejad neljast erinevast teatrist, on "Meeste kodu" Ugala repertuaaris kĂŒllalt harva.

Vaata Ugala uue vĂ€limusega kodulehte

 

Rahvusooperi kĂŒlalisetendused PĂ€rnus ja JĂ”hvis

Veebruaris on rahvusooperil tavaks saanud anda kĂŒlalisetendusi teistes teatrites. Sel aastal alustatakse PĂ€rnust, kus 11. veebruaril tuuakse sealses kontserdimajas balletiĂ”htu raames lavale Mai Murdmaa "Phaidra" Kaie KĂ”rbiga peaosas ning George Balanchine'i "Who Cares?". Juba jĂ€rgmisel pĂ€eval saavad pĂ€rnakad aga nii pĂ€eval kui Ă”htul osa ĂŒlipopulaarse "Silva" etendustest. Veebruari lĂ”pus suundub "Who Cares?" aga Ida-Virumaale: lĂŒhiballett tuuakse JĂ”hvi Balletifestivali raames lavale 26. veebruaril.

Kasuta vĂ”imalust ja saa osa rahvusooperi programmist vĂ€ljapool pealinna, ĂŒksikuid pileteid on veel saadaval!

 

Uued lavastused Nuku- ja Noorsooteatris

Jaanuaris algasid Nuku- ja Noorsooteatris korraga nelja lavastuse proovid. Ühtekokku esietendub kevadhooajal kuus uuslavastust, mida troonib mĂ€rtsis lavale jĂ”udev uus originaalmuusikal "Libahunt".

Juba 2. veebruaril jĂ”uab publiku ette keskkonnateemaline lavastus "PrĂŒgihunt ja SuperjĂ€nes", mille autor on Wimberg, lavastab Vahur Keller ja kunstnik on Britt Urbla Keller. Lavastus sĂŒnnib koostöös MTÜ JCI GO Kojaga ning lastele suunatud prĂŒgiennetuskampaaniaga "ÜKS MÜTS". Valminud lavastus suundub ringreisile eesti- ja venekeelsetesse koolidesse ĂŒle Eesti. Populaarne sari KöismĂ€e tornilood saab jĂ€rje 6. veebruaril, kui esietendub lavastus "Kartlik jĂ”ehobu ja poiss, kes muutus tordiks", kus isemoodi muinasjutte pajatab muhe jutuvestja Tarmo MĂ€nnard. Lavastaja Virko Annus, kunstnik Maret Kukkur. Helle Laas rÔÔmustab Nuku- ja Noorsooteatri kĂ”ige pisemat publikut sel kevadel lausa kahe uuslavastusega - "KĂ€ed ja kindad" ning "Kodud". 

Nuku- ja Noorsooteatri suvelavastus on samuti mĂŒstilisest teemast kantud. Tallinn Treff Festivali avalavastusena esietendub 28. mail "Õhtusöök vampiiridega", mis saab olema maagiline nukuteatri ĆĄĂ”uprogramm efektsete varieteenumbritega vampiiriteemadel. Uuendusliku ideena on ĂŒhildatud etendus ja kolmekĂ€iguline Ă”htusöök, mida teatrikĂŒlalised saavad soovi korral vaheaegadel nautida.

 

Kahekordne juubelietendus Estonias

30. jaanuaril tĂ€histatakse "Minu veetleva leedi" etendusega armastatud laulja VĂ€ino Puura kuuekĂŒmnendat juubelit. VĂ€ino Puura alustas Estonias ooperi- ja operetisolistina 1976.aastal. Tema kanda on olnud Estonias paljud baritonirollid: Figaro ja Almaviva Mozarti "Figaro pulmas", Germont Verdi "La traviatas", "Escamillo Bizet' "Carmenis", Onegin TĆĄaikovski "Jevgeni Oneginis", Marcello Puccini "Boheemis", Danilo Lehari "LĂ”busas leses", Kolonel Pickering Loewe' "Minu veetlevas leedis" jpt.

Lisaks sellele, et etendusega tĂ€histatakse VĂ€ino Puura 60. sĂŒnnipĂ€eva, peetakse meeles ka armastatud estoonlase VĂ€ino Areni 60. tööaasta tĂ€itumist Estonias. VĂ€ino Aren alustas tööd balletitantsijana ning ta on teinud kaasa operettides ja ooperites. Alates 1975. aastast on VĂ€ino Aren töötanud Estonias inspitsiendina ning olnud kaastegev erinevates etendustes. 30. jaanuaril astub VĂ€ino Puura ĂŒles kolonel Pickeringi rollis ning laval saab nĂ€ha ka vanameister Arenit.

Kahekordsel juubelietendusel astuvad lisaks pĂ€evakangelastele ĂŒles Janne Ć evtĆĄenko, Raivo E.Tamm, Riina Airenne, Helgi Sallo, Mart Laur, Aare Kodasma, Georg Gurjev, Valentina Taluma, KĂ€di Kosenkranius, Jaak JĂ”ekallas, TĂ”nu Tamm, dirigeerib Mihhail Gerts.

 

25. jaanuari „Huntlutsu“ etendus asendatakse „Gorgo kingitusega“

25. jaanuaril kl 19 Vanemuise suures majas toimuma pidanud „Huntlutsu“ etendus asendatakse nĂ€itleja haigestumise tĂ”ttu etendusega „Gorgo kingitus“. Kui ei soovita vaadata „Huntlutsu“ asemel „Gorgo kingitust“, siis ostetakse piletid tagasi vĂ”i asendatakse 10. veebruaril toimuva „Huntlutsu“ piletitega. Teater vabandab vĂ”imalike ebamugavuste pĂ€rast.

 

Narvas ja Tallinnas saab vaadata V. Majakovski nim. teatri etendust „Omad inimesed“

„Omad inimesed“, originaalne komöödia kahes vaatuses Aleksandr Ostrovski nĂ€idendi jĂ€rgi. Peetakse ĂŒheks hooaja parimaks komöödiaks Moskva V. Majakovski nim. teatri tĂ€htede esituses. MĂ€ngivad Roman Madjanov, Olga Prokofjeva, Daniil Spivakovski, Aleksandr Iljin, Aleksandr Ć avrin, Anna Ardova, Ljudmilla Solovjova jt. Komöödia „Omad inimesed“ on ĂŒks Ostrovski esimesi nĂ€idendeid, mĂ€ngiti omal ajal suure menuga. Selle pĂ”hjuseks ei olnud mitte ainult ĂŒhiskonna negatiivsete kĂŒlgede ĂŒle naermise vĂ”imalus ja sotsiaalne satiir, vaid ka nĂ€idendi ajatud teemad – inimlik ambitsioonikus, usalduse kaotamine ja muud. Suur kirjanik on edastanud need teemad kergelt, eelarvamusteta, mĂ€nglevalt ja sĂ€deleva huumoriga.

06.02. Narva Geneva keskus, 07.02. Vene Kultuurikeskus

 

„Memory 2011“ kontserdid JĂ”hvis ja Tallinnas 

Vanemuise teater annab tĂ€na ja homme JĂ”hvis ja Tallinnas kaks muusikalikontserti „MEMORY 2011 – THE BEST OF“. Kontserdid toimuvad JĂ”hvi Kontserdimajas 21. jaanuaril kl 19 ja Estonia Kontserdisaalis 22. jaanuaril kl 19.

„Memory 2011“ kontsertidel esinevad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Birgit Õigemeel, Dave Benton ja TĂ”nis MĂ€gi. Üle hulga aja on taas Eestis Norra hĂ”bekĂ”ri, tenor Stephen Hansen, kes laulab Memoryl ning ka kontsert-tantsuetenduses „ABBA“ mais 2011. Esitatakse hitte muusikalidest „Evita“, „Helisev muusika“, „Mees la Manchast“, „Ämbliknaise suudlus“, „Chess“, „Cats“, „Ooperifantoom“, „Nukitsamees“, ooperist „Porgy ja Bess“ ning rockooperist „Ruja“. Tutvustatakse ka Vanemuise suveprojekti kontsert-tantsuetendust „ABBA“. Kontsertidel osaleb Vanemuise teatri sĂŒmfooniaorkester. Dirigent on Tarmo Leinatamm.

 

Evald Aavik 70

24. jaanuaril tĂ€histab Tartu Uus Teater etendusega „Ird, K.“ Evald Aaviku juubelit. Evald Aavik sĂŒndis 24. jaanuaril 1941 Kuresaares, lĂ”petas 1965. aastal Vanemuise Ă”ppestuudio ja hakkas kohe ka selles teatris tööle. Veel on nĂ€itlejatee sidunud Evald Aavikut pikemalt Ugala ja ja Noorooteatriga, praegu Tartu Uue Teatri ja osaliselt Kuressaare Linnateatriga. Osalenud filmides, sai suure tunnustuse osaliseks isa rolliga filmis „Somnambuul“. SĂŒmboolne on Evald Aaviku osalemine lavastuses „Ird, K.“ ja just selle lavastusega tema elu 70. verstaposti tĂ€histamine. Oli ju Vanemuise teater ja selle lavastuse sisuks-pealkirjaks olev persoon suur osa Evald Aaviku loomeelust. Portaal Teatrireisid Ă”nnitleb teenekat nĂ€itlejat juubeli puhul!

Evald Aavik, Juss Haasma ja Rednar Annus                (Foto Tartu Uus Teater)

 

 

Vanemuise „Puhastus“ jĂ”uab Soome Rahvusteatri lavale

Vanemuise teatri lavastus „Puhastus“ jĂ”uab 20. ja 21. jaanuaril kokku kolmel korral Soome Rahvusteatri lavale. KĂŒlalisetendused saavad teoks Rahvusteatri kunstilise juhi Mika Myllyaho kutsel, kelle kĂ€e all nĂ€gi 2007. aastal Soomes ilmavalgust Sofi Oksaneni „Puhastuse“ esmalavastus. Vanemuise „Puhastus“ on selle nĂ€idendi esimene lavastus Eestis ning on leidnud publiku hulgas ja meedias elavat vastukaja nagu Oksaneni romaangi. Teose lavavariant ei ole aga romaani dramatiseering, sest antud juhul oli asjade kĂ€ik vastupidine tavapĂ€rasele: esmalt valmiski nĂ€idend ning alles pĂ€rast seda autorile rohkelt kuulsust toonud romaan. „Puhastuse” on Vanemuises lavastanud Eesti pĂ€ritolu Londonis töötav lavastaja Liisa Smith. Liisa on lĂ”petanud East Anglia Ülikooli nĂ€itekunsti eriala ja saanud Londoni Kuningliku Teatriakadeemia magistrikraadi lavastaja erialal. NĂ€idendi on tĂ”lkinud Kalju Kruusa, kunstnikutöö tegi Marge Martin. Osades Marje Metsur, Maarja Mitt, Liisa Pulk, Karol Kuntsel, Margus Jaanovits, Maarius PĂ€rn ja Tarmo Tagamets.

„Vanemuise teater on Soomes palju kĂŒlalisetendusi andnud. Tihti on kĂŒlastatud Tamperet, vĂ€hem Helsingit. „Puhastuse“ etenduste nĂ€ol on aga tegemist Vanemuise 141. aastase ajaloo esimeste kĂŒlalisetendustega vÀÀrikas Soome Rahvusteatris,“ rÀÀkis Vanemuise draamajuht Sven Karja.

Vanemuise „Puhastuse“ etenduste vastu on Soomes erakordselt suur huvi - kolm saalitĂ€it pileteid osteti Ă€ra kuue minutiga. Soome Rahvusteatris antavad etendused ei jÀÀ „Puhastuse“ ainsaks kĂ€iguks Soome - 27. ja 28. mail 2011 antakse ka Oulu Linnateatris kolm etendust. Vanemuise kĂŒlalisetendused Soomes saavad teoks tĂ€nu koostööle EV kultuuriministeeriumi, EV VĂ€lisministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ning Tartu linnaga. „Vanemuise „Puhastus“ on esimene „Puhastuse“ lavastus, mida esitavad eestlased – nĂ€itlejad, keda nĂ€idendi temaatika otseselt puudutab – paljud pered Eestis on kĂŒĂŒditamise Ă”udustega kokku puutunud. See on emotsionaalne, valus ja puudutav teater. Loodame, et meie lavastust saadab edu nii Helsingis kui Oulus ning me oleme avatud ka teiste Soome linnade kutsetele, et tulla „Puhastusega“ teile kĂŒlla,“ rÀÀkis Vanemuise teatri juht Paavo NĂ”gene.

 

KultuuripÀrli preemia Mare Tommingasele

Luunja kultuurimajas vastuvÔtul, mille korraldasid Tartu maavanem Esta Tamm ja Eesti Kultuurkapital, kuulutati Tartumaa KultuuripÀrli preemia saajaks Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. Mare Tommingas liitus Vanemuise balletitrupiga kohe peale koreograafiakooli lÔpetamist 1978. aastal, balletijuhi ametis on ta aastast 1997. «Tommingasele on balletitrupi juhtimise mÀrksÔnadeks olnud aktiivne tegutsemine huvitava repertuaaripildi loomisel, trupi vÔimete hindamine, tÀpse arengukava tekitamine, jÀrjepidevus, avatus ja uudsusiha,» teatas maavalitsuse kultuuri peaspetsialist Astrid Hallik.

MĂ€rkimisvÀÀrseks arvasid aunimetuse mÀÀrajad Mare Tommingase jĂ€rjepideva töö Vanemuise balletitrupi koostamisel. Praegu on selles 33 tantsijat 12 eri riigist. Peale selle, et Mare Tommingas tegeleb Vanemuises suure ja rahvusvahelise trupi ohjamisega, on ta asutanud ka Vanemuise tantsu- ja balletikooli ning on nĂŒĂŒdistantsupedagoog. Samuti on ta loonud kostĂŒĂŒme ja lavakujundusi enamusele oma tantsu- ja balletilavastustest, samuti muusikalilavastustele ning osalenud teiste lavastajate lavastustes kunstnikuna. Ka on ta lavastanud kontsertprogramme. Mare Tommingas korraldas aastaid I.D.A. (International Dance Activity) tantsufestivali, mis oli pĂŒhendatud Vanemuise balleti asutajale Ida Urbelile.

KultuuripĂ€rl on kultuuripreemia, mida annab vĂ€lja Eesti Kultuurkapital koostöös Tartu maavalitsuse ja Tartumaa Omavalitsuste Liiduga. Preemiaga tunnustatakse ja innustatakse kĂ”rgvormis loomeinimeste erialast pĂŒhendumist.

Tartu Postimees

Mare Tommingas      (foto Vanemuine)

 

MĂ€ngukava muudatus Ugalas

Ugala etendus "Maakad" jÀÀb 21. jaanuaril nĂ€itleja haigestumise tĂ”ttu Ă€ra ja asendatakse "JĂŒrka" etendusega. "Maakate" pileteid saab veebruari- ja mĂ€rtsikuus toimuvate "Maakate" etenduste piletite vastu vĂ€lja vahetada vĂ”i ostetakse tagasi. Samuti jĂ€tab teater samal pĂ”hjusel Ă€ra 28. jaanuari etenduse "Stockmannid". Teater palub publikult vabandust.

 

Theatrumi talveteater

Veebruari lĂ”pus, mĂ€rtsi alguses toob Theatrum Hiiumaal publiku ette oma uue lavastuse. Kaasaja ĂŒhe huvitavama nĂ€itekirjaniku Jon Fosse “Üks suvepĂ€ev” Lembit Petersoni lavastuses on esmakordne talveteatri sĂŒndmus Tahkuna tuletornis. Suvel 2010 toimusid Tahkunas Theatrumi “Tuulesaarte” etendused. Tahkuna tuletorniteater Tahkuna tuletorn on ĂŒks vĂ€heseid kĂŒlastajatele avatud tuletorne Eestis, mis oma arhitektuuri ja vĂ€e poolest on vast siinkandis kauneim ja vĂ”imsaim. Prantsusmaal 19. saj. teisel poolel valatud malmdetailidest majakas, millel vĂ”iks seelĂ€bi leida sugulussidemeid isegi Eiffeli torniga, sai 2010. aastal 135-aastaseks. Tahkuna tuletorni ĂŒhe mĂ€ngukohana valima julgustas 2010. aasta suvine kogemus, mil etendasime majaka all Marcel Pagnoli “Tuulesaari”. Lavastuse ja kohavaimu kooslus lĂ”i terviku, mis publikule korda lĂ€ks. Sirbis ilmunud suvelavastuste ĂŒlevaates on “Tuulesaari” nimetatud 2010. a. suve “kĂ”ige kĂŒpsemaks teatrisĂŒndmuseks” (Meelis Oidsalu, 17.09.2010). Vikerraadio “Kultuurikajale” rÀÀgitud aastalĂ”pumeenutuses tĂ”i lavastust ja selle toimumiskohta esile ka Margit TĂ”nson. Tahkuna tuletorn on oma erilise atmosfÀÀriga kutsub tagasi: teeme algust sĂŒdatalvise teatriga tuletornis.

* * * Jon Fosse "Üks suvepĂ€ev" nĂ€itab meile pöördelist hetke ĂŒhe abielupaari elus kahest erinevast vaatepunktist lĂ€htudes. Noor abielupaar on pĂ”genenud suurlinnakĂ€ra eest vanasse majja fjordi ÀÀres. Viimastel aegadel on mees muutunud. Ta on eemalolev, rahutu ja naine tunneb, et midagi on valesti. Ühel pĂ€eval lĂ€heb mees jĂ€lle fjordile, nagu tal kombeks. Naine ootab ja muutub rahutuks. Miks ta juba koju ei jĂ”ua? Liikudes olevikust minevikku, mĂ€lestustest tegelikkusesse, kĂ€sitleb Jon Fosse rikkaliku ja poeetilise keele vahendusel selliseid teemasid nagu armastus ja kiindumus, valgus ja pimedus, aeg ja ruum. Tuletades meelde kĂ”iki neid asju, mida on kaotatud ja kĂ”ike, mille jĂ€rgi igatsetakse. Eesti keelde on nĂ€idendi tĂ”lkinud Eha Vain. Lavastaja Lembit Peterson. Kunstnik Andres Koort. KostĂŒĂŒmikunstnik Laura PĂ€hlapuu. Helikujundaja Marius Peterson. Osades Maria Peterson vĂ”i Laura Peterson, Eva Eensaar vĂ”i Anneli Tuulik, Mare Peterson, Andri Luup vĂ”i Marius Peterson, Helvin Kaljula.

* * * Jon Fosse (1959) on norra kirjanik ja dramaturg, keda on nimetatud ka Samuel Becketti ja Harold Pinteri mantlipĂ€rijaks. Ta on enim mĂ€ngitud kaasaja autor maailmas. Oma teatridebĂŒĂŒdist alates (1994) on teda mĂ€ngitud kĂ”ikides Euroopa riikides, LĂ”una-Ameerikas, Jaapanis, Hiinas, Koreas ja mujal. Jon Fossest kui fenomenist nĂŒĂŒdiskirjanduses ja -dramaturgias rÀÀgitakse ja kirjutatakse palju. RÀÀgitakse Fosse ajatusest ja hetkes olemisest, tema kirjanduslikust keelest ja vĂ€ljendusvahenditest, mis teda ilmeksimatult teistest autoritest eristavad, rÀÀgitakse Fosse lummusest ja mĂ”istatuslikkusest, tema teksti unikaalsusest ja tĂ€hendusest, rÀÀgitakse teksti sugestiivsusest, kus isegi vaikus vĂ”ib mĂ”juda kurdistavalt ja pimedus helendavalt. Paljudes tema nĂ€idendites on mĂ”ttelisi rĂ€nnakuid ajas ja ruumis, metafĂŒĂŒsilist dimensiooni, piibellikku allusiooni. Fosse arvukate kirjandus- ja teatriauhindade seast vĂ”ib leida PĂ”hjamaade Teatriliidu dramaturgiaauhinna, Skandinaavia rahvusteatrite auhinna, Rootsi Akadeemia PĂ”hjamaade auhinna jpt. 2007. aastal nimetati Jon Fosse Prantsusmaa Ordre national du MĂ©rite rĂŒĂŒtliks ja 2010. aastal pĂ€lvis ta Rahvusvahelise Ibseni auhinna. "Nagu kĂ”ik tĂ€htsamad nĂ€itekirjanikud, sunnib Fosse teatrit ja teatri publikut uut moodi mĂ”tlema. Ta on teadmatuse poeet. VĂ”ib-olla tuleb ka sellest vaatenurgast seletada tema tohutut edu: ta annab meile midagi, millest meil on puudus." (Rahvusvahelise Ibseni auhinna ĆŸĂŒrii oma otsuse pĂ”hjenduses)

* * * Esietendus 24. veebruaril. JĂ€rgmised etendused 25. veebruaril (etendus on vĂ€lja mĂŒĂŒdud), 26. veebruaril ja 3., 4., 5. mĂ€rtsil kell 19.00 Tahkuna tuletornis Hiiumaal. Piletid (14 ja 11 EUR) Theatrumi kassas (e-r 12-17), Piletilevi ja Piletimaailma mĂŒĂŒgipunktides, Statoili jaamades ja KĂ€rdla Kultuurikeskuses. Info ja piletite broneerimine 6446 889, theatrum at theatrum ee.

 

Vanemuises jĂ”uab taas lavale „Elling“

Vanemuise teatris jĂ”uab 18. jaanuaril kl 19 pooleteise aastase pausi jĂ€rel taas vaatajate ette norra autorite Ingvar AmbjĂžrnsen ja Axel Hellsteniuse draama "Elling". 8. detsembril 2006 Tartu Saksa Kultuuri Instituudis esietendunud lavastust mĂ€ngiti 2009. aasta kevadeni ligemale poolsada korda. Lavastuse uueks mĂ€ngukohaks Tartus saab Sadamateater, ĂŒhtlasi on planeeritud "Ellingu" etendused mitmetes teistes Eesti linnades. „2009. aasta kevadel tundus, et Saksa Kultuuri Instituudis on "Elling" ennast ammendanud, samas avaldas nĂ€itetrupp soovi seda sĂŒdamlikku lugu mĂ”ne aja pĂ€rast edasi mĂ€ngida. Kuna tegu on suhteliselt vĂ€ikse koosseisu, nelja nĂ€itleja tĂŒkiga, idanes idee vormistada "Ellingust" lavavariant, mida saaks viia ka vĂ€iksematesse Eesti kohtadesse, kuhu Vanemuist on ikka kutsutud, kuid takistuseks on saanud asjaolu, et meie statsionaari lavastused kipuvad olema tehniliselt liiga keerulised,“ rÀÀkis Vanemuise draamajuht Sven Karja.

Lisaks uuele mĂ€ngupaigale toimub ĂŒks muudatus ka nĂ€itetrupis: Ragne Pekarevi asemel hakkab tĂŒki kĂ”iki naisrolle kehastama Liisa Pulk. Ain MĂ€eotsa lavastatud "Elling" on koomiline ja sĂŒdamlik lugu kahest mehest, kes pĂ€rast hooldusasutuses veedetud pikki aastaid lĂŒlituvad tavaliste inimeste igapĂ€evasesse ellu. See tundub hirmutav, sest kumbki varases keskeas meestest pole iial varem oma elu ise pidanud korraldama. Kes kodu koristab, kes kĂ€ib poes? Mismoodi saadakse tuttavaks naistega? "Kahe tĂ€iskasvanud mehe suured vĂ”idud vĂ€ikeste asjade ĂŒle tuletavad vaatajatele meelde, kui ainukordsetest asjadest koosneb Ă”nn," selgitas lavastaja.

Lavastuse kunstnikutöö tegid Liina Tepand ja Liina Unt, muusikaline kujundaja on Loore Martma. MĂ€ngivad Riho KĂŒtsar, Margus Jaanovits, Markus Luik ja Liisa Pulk. Norra kirjaniku Ingvar AmbjĂžrnsen "Ellingu" dramatiseeris 1999. aastal teine norrakas Axel Hellstenius. NĂ€idend esietendus samal aastal Oslos ning sai tohutu publikumenu osaliseks: 125 etendust ja 60 000 vaatajat. Peter NĂŠss, kes oli nĂ€idendi esmalavastaja, tegi sama materjali pĂ”hjal mĂ”ned aastad hiljem filmi, mida on ka Eestis PÖFFi raames nĂ€idatud. "Ellingu" esimene vĂ€ljasĂ”iduetendus viib 28. jaanuaril Raplasse.

Riho KĂŒtsar ja Margus Jaanovits                 (foto Vanemuine)

 

Lev Korsunski „Vallaline naine“ – lĂŒĂŒriline komöödia heasĂŒdamlikule teatrile  

Iga naine unistab hinges sellest, et Ă€kki toimub midagi enneolematut ja kogu igapĂ€evane, ĂŒksluine elu pöördub pea peale, hakkab sĂ€rama, saab uue mĂ”tte
 Selle komöödia kangelanna Irina on 40-aastane, ta ei ole abielus, aga tal kĂ€ib juba 3 aastat kĂŒlas tema ĂŒlemus Feliks, muudkui kĂ€ib ja kĂ€ib, aga kĂ€tt ja sĂŒdant ei paku. Ega Irinalgi selle mehe vastu suuri tundeid pole, aga ta annab endale aru, et aeg kaob, tahaks ju nii vĂ€ga last saada
 Siis sekkubki sellesse veel mitte alata jĂ”udnud armastusloosse Irina ema, kes leiab, et Feliks pole mingi ideaal. Ta sisendab tĂŒtrele, et mees on lisand lapse juurde, aga see Feliks on kohe eriti raske lisand. Sellised Ă”petussĂ”nad ei aita, nii et ema otsustab situatsiooni mĂ”jutada teise kĂŒlje pealt.

Selles toredas ja helges nĂ€idendis on kĂ”ik siiras ja Ă€ratuntav. SuurepĂ€raselt mĂ€ngivad meile kinost hĂ€sti tuttavad nĂ€itlejad: Raissa Rjazanova energilise ema osas, AnĆŸelika Volskaja „sinisukk“ Irinana, Dmitri Ćœuravljov infantiilse intelligendi Feliksi osas ning Juri TĆĄernov (vĂ”i Vladimir Nossik) romantiku osas. Etendub 25. veebruaril Vene Kultuurikeskuses.

 

Tartu Uues Teatris kĂ€ivad MART AASA lavastuse “EDU” proovid

“Kuigi tegu on tĂ€iesti uue ja eraldiseisva teksti ning kunstilise tervikuga, on “EDU” omamoodi jĂ€tkuks Tartu Uues Teatris / Kinos „Ekraan“ esietendunud temaatilisele lavastusele „IDentiteet “. Ka „EDU “ keskendub pĂ”hiliselt ĂŒhe teema kĂ€sitlemisele erinevate nurkade alt, selles mĂ”ttes on tegu taas „temaatilise teatriga“,“ tutvustab autor ja lavastaja Mart Aas „EDU“ prooviperioodi algul. Üks seltskond koguneb juba 4 aastat 4 korda nĂ€dalas treeningutele, et jĂ”uda selgusele, lĂ€bi elada, kogeda erinevate nurkade alt mĂŒstilist teemat “Edu”. Kasutades selleks nii erinevaid harjutusi kui ka oma isiklikke lĂ€bielamisi ja ĂŒhiselt koolkonnas kogetut. Et oma kogemusi iga-aastasel PĂŒsivÀÀrtuste Messil esinedes teistega jagada. See on omamoodi kummaline mĂ€ng, pooleldi improvisatoorne “Edu mĂ€ng”, mida nad ikka ja jĂ€lle lĂ€bi mĂ€ngivad, mĂ€ngujuhiks Ozols – lĂ€ti-eesti pĂ€ritolu guru – kes on jĂ”udnud e-seisundisse, nirvaana-sarnasesse kĂ”rgemasse eduseisundisse, mis vĂ”imaldab tal suvalises kohas suvalisel hetkel edukas olla. Esietenduseni plaanitakse jĂ”uda 17. veebruaril.

 

Uus nÀitus Tartu MÀnguasjamuuseumis

Tartu MĂ€nguasjamuuseumis on alates 15. jaanuarist avatud uus nĂ€itus „Meeri SĂ€re meenutades“. Legendaarne Vanemuise teatri peakunstnik Meeri SĂ€re oli ĂŒks Tartu MĂ€nguasjamuuseumi algatajatest ja kĂ€imalĂŒkkajatest. Oma töö kĂ”rvalt teatris kogus ja valmistas ta nukke ning eksponeeris neid nĂ€itustel nii Eestis kui Soomes. Armastus nukumaailma vastu saatis teda ka pensionipĂ”lves. MĂ€nguasjamuuseumi Ă”uemajas avatud nĂ€itusel on vĂ€ljas valik Meeri SĂ€re valmistatud ja kostĂŒmeeritud nukkudest, mĂ€nguasjamuuseumi jaoks kokku pandud nukutubadest ning tema kostĂŒĂŒmikavanditest ja makettidest Vanemuise teatri lavastustele.

Eraldi on vÀlja toodud Meeri SÀre roll mÀnguasjamuuseumi asutamisel ning elukestev kirg mÀnguasjade ja nukkude kogumise vastu. Meeri SÀre valmistas, annetas ja hankis mÀrkimisvÀÀrse osa mÀnguasjamuuseumi esialgsest ekspositsioonist, mis oli avatud Laial tÀnaval asunud muuseumiruumides aastatel 1994-2003. Tema ideed, oskused ja organiseerimisvÔime aitasid seda muuseumi luua ning avatav nÀitus kajastab tema armastust mÀngimise, mÀnguasjade ja kogu lapsepÔlvemaailma vastu. NÀitus jÀÀb mÀnguasjamuuseumis avatuks 2012. aasta jaanuarikuuni.

MĂ€nguasjamuuseumis avatakse selle aasta alul veel nii mĂ”nedki uued nĂ€itused ning Teatri Kodus saab alates jaanuari lĂ”pust taas lasteetendusi vaadata. Lisaks kahele omalavastusele on mĂ€ngukavas Eesti Nukuteatri uus lastelavastus kĂ”ige pisematele, kĂŒlla tulevad ka Zuga Tantsuteater ning mustkunstnikud. Veebruaris alustab lastestuudios tegevust vĂ€ikelaste laulu- ja tantsuring ning endiselt saavad pĂ€ris pisikesed beebid kĂ€ia vanematega mĂ€ngutoa titeringis.

Tartu MĂ€nguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Muuseumi mĂ€ngutuba on avatud kell 11-16. LĂ€hem teave www.mm.ee vĂ”i telefonil 7461 777. Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani kell 11-18. Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee vĂ”i telefonil 7461 061.

 

Vanemuises jĂ€i Ă€ra „Ninasarvik Otto“

Publik oli juba teatrimajja kogunenud, kui selgus, et etendust mĂ€ngida ei saa. PĂ”hjuseks see, et peaosatĂ€itjat kehastav Anatoli TafitĆĄuk viibis samal ajal alles Tallinnas. Teater lubab Ă€rajÀÀnud etenduse piletid vahetada ĂŒmber kĂŒlastajale sobivale kuupĂ€evale, jĂ€rgnevatele "Ninasarvik Otto" etendustele. Lisaks kingib teater omaltpoolt kĂ”igile kĂŒlastajale kinkekaardi, millega saab teha ĂŒhe tasuta lisakĂŒlastuse teatrisse, ning teatrisse tulnuid kostitati Vanemuise vĂ€ikese maja kohvikus. Vanemuise teater vabandab kĂŒlastajate ees.

Õhtuleht

 

Etendus VĂ€ino Puura juubeliks

30. jaanuaril tĂ€histatakse "Minu veetleva leedi" etendusega armastatud laulja VĂ€ino Puura kuuekĂŒmnendat juubelit. VĂ€ino Puura alustas Estonias ooperi- ja operetisolistina 1976.aastal. Tema kanda on olnud Estonias paljud baritonirollid: Figaro ja Almaviva Mozarti "Figaro pulmas", Germont Verdi "La traviatas", "Escamillo Bizet' "Carmenis", Onegin TĆĄaikovski "Jevgeni Oneginis", Marcello Puccini "Boheemis", Danilo Lehari "LĂ”busas leses", Kolonel Pickering Loewe' "Minu veetlevas leedis" jpt. Armastatud solisti juubelietendusel astuvad lisaks pĂ€evakangelesele ĂŒles Janne Ć evtĆĄenko, Raivo E.Tamm, Riina Airenne, Helgi Sallo, Mart Laur, Aare Kodasma, Georg Gurjev, Valentina Taluma, KĂ€di Kosenkranius, Jaak JĂ”ekallas, TĂ”nu Tamm, dirigeerib Mihhail Gerts.

 

VĂ”ru Linnateatris möllavad „Popi ja Huhuu“

20. jaanuaril esietendub VĂ”ru Linnateatris vanemale koolieale suunatud lavastus „Popi ja Huhuu“, mille toob lavale VĂ”ru Draamastuudio. See „Popi ja Huhuu“ ei ole Friedebert Tuglase novelli uusversioon.

Juhendaja Erni Kask ĂŒtleb tĂŒki kohta jĂ€rgmist: „Selle lavastuse osalised ei ole kirjanikud ega professionaalsed nĂ€itlejad-lavastajad, me ei kĂ€i isegi enam/veel teatrikooliski. Aga me oleme 21. sajandi inimesed. Meie kĂ€es on oskus ja vĂ”imalus leida, koguda ja töödelda informatsiooni. Meie "Popi ja Huhuu" uurib kahe varasemalt Eestis lavastatud „Popi ja Huhuu“ (Karusoo, 1975; Pedajas, 2000) kultuurifenomeni, nii ĂŒksikult kui eraldi. Lisaks hĂ”ljub kĂ”ige kohal veel ka Tuglase enda 1914. aastal kirjutatud novell. Meie lavastus vĂ”ib kujuneda teatriteadliku kirjandusĂ”petaja Ă”udusunenĂ€oks vĂ”i tĂ€histada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. KĂ”ik on vĂ”imalik. See on 21. sajandi teater kĂ”igi oma heade ja vigadega.“

Lavastaja: Erni Kask MÀngivad: Mart Parind, Lauli Otsar, Maili Sikk, Gertrud Kinna ehk VÔru Draamastuudio V koosseis.

 

Estonia uue aasta kalender tÔelisele teatrigurmaanile!

Uueks aastaks on taas trĂŒkist tulnud rahvusooperi seinakalender, mida kaunistavad kaunid fotod etendustest ja solistidest. Kuna kalendris on ĂŒles loetletud kĂ”ik alanud aasta esietendused, kĂŒlalisetendused, teatritegelaste sĂŒnnipĂ€evad ja muu asjakohane info, on kalender asendamatuks abimeheks tĂ€htsĂŒndmuste meelespidamisel. Kalender on mĂŒĂŒgil Rahvusooper Estonia kassas ning etenduste vaheaegadel ka suveniiriletis (4,79 EUR / 75 EEK). Sealtsamast on vĂ”imalik hankida ka meeneid ning vÀÀrtuslikke kauneid kingitusi. Heaks kingiks on endiselt kinkepilet, mille rahalise vÀÀrtuse saab kinkija ise valida. Kassa on avatud iga pĂ€ev 11-19.

 

Uus nĂ€htus Eesti teatrimaastikul – talveteater!

Suveteatrit oleme me juba nĂ€inud, nĂŒĂŒd pakutakse meile talveteatrit. Publikut oodatakse Laitsesse, Graniitvillasse. Tauno Kangro Skulptuuristuudio on iseenesest juba mĂ”nus koht ja lisaks esietendub seal 20. jaanuaril kell 19 TALVETEATER Urmas Lennuki "Boob teab". 

Kui tunned, et sa ei ole keegi, siis tahad sa Ă€ra. Turvalisus pole tĂ€htis. On seda eneseteostus? Kas vaid see? Kas sulle on tĂ€htis, et kui oled Ă€ra, siis oled ometi kellelegi tĂ€htis? Keegi on sinule tĂ€htis? TĂ€htsad asjad. TĂ€htis teada saada. Urmas Lennuki nĂ€idendivĂ”istlusel pĂ€rjatud lavalugu on samavĂ”rd vaimukas kui mĂ”tlemapanev. Me liigume hubasesse salongi, kuid kĂŒsimused on sama teravad kui enne. Lisaks lĂ”busale esitusvormile ka kaks toredat tagasitulekut - nimiosalise Lauri Saatpalu teine ja mĂ€rksa keerukam nĂ€itlejatöö kevadisest Camus’st ja teiseks on meiega aastate eest Endla lavalt otse Iirimaale lahkunud TĂ”nno Linnas!

Laitsesse sĂ”idab Tallinnast vaid 20 min ehk 36 km! Hubasuse lisavĂ”imalused ja piletid aadressilt: See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Soodustusi ei ole. Lapsele kuni 6 a. sissepÀÀs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja sĂŒles. Uksed avatakse kell 18:00. Kestus 2 tundi 30 min (1 vaheaeg). Fotoaparaat, kaamera - ei ole lubatud. LigipÀÀs ratastooliga - olemas. ENDISELT ON VAENE TEATER NÄITLEJARIKAS!

Laitse Graniitvillas on esietendus ja etendus 10.02 juba vĂ€lja mĂŒĂŒdud. Veel on natuke kohti etendusele 03.02 ja ESMASPÄEVAST LÄHEVAD MÜÜKI PILETID ETENDUSTELE 17.02 JA 24.02. PolygonTeater teab, et pingviinide paraad ei ole kohustuslik- tĂ€hista Vabariigi aastapĂ€eva Boobi ja Ritaga nende kodus!

LAITSE                      Graniitvilla             Boobi blogi

 

Kallid kĂŒlalised - LĂ€ti Rahvusooper Rahvusooper Estonia laval

18.-23. jaanuarini saab Estonias nĂ€ha naaberriigi LĂ€ti kĂ”rgkultuuri - kavas on LĂ€ti Rahvusooperi kĂŒlalisetendused. 18. jaanuaril on kavas ĂŒks esimesi suuremaid romantismiajastu ballette - A. Adami "Giselle". 19. jaanuaril saab tantsukeeles nĂ€ha Shakespeare'i lembelugu "Suveöö unenĂ€gu" F. Mendelssohni muusikale, mille koreograafiks on Youri Vamos Ungarist. 21. jaanuaril kĂ”lab G. Puccini kirglik ooper "Madama Butterfly". See lavastus on ajaloolisest aspektist eriline, kuna tegemist on ĂŒhe vanema sĂ€ilinud ooperilavastusega kogu maailmas. 22. ja 23. jaanuaril saab nĂ€ha-kuulda vene ooperiklassikat - P. Tshaikovski ooperit "Jevgeni Onegin".

 

 Veel viimased korrad fotolaborit reaalajas

Tallinna Tantsuteatri lavastus "Fotolabor töötab reaalajas" detsembris ja jaanuaris Tallinna Kunstihoones. Samal ajal on majas vĂ€ljas Belgia kaasaegse kunsti nĂ€itus (Cobra & co). Lavastaja-koreograaf-kunstnik: DMITRI HARCHENKO, valgus: TRIIN HOOK, video: EINAR LINTS, tantsijad: ENDRO ROOSIMÄE, EINAR LINTS, STASSI Ć OIS, HEILI LINDEPUU. Kestus: umbes 60 minutit.

Piletiinfo: NB! Pileti hinna sees on ka nĂ€ituse kĂŒlastus. Uksed avatakse 18:30, etenduse algus 19:00. Piletid hinnaga 120/150 mĂŒĂŒgil Piletilevi ja Piletimaailma mĂŒĂŒgikohtades, enne algust kohapeal pilet 150, seal toimub piletimĂŒĂŒk vabade kohtade olemasolul. TantsusĂ”bra pilet tellides 100 krooni (6,39 eurot). Saali mahtuvus on vĂ€ike, seega oodatakse teie soove ASAP aadressile See e-posti aadress on kaitstud spĂ€mmirobotide vastu. E-posti aadressi nĂ€gemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Dokumendifoto alusel peab olema vĂ”imalik isikut ĂŒheselt tuvastada. Isik peab olema fotol otsevaates, naturaalsel ilmel ja suletud suuga, peakatteta, avatud silmadega ning vaade peab olema suunatud objektiivi. Foto taust peab olema tasapinnaline, ĂŒhetooniline ning heleda vĂ€rvusega. Mis on dokumendifoto eripĂ€ra? Me kĂ”ik sĂŒĂŒdistame fotograafe, fototehnikat, ilma, mis ajas sassi me juuksed enne fotolaborisse sattumist ning ei taha leppida, et nĂ€gu, mis meile dokumendifotolt vastu vaatab, olemegi meie ise, ilustamata ja siiras.

Etendused Tallinna Kunstihoones (Vabaduse vÀljak 6) 20., 21. jaanuar 2011

 

 

 

Sellel aastal saab Estonias nĂ€ha balletti "Metshaldjas" ainult kaks korda

15. ja 30. jaanuaril toimuvad selle aasta ainukesed "Metshaldja" (La Sylphide) etendused. A. Bournonville'i imekaunis romantiline ballett viib vaataja unelmatemaailma, kus pĂŒĂŒeldakse ideaali poole, ihaldatakse tĂ”elist armastust ning jĂ€rgnetakse oma unistusele - saa sinagi sellest osa! 30. jaanuari etendus on eriti sobiv kĂŒlastuseks koos lastega: kĂ”igi vĂ€ikeste tĂŒdrukute lemmikud - kaunid metshaldjad - astuvad sel pĂ€eval lavale juba kell 12. MĂ”lemal jaanuarikuisel etendusel on peaosades Luana Georg ja Artjom Maksakov, dirigeerib JĂŒri Alperten.

Foto Harri Rospu (Rahvusooper Estonia) 

 

 

20. jaanuaril jÀÀb Ă€ra Vanemuise etendus „Vihmamees“

Seoses Vanemuise kĂŒlalisetendustega Helsingi Linnateatris lavastusega „Puhastus“ muutub Vanemuise mĂ€ngukavas „Vihmamehe“ etenduse kuupĂ€ev - algselt 20.01 toimuma pidanud etendus antakse Vanemuise vĂ€ikeses majas 11.01. kl 19. Vanemuise teater vabandab. 20. jaanuari etenduse piletid ostetakse soovi korral tagasi vĂ”i asendatakse piletitega teistele sobivatele kuupĂ€evadele.

 

Ugala teater jagas oma 91. sĂŒnnipĂ€eval kolleegipreemiaid

Traditsiooniliselt jagatakse Ugala kolleegipreemiaid Ugala sĂŒnnipĂ€eval 6. jaanuaril. HÀÀletamisel said osaleda kĂ”ik Ugala töötajad. Traditsiooniliselt kĂ€idi ka Viljandi Metsakalmistul haudadele kĂŒĂŒnlaid panemas ja kinnitati Ugala fuajee seinale kuldplaadid repertuaarist maha lĂ€inud lavastustele.

Parima lavastaja preemia sai Taago Tubin (lavastused „Maakad“ ja „Isa talveuni“.) Parimaks kujundajaks hindasid kolleegid kunstnik Jaanus LaagrikĂŒlli (kujundused lavastusele „Arkaadia“, „Grace ja Glorie“ „Isa talveuni“ ja „VĂ€ikesed vanamehed“). Parima nĂ€itlejanna preemia said Carita VaikjĂ€rv (lavastused „Maakad“, „Stockmannid“ , „MajandustĂ”us“, „Karlsson katuselt“) ja Kadri Lepp (lavastused „Grace ja Glorie“, „Piloot“, „VĂ€ikesed vanamehed“.) Parimaks nĂ€itlejaks hinnati kolleegide poolt Aarne Soro (lavastused „Stockmannid“, „MajandustĂ”us“, „Isa talveuni“, „Karlsson katuselt“ ja suvelavastus „VĂ€ikesed vanamehed“.)

Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja 2010 on Ugala kunstnik-dekoraator Taimi PĂ”lme. Parim maja ja publikut teenindav töötaja 2010 on teist aastat jĂ€rjest teenindusjuht Kelly Eensoo. SĂŒdamega tehtud töö preemia lĂ€ks Ugala loomingulisele juhile, lavastajale ja nĂ€itlejale Indrek Sammulile. Preemia pĂ€lvisid ka 2010 aasta jooksul enim etendusi mĂ€nginud nĂ€itlejad Arvi MĂ€gi ja Kata-Riina Luide.

Stseen Ugala rahva poolt parimaks lavastuseks tunnistatud "Maakatest" - Meelis RĂ€mmeld ja naisnĂ€itleja kolleegipreemia saanud Carita VaikjĂ€rv   

(foto Ugala) 

 

2010. aastal Vanemuise kĂŒlastatavus suurenes

Vanemuise teater andis 2010. aastal 463 etendust ja kontserti, mida kĂŒlastas kokku 177 360 inimest. Lisanduvad noortetöö raames korraldatud 174 sĂŒndmust 10 001 kĂŒlastajaga. Kokku kĂŒlastati Vanemuise teatri 637-t ĂŒritust 187 361 korral, mis on 5,4% rohkem kui 2009. aastal. Vanemuine suutis kĂŒlastajate arvu vĂ€henemise 2010. aastal Ă€ra hoida ennekĂ”ike aktiivse etendustegevusega Tallinnas. Teater andis möödunud aasta jooksul Nokia Kontserdimajas 41 etendust, mida kĂŒlastas kokku 41 536 inimest. Vanemuise teatri tulueelarve oli möödunud aastal 102 miljonit krooni (6 518 988 eurot). Omatulu teenis teater 33,7 miljonit krooni (2 153 823 eurot; netotulu - ilma kĂ€ibemaksuta), mis on 3,25 miljoni krooni (207 712 euro) vĂ”rra (+ 9%) suurem kui 2009. aastal.

„On hea meel, et meie pĂ”himĂ”te – virisemine ei lahenda olukorda - on end ka seekord Ă”igustanud. Vanemuise teater seadis eesmĂ€rgiks laiendada oma tegevust, et hoida kĂŒlastatavust samal tasemel vĂ”i seda tĂ”sta ja see on Ă”nnestunud. Publikunumbrid nĂ€itavad, et oleme teinud Ă”iged otsused nii repertuaarivalikul kui ka etendustegevuse planeerimisel,“ rÀÀkis teatri juht Paavo NĂ”gene. Vanemuine on Eesti kĂ”ige kĂŒlastatavam teater. Pea iga neljas teatrikĂŒlastus tehakse Vanemuise teatri etendustele ĂŒle Eesti.

Teater tÀnab oma publikut ja soovib kÔigile teatrirohket uut aastat!